Kaks paari uimeisid on paarilised (need on maismaaloomade esi- ja tagajäsemete eellased). Uimed võivad olla mitmeteks jagunenud, üksteise suhtes nihkunud, omavahel liitunud, taandarenenud, iminapaks muutunud jne. Kiiruimelistel kaladel koosnevad uimed kiirtest ja nende vahelisest õhukesest nahast. Uimekiired toetuvad lihaste vahel asuvatele basaalidele ehk tugiluudele ja on peenelt juhitavad. Primitiivsetel kaladel on uime ehitus teistsugune: · Haidel ei ole uimekiiri ja tugiluid, nad ei saa uimesid vabalt pöörata. · Tuurlastel on näilised uimekiired, mis pole enamasti luustunud. Luukalade uimekiired on erineva ehitusega ogakiired, lülistunud kiired, hargnenud kiired. Nende arv on pärilikult kinnitunud, erinevatel liikidel on uimekiirte arv erinev. Aga see pole absoluutselt ühesugune, liigi sees esineb ka varieeruvus. Uimevalem. · Uime nimetuse lühend näiteks D (dorsaaluim ehk seljauim)
India ookeani loode osas Edelas külgneb Aafrika, loodes Araabia poolsaar Lääneosas asub Adeni laht, loodeosas Omaani laht Mere lõunapiiriks loetakse mõttelist joont Caseyri neemest India lõunatipuni Üldandmed Suurim sügavus 4652 m Pindala 3 862 000 km2 Puhuvad mussoonid Õhutemp. u. 25-27°C Vee soolasus u. 36,5% Talve vee temp. 22-25°C Suve vee temp. 23-28°C Veeloomad Araabia meri on kodu paljudele loomadele näiteks: Merikilpkonnadele, haidel, vaaladel, raidel, delfiinidele ja troopilistele kaladele,rannakarpidele,kammkarbitele,austritele, krevettidele, krabidele, millimallikatele, peajalgsetele: kalmaaridele ja kaheksajalgadele Leitud on ka mõningaid veelindude liike Pildid Kasutatud allikad http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/klass/6sihid/araabia.htm http://www.annaabi.ee/Araabia-meri-m14587.html http://www.ehow.com/info_8261563_animals-live-arabian-sea.html http://media-1.web.britannica
Saaghaide liha on maitsev ja hinnatakse kõrgelt. Ingelhailised (Squantiniformes) Sellesse seltsi kuulub üks sugukond (ingelhailased Squantinidae) ühe perekonna (ingelhaid) ja 11 liigiga. Ingelhaidel on lai lamendunud keha ja tömp ümardunud ninamik poisetega sõõrmete juures. Rinnauimed on tugevasti suurenenud, mis nähtavasti ongi põhjustanud neile sellise nime andmise. Väliselt on ingelhaid väga sarnased raidega, kuid lõpusepilud on neil, nagu kõikidel teistel haidel, keha külgedel. Tunnused, mis lähendavad ingelhaisid railaadsetele, on lamendunud keha, eesosas laienevad rinnauimed ja seljauimede pikenemine keha tagaosal. See ei näita, et need kalarühmad on lähedalt sugulased. Nimetatud tunnused on üksteisest sõltumatult kujunenud kohastumisel sarnase elukeskkonnaga mere põhjas. Ingelhaid esinevad kõikide ookeanide mõõdukalt soojades ja lähistroopilistes vetes. Suurim liik on
esemed. Kala tõlgendab neid võngete muutusi kehal olevate retseptoritega ning seega saab pidevalt muutuva ümbruse elektrilise pildi. See aitab orienteeruda sogases vees, tajuda saaki ja mitte kokku põrgata teiste kehadega. Nende meel on suuteline eristadama emast ja isast isendit. ELEKTER NAVIGATSIOONIKS · Osad kalad ei kasuta elektrit mitte ainult navigeerimiseks või saakloomade halvamiseks või tapmiseks, nad tajuvad elektrit. Sellised kalad on näiteks haid. Haidel puuduvad elektrielundid, kuid neil on hoopis elektrit tunnetavad organid e. Lorenzini ampullid. Nad suudavad tajuda eriti nõrka isegi 0.005 millivoldise pingega elektrivälja, mille on tekitanud nt. saaklooma lihaskonna vibratsioon. Näiteks mõrtsukhai surub rünnaku ajal silmad taha, vältimaks nende vigastamist ning siis juhivad teda täielikult Lorenzini ampullid, kuni saatusliku hammustuseni. HUVITAVAT · Maod saavad hõõrdumisel mööda maapinda
Kolme päeva jooksul, kui suur tuul pidid olema, lubas poiss noa muretseda ja vedrulehe ära teritada. Ta ütles, et vanamees peab kiiresti terveks saama, sest tal oli veel palju õppida. Poiss läks söögi ja ajalehtede järele, kui vanamees meenutas Pedricole lubatud kalapead. Sel pärastlõunal viibis Terassil seltskond turiste. Üks naine märkas valget selgroogu ja küsis kelnerilt, et mis asi see on. Kelner vastas, et hai. Naine lausus, et ta ei teadnuki, et haidel nii ilusad ja kaunilt vormitud sabad võivad olla, sellega nõustus ka tema meeskaaslane. Oma hurtsikus oli vanataat jälle uinunud. Ta magas ikka veel kõhuli ja poiss istus tema juures ning silmitses teda. Vanamees nägi unes lõvisid.
Teised uimed võivad tugevasti erineda olla mitmeks jagunenud, üksteise suhtes nihkunud, omavahel liitunud, taandarenenud, iminapaks muutunud jne. Pilt 9. Kala uimede nimetused Lõhe näitel.( www.ebu.ee/esitlus/Kalad2.ppt)) 2.1 Uimede ehitus Kiiruimsetel kaladel koosnevad uimed kiirtest ja nende vahelisest õhukesest nahast. Uimekiired toetuvad lihaste vahel asuvatele basaalidele e tugiluudele ja on peenelt juhitavad. Primitiivsetel kaladel on uimede ehitus teistsugune. Haidel ei ole uimekiiri ja tugiluid, nad ei saa uimesid vabalt pöörata. Tuurlastel on näilised uimekiired, mis pole enamasti luustunud. Luukalade uimekiired on erineva ehitusega ogakiired, lülistunud kiired, hargnenud kiired. Nende arv on pärilikult kinnistunud, erinevatel liikidel on uimekiirte arv erinev. Aga see pole absoluutselt ühesugune, liigi sees esineb ka varieeruvus. Selliseid loendatavaid tunnuseid nimetatakse meristilisteks tunnusteks
suhtes, mis muutuvad olenevalt kala vanusest, toitumisest, sugutsükli staadiumist jne. Näitkes paremini g. toitunud kala keha kõrgus ja paksus võib olla suurem kui nälginud kalal, viimasel on aga h. suhteliselt suur pea, suured silmad, madal keha ja peenike sada. 30. Kalade luustik, lihased ja katted. a. Selgroog ja roided: · Haidel kõhrest toes; · Tuurlastel osaliselt luustunud seljakeelik; · Luukaladel tõelised selgroolülid, mis moodustavad selgroo. b. Selgroog jaguneb keha- ja sabaosaks. Selgroolüli koosneb kehast, mille pinnad on c. nõgusad ja jätketest. Ülemised jätked on ühinenud ogajätkeks. Nende vahele jääb d. neutraalkanal, kus paikeb seljaaju. Alumised on kehaosas ühinemata ja neile toetuvad e. külgedel roided
(„clefts and groves“) mida imetajate antikehad „ära ei tunne“. Ülimalt stabiilsed. Haid ja raid Antikehad kuni 10x väiksemad (14 Kda) ja eriti oluline, et nende antigeeniga seostumise ala on väiksem. Valkude pinnal olevad praod või struktuurid on haige antikehadega tuvastatavad. Võivad seostuda ka hüdrofoobsemate alade, „pragude“ ja muude selliste piirkondadega („clefts and groves“) mida imetajate antikehad „ära ei tunne“. Ülimalt stabiilsed. Haidel võime leida antikehasid, millel puuduvad konstantsed ahelad. Luukalad Luukaladel on antikehade klasse palju rohkem kui imetajatel. Need on suht madala afiinsusega. Afiinsusküpsemine nõrk või puudub. Tüümus on olemas, lümfisõlmed puuduvad. IgM, IgX, IgR, IgW, NAR, IgM redox, klasse on rohkem kui imetajatel, evolutsioon on läinud lihtsustumise teel madal affiinsus, aeglane vastus afiinsusküpsemine nõrk või puudub
Samal ajal on jutud haide aplusest suuresti ülepaisutatud. Vaatlustega on kindlaks tehtud, et aasta jooksul söövad haid vaid veidi üle poole jao oma kehakaalust. Kuid nad söövad valikuta kõike. Nende käitumine on ettearvamatu ja raskesti tundmaõpitav. Iga üle 1 meetri pikkune hai on ohtlik. Rünnates võib ta anda löögi ninaga, lasta käiku lõuad, mis võivad pigistada jõuga kuni 18 tonni või tekitada haavu ja rebendeid oma teravaid ogasid kaetud nahaga. Haidel on äärmiselt terav haistmismeel. Üks veretilk kuupmeetri vee peale juhib hai lõhna allikale. Sellest, mis neist tänapäeval teada on tuleneb soovitus kaitseks. Tuleb katsuda mitte äratada nende tähelepanu käraga või tehes järske liigutusi. On teada, et riides inimest ründab hai tunduvalt harvemini kui paljast. Väga ohtlik on ka väikseim verejooks vees. Verejooks tuleb peatada ja sellest kohast eemalduda. Hai nägemise iseärasused ei lase tal eraldada värve,
annaabi.ee 
