Osa võtsid kaalumees ja 5 tunnistajat. Võõrandatava ese kohalolek. Nexum-eriline laenutehing. Formaalne tehing, mis sõlmitakse 5 tunnistaja ja kaalumehe kaasabil. Sisuks krediidi-laenu suhted. Võla mittetäitmisel sattus võlgnik võlausaldaja käsutusse. 60 päeva raudus, 3kord aturul, kui ära ei ostetud, siis ori v surm.Tapetud v müüdud võlgniku vara jäi kreeditorile. In iure cessio-näiline/imainaarne protsess.Kohtu ette tulevad võõrandaja ja omandaja- Omandaja käitub hagejana ja väidab et asi kuulub talle. Võõrandaja kostjana vaikib.Kohus mõistab asja hagejale. Lepingud hilisemas Rooma õiguses ja klassifikatsioon Lepingute klassifikatsioon: Reaalsed-lepingud, mille kehtivuseks on vajalik asja üleandmine ühelt isikult teisele Verbaalsed- lepingud,mille kehtivuseks on vajalik teatud sõnade lausumine Literaalsed- lepingud, mille kehtivuseks on vajalik kirjaliku dokumendi koostamine
1) legis actio per manus iniectionem- see puudutas siis isiku isiklikku vastutust ning seisnes hageja poolt talle niiöelda käe peale panemises. Hageja pidi preetori ees teatud sõnu lausudes kostjale käe peale panema, sest nii sai ta kostja üle võimu. Seda asjade kulgu kirjeldab hästi III tahvel XII-st tahvlist.27 Menetluskord oli järgmine: Kui võlgnik 30-päeva jooksul ei tasunud võlausaldajale oma võlga, siis toimetas see hagejana võlgniku kostja - kohtusse, magistraadi ette. Kui võlgnik nüüd ka otsekohe võlga ei tasunud (see juhtus harva), viis hageja võlgniku endaga kaasa ja pani ta raudu. Hageja pidas võlgnikku 60-päeva enda juures, kuid ta oli kohustatud viima võlgniku 3 turupäeval turule, teatama võla summa, arvestusega, et keegi võlgniku vabaks ostab. Pärast 60-päeva möödumist sattus võlgnik hageja täieliku võimu alla ja
rangele tsiviilõigusele. Lisaks mancipatio, in iure cessio kuulus siia ka usucapio-igamine. Mancipatio- pidulik võõrandamise tehing. See toimus võõrandaja ja omandaja, 5 tunnistaja ja kaalumehe-libripen-si juuresolekul. Võõrandatav ese pidi ka kaasas olema. Vorminõuete rikkumine tõi kaasa tehingu tühisuse. In iure cessio-näiline/imainaarne protsess.Kohtu ette tulevad võõrandaja ja omandaja- Omandaja käitub hagejana ja väidab et asi kuulub talle. Võõrandaja kostjana vaikib.Kohus mõistab asja hagejale. Omandiõigust võis edasi anda muude vahenditega-acquistiones naturales.Siia kuuluvad Traditio-asja üleandmine, occupatio-mitte kellelegi kuuluva asja vallutamine, vilja omandamine, millele lisandus hiljem hulk teisi. Omandiõiguse saamise viisid: 1. Esialgsed omandamise viisid – acquisitio originaria-juhus, mille puhul omandi omandaja õigus pole rajatud kellegi teise isiku õigusele
(naabrid) Omandiõigus koosneb kolmest peamisest elemendist: o Õigus asja vallata o Õigus asja kasutada o Õigus asja käsutada(väga oluline) Omandiõiguse tekkimine: o Mancipatio- pidulik võõrandamise tehing, 5 tunnistajat + kaalumehe juuresolek + võõrandatav ese. Vorminõuete rikkumine tõi kaasa tehingu tühisuse. o In iure cessio- kohtu ette tulevad võõrandaja ja omandaja, omandaja esineb hagejana ja väidab, et teatud asi- maatükk kuulub talle. Kohus mõistab asja hagejale. Teiseks omandiõiguse saamise viisiks: o Algne omandamine- asja omandaja õigus pole rajatud kellegi teise isiku õigusele sellele asjale. Omandiõigus asjale tekib esmakordselt antud isikul. Nt peremeheta asja haaramine kellegi poolt. Algse omandamise viisid: 1) Occupatio- asja haaramine tahtega seda endale pidada, vallutada saab
rangele tsiviilõigusele. Lisaks mancipatio, in iure cessio kuulus siia ka usucapio-igamine. Mancipatio- pidulik võõrandamise tehing. See toimus võõrandaja ja omandaja, 5 tunnistaja ja kaalumehe-libripen-si juuresolekul. Võõrandatav ese pidi ka kaasas olema. Vorminõuete rikkumine tõi kaasa tehingu tühisuse. In iure cessio-näiline/imainaarne protsess.Kohtu ette tulevad võõrandaja ja omandaja- Omandaja käitub hagejana ja väidab et asi kuulub talle. Võõrandaja kostjana vaikib.Kohus mõistab asja hagejale. Omandiõigust võis edasi anda muude vahenditega-acquistiones naturales.Siia kuuluvad Traditio-asja üleandmine, occupatio-mitte kellelegi kuuluva asja vallutamine, vilja omandamine, millele lisandus hiljem hulk teisi. Omandiõiguse saamise viisid: 1. Esialgsed omandamise viisid – acquisitio originaria-juhus, mille puhul omandi omandaja õigus pole rajatud kellegi teise isiku õigusele
protokollida lasta, et saaks tõendada, et tõesti on põhjendatud eemaldamine mida teha, kui menetlusosaline ise väga tahab, et see esindaja jääks protsessi? o kui ikkagi eemaldada, siis menetlusosaline saab pahaseks, esitab taandamisavalduse, apellatsiooni, hagi EIÕKh-sse jne 132. OÜ U (pankrotis) pankrotihaldur esitas kohtusse hagi võla tagasinõudes kostja AS O vastu. Hagejana oli kirjas pankrotihaldur. Kohus rahuldas hagi ning mõistis pankrotihalduri kasuks välja nõutud summa. OÜ U (pankrotis) juhatuse liige esitas apellatsioonikaebuse. Mida teeb kohus? AS-l O pole midagi selle vastu, aga hagejaks oli pankrotihaldur. Haldur ei ole iseseisev subjekt, läheb sinna, et asendada käparditest juhatus. OÜ U juhatuse liikmel on õigus esitada teda ei olnud kaasatud menetlusse. Lisaks on ka kaebus pankrotihalduri peale. 139
c) kõigil ülejäänud juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis kutse- või äritegevusega või kelle selline tegevus on mistahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse. Kui tarbija on kohtumenetluses kostja poolel, on pädevaks kohtuks tarbija elukoha järgne kohus. Kui tarbija osaleb vaidluses hagejana, on pädevaks kohtuks määruse art 16 kohaselt tarbija valikul: 1) kaupleja asukohajärgne kohus või 2) tarbija elukoha järgne kohus. Kui tarbija sõlmib lepingu poolega, kelle alaline asukoht ei ole EL liikmesriigis, kuid kellel on filiaal, esindus või muu üksus mõnes liikmesriigis, loetakse see riik nimetatud filiaali, esinduse või muu üksuse tegevusest tulenevate asjade puhul tema alaliseks asukohaks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka muule varalisele vaidlusele, kui poolte vahel on vaieldav nõude suurus ja kõigi selle määramiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on seotud ebamõistlike raskustega. § 132. Hagihind mittevaralise nõude puhul (1) Mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 25 000 krooni. 3. A on juba aastaid Eesti kohtusüsteemile tuttav. Ta on esinenud hagejana erinevates kohtumenetlustes erinevate isikute, riigi ja omavalitsuste vastu nii kommunaalvaidlustes, pressivaidlustes kui mujalgi. Samamoodi on ta erinevate kaebekirjadega ,,püsikliendiks" nii Riigikogule, presidendile, õiguskantslerile kui ministeeriumitele. Enamus vaidlustest on ta kaotanud ja kandnud ka menetluskulud, võidukas on ta olnud vaid üksikutes määruskaebeasjades. Lisaks ise protsessimisele, on ta asunud tegutsema ka kolmandate isikute jaoks dokumentide koostajana
annaabi.ee 
