● Mõju suhetele (rahulolu, võimalus määratleda kattuvad eesmärgid, huvid, vajadused-- suhte areng) ● Tõlgenduste võrdlemine, adekvaatsem reaalsuse taju ● Võimalus õppida teist inimest tundma (kes ta on, mida ta soovib) ● Enda tundma õppimine (Informatsioon teistelt) ● Jagatud tähenduste loomine ● Stressiga toimetulek (sotsiaalne tugi) ● Lähedus suhetes Miinused: ● haavatus, naeruvääristamine, kontrolli andmine teistele, konfliktide oht ● soovimatult palju avamist, emotsionaalne distants---neg mõju Sobiv enda avamine: ● Vastastikune avamine ● Situatsiooniga arvestamine (sh rolliga) ● Suhete muutmine ● Meeste ja naiste vahelised erinevused???? Enda esitlemine- protsess, mille kaudu kujundatakse teiste arusaama iseendast (sõltub suhtlemispartnerist) Motiivid :
Tekkelugu 'finantsrevolutsioon' 1970ndatel Probleemid: o Suhteline osakaal väiksem kui varem o Investeeringute objektid o 'high-frequency' investeeringud kestab lühikest aega, eesmärgiga investeering edasi müüa o Feldstein-Horioka mõistatus kapital liigub kohta, kus on kõige parem, ent mõistatus ütleb vastupidist, kapital liigub kohta, kus on säästlik Finantskriisid Süsteemi haavatus o Riskifondid Kriiside tüpoloogia: o Lokaalsed kriisid: 1970ndate Ladina-Ameerika 1990ndate Euroopa 1994-95 Mehhiko o Globaalsed Ida-Aasia 1998 Käesolev/lõppev Kriiside tüpoloogia Kvantitatiivne lähenemine o Inflatsioon (40%) (hüperinflatsioon)
rasedus, hiljem arenevad poisid - ebakindlus, alaväärsustunne Kognitiivne – kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine, areneb võime kirjeldada oma emotsioone ja hoiakuid, võrdlemine teistega Psühhosotsiaalne – identiteedi kujumine vs identideedi segadus, emotsionaalne kõikumine, tekivad armumised ja seksuaalsuhted. Sotsiaalne ja emotsionaalne – suureneb mõjutatavus eakaaslaste poolt, enesehinnang on kõikuv,suur haavatus ja tundlikus Identiteedi kujunemine - Kellena end tulevikus ette kujutatakse, mida tahetakse saavutada, elukutse valik (murdeea lõpul). Identiteet kujuneb kiiremini neil, kellele ei suruta arvamusi peale, nt vanemate poolt. Kui identiteeti ei saavutata, tekib rollisegadus ja ärevus. Sõprus – omandavad uue kvaliteedi. Eelmurdeeas ebapüsivad, varases murdeeas püsivamad kuid samaealised, keskmine murdeiga – mõlemasoolised
Laienemine ilma Kontroll tegevuse üle Madalam Puudub võimalus lisainvesteeringuta väheneb läbikukkumise arendada oma ideid ja protsent, kontrollitud olla loominguline ärikonspetsioon Lisatulu läbi Haavatus keti Tegevuse alustamine Iseseisbuse puudus. frantsiisimüügi nõrgemate lülide poolt võib toimuda Tuleb täita kiiremini. Ettevõtte standardiseeritud toimimispõhimõtted funktsioone. on väljatöötatud ja Frantsiisiandja
pole naised igalpool samasugused- nt araabia) SUGU JA JULGEOLEK * Ümbermõtestamise julgeolek- uus kriitiline julgeolek keskendub indiviidile, trad. realismi idee oli riigi julgeolek * Kaitse müüt- meeste kaitsja roll ei ole põhjendatud, kui vaadata sõja tagajärgi ( kõige enam kannatavad naised ja lapsed, sest nemad põgenevad jne) * Majanduse ebakindlus- naiste majanduslik haavatus; töö jaotamine soo põhjal; mehelik- leiva tooja, naiselik - koduhoidja, mis soodustab ebavõrdsust. MITTE-LÄÄNE RS TEOORIA -Mis on RS teooria (reaalsuse lihtsustamine; positivism, postpositivism,normatiivne teooria) -Miks ei ole ML RST (enamus põhinevad lääne filosoofial; ajalugu mõistetud euroopalikus raamistikus- realism, liberalism, sotsiaalne ühiskond, konstrukivism, kriitiline teooria, marksism; Euroopa on ajaloos kinni ja kesksed on lääne traditsioonid)
Sundostud andjalt EELISED andja seisukohalt: - Laienemine ilma lisainvesteeringuteta ja kiiremini - Lisatulu läbi frantsiisi müügi - Jooksev tulu - Toote populaarsuse, tuntuse tõus - Kulude kokkuhoid läbi suuremahuliste ostude - Väiksem vajadus suure koosseisu järele - Turunduskulud osaliselt võtjate kanda - Säilib kontroll kvaliteedi üle - Motivatsioon on kõrge PUUDUSED andja seisukohalt: - Kontroll tegevuse üle väheneb - Haavatus keti nõrgemate lülide poolt - Kulutused kontrolliks, komandeeringutest - Võimalik krediidiandmine võtjale nõuab lisaressursse - Kasumid tuleb jagada võtjaga - Konfliktid võtjaga 29. Ettevõtte ostu ja müügi võimalikud motiivid. MÜÜGI motiivid: Soov ettevõtlusest väljuda Soov ev rajamise ja ülesehitamisega loodud väärtus realiseerida Ev kipub konkurentsis alla jääma ja tema olukorra parandamiseks ei jätku oskusi v ressursse
Keskkonna saastumine süsinikdioksiidi osatähtsuse suurenemine õhtul, globaalne soojenemine. Happevihmad. Veekaitse joogi- ja niisutusvesi, maailmameri. Demograafiline plahvatus arengumaades. Rahvastiku kiire juurdekasv sööb ära majandusliku juurdekasvu; loodusvarade otsalõppemine; prügi. Linnastumine. Vaesus, nälg. Terrorism. Globaliseerumine e üleilmastumine Maailma kultuuriline ühtlustumine. Koos sellega suureneb ka ühiskondade vastastikune sõltuvus ja haavatus. Globaliseerumise kolm mõõdet Majanduslik riigiülesed korporatsioonid Kultuuriline massikultuur, popiidolid kõikjal samad Poliitiline rahvusvahelised organisatsioonid, mis toimivad riigiüleselt Internatsionaliseerimine ehk rahvusvahelistumine tähistab riikide ja rahvaste omavahelise suhtlemise kasvu: kaubavahetus, väliskapital, õppimine teistes riikides jmt. Infotehnoloogia mõju maailma arengule: (IKT info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) IKT kättesaadavuse ja
puudumise ja usalduskriisi. Seksuaalne väärkohtlemine kahjustab lapse ja nooruki puutumatust ja enesemääramiseõigust, mis omakorda viib madala enesehinnangu ja depressiivsuse kujunemisele või ka teiste laste väärkohtlemisele. Tavaliselt tõrjub laps või nooruk seksuaalse kuritarvitamise kogemust ja ei taha sellest rääkida. Pealispinna all hõõgub sageli viha kuritarvitaja vastu, aga ka sügav kurbus ja haavatus. Kurbus põhjustab häbi ja üksinduse tundeid. Ohver tunneb sageli, hirmu, kuna ei oska hinnata kuritarvitamise tagajärgi. Ta tunneb ennast teistsuguse ja teistest erinevana. Mõtetes keerlevad süütunne ja räpasuse tunne. Süütunne võib olla seotud ka kuritarvitajale osaks saavate tagajärgedega, näiteks vanema vangistamisega. Seksuaalsele kuritarvitamisele järgneb sageli usalduse kaotamine kõigi täiskasvanute vastu. Eriti noorukid mõtlevad oma tuleviku, võimaliku
regard. VI KONGRUENTSUS: Mina ja kogemus. Mittekongruentne isiksus – organismiline hinnang asendub mina- hinnanguga. Mina ei sümboliseeri vastuolulisust kogemust. Selektiivne sümboliseerimine – märkan, et kiidetakse ja siis tehakse rohkem. Tulemuseks on mittevastavus ehk mina konseptsioon ei suuda tajuda seda, mis on minus olemas ja seetõttu pole sellest teadlik. Tekib pidev haavatus ja hirm. Haavatav ärevusele ja hirmule. Kõik mis läheb vastuollu olemusega, on hirmutav. Endast teatakse üha vähem. Ärevus – oht mina-struktuurile. Subception – eelteadvuslik kogemuse kirjeldus, kaitsed. Kogemuse sümboliseerimine. Kogemuse moonutamine. Kogemuse mittesümboliseerimine. Enamik inimesi on mittekongruentses situatsioonis, ehk näevad enda ümber asju
annaabi.ee 
