kodumaast eemal olles mitmeid isamaa-ja kodumaateemalisi luuletusi. Haava jaoks oli kindlasti raske ka lähedaste kaotus, isa ja õe surmale järgnes üsna pea ka ema surm. Seitsme aasta jooksul mattis Haava oma isa, ainukese õe ning ema ja kaotas lõplikult isakodu. Kogu masendus ja üksindustunne tekitasid temas tunde, nagu poleks tal enam mingisugust eesmärki edasi võitlemiseks või kuhugi püüdlemiseks. 1920. aastal tabas Haavat osaline halvatus. Kodanlikult vabariigilt sai ta väikest pensionit, kuid see ei lahendanud haige luuletaja olukorda. Üheks pidevaks mureallikaks osutus korteriküsimus.Omaette oleku soov ja vajadus üüriga kokku hoida sundisid teda enamasti asuma kõledaisse katusekambritesse. Alles 75-ndaks sünnipäevaks sai Haava Tartu linnavalitsuselt kingituseks korraliku korteri Tähtvere pargi lähedal, kus luuletaja elas surmani.
kuhu värvati ka neegreid ja refor mille kohaselt võis iga USA kodanik saada maad läänes. Kodusõda lõppes kui Ühendriikide sai Ulysses Simpson Grant, kes lõi lõunaosariikide vägesid 1863. aastal. Peale seda hakkasid konfoderaatidel lõppema nii varud kui mehed kes oleksid sõtta läinud. 1865. aastal vallutati mässajate pealinn Richmond ja varem edukas olnud kindral Lee alistus. 14. aprillil 1865. aastal toimus rünnaks president Lincolni vastu kus ta sai surmavalt haavat, ta suri järgmise päeva hommikul. Peale kodusõja lõppu hakati keskvõimu teostama nii, et lõuna osariikide istanduseomanike poliitilist mõjuvõimu vähendada. Võeti vastu ka kol konstitutsiooniparandust, millega kaotati USA territooriumil orjus, anti neegritele kodanikuõigused ja valimisõigus. Algselt ei tahtnud osad lõunaosariigid nende parandustega leppida ning protestisid, kuid siis kehtestati nendes osariikides sõjaväeline võim. Tingimused täideti 1870. aastaks ja
Poetessi elu oli võrdlemisi ühetooniline ning ta pidi üle elama mitmeid traagilisi kaotusi, ei lahkunud ta oma hinges ega oma loomingus lapseea tundlikkusest, hellusest, headusest ja muudest elu-väärtustest, kaasa arvatud armastuseigatsus ning truudus. Anna Haava ei saanud oma elu ajal nautida tunnustatust, isegi mitte majanduslikku kindlustatust, tema loomingu parimad aastad saab kokku võtta sõnadega "ainult peale varju ja kätele tööd". Tänapäeval peetakse Anna Haavat Lydia Koidula järel teiseks naisluuletajaks eesti kirjandus-loos. 3 Elulugu Anna Rosalie Haavakivi kirjanikunimega Anna Haava - sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Haavakivi põlises ning jõukas talupojaperes. Perekonnapärimuse järgi asutanud talu pärast Põhjasõda sisserännanud perekond. Vähearvulisse vabatalupoegada hulka kuulunud esivanemad panid aluse talu jõukusele, Anna Haava isa Joosep Haavakivi oli
Kuigi poetessi elu oli võrdlemisi ühetooniline ning ta pidi üle elama mitmeid traagilisi kaotusi, ei lahkunud ta oma hinges ega oma loomingus lapseea tundlikkusest, hellusest, headusest ja muudest eluväärtustest, kaasa arvatud armastuseigatsus ning truudus. Anna Haava ei saanud oma elu ajal nautida tunnustatust, isegi mitte majanduslikku kindlustatust, tema loomingu parimad aastad saab kokku võtta sõnadega "ainult peale varju ja kätele tööd". Siiski peetakse tänapäeval Anna Haavat Lydia Koidula järel teiseks suureks naisluuletajaks eesti kirjandusloos. Ello Säärits ei keskendu oma käsitluses mitte nii võrd luuletaja loomingu analüüsile, vaid toob ilmekalt ja suure kaasaelamisega nähtavale Anna Haava elukäigu õnnelikust lapsepõlvest eluõhtuni. Luuletused I (1888) Luuletused II (1890) Luuletused III (1897) Lained (1906) (ühiskondlikud teemad) Ristlained (1910) Põhjamaa lapsed (1913) Meie päevist (1920) Looming Siiski on elu ilus (1930)
,,Meie päevist" (1920) ja proosaraamatuke ,,Väikesed pildid Eestist" (1911). Tõlkijana on ta maailmakirjanduse klassikast vahendanud Shakespeare'i ,,Suveöö unenäo", Sofokles- Hofmannsthali ,,Kuningas Odipuse", Goethe ,,Egmonti", Schilleri ,,Wilhelm Telli", rea noorsooraamatuid, nagu ,,Anderseni muinasjutud" 1, O. Ernsti ,,Asmus Semperi noorusmaa" jm. Viljakas kirjanduslik tegevus ei päästnud tagasihoidliku loomuga Haavat ainelisest kitsikusest. Eriti ränk oli talle Esimese maailmasõja ja kodusõja aeg. 1920. aastal tabas Haavat osaline halvatus. Kodanlikult vabariigilt sai ta väikest pensionit, kuid see ei lahendanud haige luuletaja olukorda. Üheks pidevaks mureallikaks osutus korteriküsimus.Omaette oleku soov ja vajadus üüriga kokku hoida sundisid teda enamasti asuma kõledaisse katusekambritesse, ,,tuultela-toakestesse". Alles 75-ndaks sünnipäevaks sai Haava Tartu linnavalitsuselt
Saare-Vanamõisa saksakeelsesse erakooli. Peale seda õppis Tartus Hoffmanni Erakoolis ja 1880.- 1884. Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille ta lõpetas koduõpetaja diplomiga. Pedagoogina sai ta tööd vaid ühes heategevuslikus lasteajas kasvatajana, kuid see töö talle väga ei istunud. Nii saigi temast halastajaõde, kellena ta töötas 1892. aastani. Vaatamata raskele ja füüsilisele tööle meeldis Anna Haavale ta amet halastajaõena. ´82. aastal tabas Haavat terviserike ja ta sõitis Saksamaale tervist parandama, kus töötas Berliini lähedal Fürstenwaldi diakonissiasutuses. Viibinud 1893. aastal kodumaal oma ainsa õe Liisa haiguse ja surma juures ning olnud mõned lühikest aega juba leseks jäänud ema juures, sõitis Haava 1894. aasta südasuvel Venemaale Novgorodi. Sügiseks oli ta juba läbi Peterburi sõitnud Strelnasse, kus sai tööd diakonissasutuse haiglas halastajaõe asendajana.
Viimaseks unistuseks jäi sügisemuinasjutt. 1957. aasta alguses annetas ENSV Ülemnõukogu Presiidium Anna Haavale ordeni ,,Austuse märk". See oli küünlakuu lõpul.Valudest säästetud voodireziimil viibiv vanur jälgis päevast päeva valguse võidukäiku akna taga laiuval Tähtvere väljal. Kolmapäeval, 13. märtsil 1957, oma üheksakümne kolmandal eluaastal suri Anna Haava. Kiiresti levis leinasõnum üle Eestimaa. Ei olnud eesti kodu, kus poleks teatud Anna Haavat. Matused kujuneisd rahvahulkade osavõtu poolest erakordselt suureks. Laupäeval, 16. märtsil asetati sark ülikooli aulasse rahvaga jumalagajätmiseks. Kahel päeval ei katkenud inimestevool sarga juurde. Seisti kaua kõrge lilledest kirendava künka ümber. Rahva hinge kasvanud viisidest jäi helisema selge märtsiõhtu vaikus. ALLIKAD Kruus, Oskar 1995. Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn: ,,Eesti raamat" Säärits, Ello 2007. ANNA HAAVA Elu ja loomingu lugu. Tartu: ,,Ilmamaa"
Juulis haarasid Prantsuse-Inglise väed initsiatiivi. 26. septembril algas Entente'i üldpealetung. Sõja lõpp. Saksa armeed olid välja kurnatud. Üksteise järel langesid välja Saksamaa liitlased. 29. septembril oli vaherahu sõlminud Bulgaaria, 31. oktoobril tegi seda Türgi. 3. novembril kapituleerus Austria-Ungari. 11. novembril kirjutati salongvagunis alla Compiègne'i vaherahule, millega lõppes Esimene maailmasõda. I maailmasõja rinnetel hukkus 10 milj, haavat 20 milj, nälga 10 milj. Sõda oli kaasa toonud vaimse kalestumise ja moraalse allakäigu. Arvati, et midagi sellist ei saa enam juhtuda.
annaabi.ee 
