mügarikkudena torustiku seinale, vähendades läbilaskevõimet ja söövitades seinad ladestuste kohalt hapraks. LDL-kolesterool koguneb arterite seintele ja põhjustab ateroskleroosi ehk veresoonte lubjastust. Selle protsessi käigus tekkivad rasvaladestused moodustavad naaste, mis omakorda ahendavad veresooni ning muudavad need jäigaks. Oksüdeerunud LDL-kolesterool on veresoonte seintele mürgine, soodustab põletike teket ja veresoonte sisekesta haavandumist. Selle kahjustuse tagajärjeks võib olla tromboos, aju- või südameinfarkt. LDL-kolesterool on väikese tihedusega lipoproteiinide kolesterool ehk nn halb kolesterool. Seda ei suuda rakud ära kasutada, see koguneb arterite seintele ja põhjustab ateroskleroosi. LDL-kolesterooli tase peaks jääma alla 3, südame- ja veresoonkonnahaiguste ning diabeedi korral alla 2,5. HDL-kolesterool on suure tihedusega lipoproteiinide kolesterool ehk nn hea
kohati ühtlaselt, kohati mügarikkudena torustiku seinale, vähendades läbilaskevõimet ja söövitades seinad ladestuste kohalt hapraks. LDL-kolesterool koguneb arterite seintele ja põhjustab ateroskleroosi ehk veresoonte lubjastust. Selle protsessi käigus tekkivad rasvaladestused moodustavad naaste, mis omakorda ahendavad veresooni ning muudavad need jäigaks. Oksüdeerunud LDL-kolesterool on veresoonte seintele mürgine, soodustab põletike teket ja veresoonte sisekesta haavandumist. Selle kahjustuse tagajärjeks võib olla tromboos, aju- või südameinfarkt. NB! Lase kontrollida oma kolesteroolitaset vähemalt kord aastas, kui sul on · kõrgenenud vererõhk · sa suitsetad · perekonnas on alla 55 aasta vanuses esinenud südameinfarkti, ajuinfarkti või äkksurma Soovitused söömiseks: · kiudainerikkad toiduained · oad ja herned · kaks portsjonit kala nädalas · vähemalt viis puu- või köögivilja iga päev
seisundit ja märgata õigeaegselt neis tekkivaid muutusi. Enesekontrolli peaksid kindlasti tegema kõrge riskiga naised. Rindu vaadeldakse peegli ees seistes, esmalt käed külgedel, siis ülestõstetud kätega. Kontrolli teostatakse ka lamades. Tähelepanu tuleb pöörata järgmisele: kas rinnad on tavapärase kuju, suuruse ja asetusega kas nahk on sile ja ühtlane kas nahk ja rinnanibud on tavalist värvi kas ei esine sissetõmbeid, haavandumist või eritist kas rinnanibud liiguvad kätt tõstes ülespoole kas kaenlaalused, rangluupealsed ja -alused lümfisõlmed ei ole suurenenud. Vasakut rinda kombatakse parema käe sirgete sõrmedega kergelt vajutades. Alustatakse rinnanibust, liikudes kergete ringjate liigutustega väljapoole. Selliselt kombatakse läbi kogu rind ja kaenlaalune piirkond. Sama korratakse parema rinnaga, kompamist teostatakse vasaku käega. Tihendid rinnas on väga tavalised
Siiski viimasel ajal seoses ravimeetodite täiustumisega ja kasvaja varasema avastamisega, on prognoos paranenud. Lentigo maligna ja pindmiselt leviva melanoomi korral on prognoos parem, kui sõlmelise või akraalse vormi korral, sest viimased kasvavad kiiremini ja annavad varem metastaase. Naistel on üldiselt prognoos parem kui meestel. On täheldatud, et seljal, kaelal peanahal ja käte ülemistel osadel olevate kasvajate prognoos on halvem. Kasvaja haavandumist peetakse samuti halvaks näitajaks. Kui on tekkinud siirded teistesse organitesse, on 5-aasta elulemus kõigest alla 5%. 10 Levik ja staadiumid Staadium IA Kasvaja paksus on alla 1 mm. Naha välimine kiht, epidermis on terve. Kasvaja ei ole andnud siirdeid lümfisõlmedesse ega teistesse organitesse. Madal siirete tekke (metastaseerumise) risk.
palliatiivne ravi, ravi loodustoodetega (Tigane). 4 Enesekontroll Rindu vaadeldakse seistes peegli ees käed esmalt külgedel, hiljem ülestõstetult. Tuleks vaadata: · kas rinnad on tavapärase kuju, suuruse ja asetusega · kas nahk on sile ja ühtlane · kas nahk ja rinnanibud on tavalist värvi · kas ei esine sissetõmbeid, haavandumist või eritist · kas rinnanibud liiguvad kätt tõstes ülespoole kas kaenlaalused, rangluupealsed ja -alused lümfisõlmed ei ole suurenenud. (Rinnavähk.) 5 KOPSUVÄHK (CARCINOMA PULMONIS) Mis on kopsuvähk? Kui organirakud hakkavad kontrollimatult paljunema ning selle tulemusel kujuneb välja pahaloomuline kasvaja. Tavaliselt vähil on palju vorme ja alaliike ning pikka aega
fermenteeri sorbiitii (teised tüved lõhustavad). n E. coli O1547:H7 smastamine toimub seroloogiliselt, seejärel tuleb tõestada shiga-like toksiini produktsioon. n Teised E. coli serotüübid peale O157H7 ei põhusta haigust. Escherichia coli infektsioon - enterohemorraagiline (EHEC) - Shiga toksiin n Shiga (like)-toksiin nimetatakse ka verotoksiiniks, toodab E. coli EHEC on tsütoksiline, enterotoksiline, neurotoksiline, põhjustab diarröad ja soole haavandumist. ¨ Kaks Shiga toksiini -1 ja 2. ¨ Pärsivad valgu sünteesi ribosoomi RNA 60S subunitil. Escherichia coli infektsioon - enteroaggregatiivne (EAgEC) n Limaga seotud agglutiniinid põhjustavad bakterite agregeerumise soolerakkude pinnal, tekitades limaskestal biofilmi ja vesise kõhulahtisuse n Mikroob seostub soolepinnaga pilide vahendusel, vabastades tsütotoksiini, mis veidi erinev ETEC tokiinidest n Sümptomid vesine diarröa, iiveldus, oksendamine, dehüdratatsioon, kõhuvalu
vajutades. Alustatakse rinnanibust, liikudes kergete ringjate liigutustega väljapoole. Selliselt kombatakse läbi kogu rind ja kaenlaalune piirkond. Sama korratakse parema rinnaga, kompamist teostatakse vasaku käega. (CWH 2000:78) Tähelepanu tuleb pöörata järgmisele: · kas rinnad on tavapärase kuju, suuruse ja asetusega · kas nahk on sile ja ühtlane · kas nahk ja rinnanibud on tavalist värvi · ega ei esine sissejõmbeid, haavandumist või eritist · kas rinnanibud liiguvad kätt tõstes ülespoole · ega kaenlaalused, rangluupealsed ja -alused lümfisõlmed ei ole suurenenud Rinnavähk on käega katsudes leitav, kui tema diameeter on umbes 1 cm ja kaal 1 g, kuid selline kasvaja võib olla levinud lümfisõlmedesse. Pindmised kasvajad on katsumisel kergemini leitavad. Sügaval näärmekoes paiknev kasvajakolle ei pruugi olla käega katsudes avastatav isegi
redutseeri. Siia kuulub rida ohtlikke baktereid. C. botulinum põhjustab toidumürgitust botulismi, C. tetani kangestuskramptõbe (teetanust), C. perfringens ja C. histolyticum gaasgangreeni ja ka toidumürgitust. C. difficile. Avastati 1930. a., kuid 70-ndatel hakati teda rohkem uurima seoses AB ravi järgse kõhulahtisusega. Algul peeti normaalse mikrofloora kahjutuks esindajaks, enam mitte. Põhjustab soolte põletikulist haavandumist *Veillonella. Siia kuuluvad väikesed (0.3-0.5 m) graamnegatiivselt värvuvad kokid. Vanas Bergey kästraamatud grupeeriti nad kokku anaeroobsete g(-) kokkidega. Rakukesta ehitustüüp ikkagi g(+). Rakud on tavaliselt paarides, liikumatud ja asporogeensed. Nad ei 13 käärita suhkruid, sest neil puudub heksokinaas, küll aga kääritavad nad laktaati, püruvaati, malaati ja fumaraati
Maksa rasvumine eelneb ketoosile. Maks hakkab rasvuma enne poegimist. Maksa rasvumist saame vähendada siis, kui lehm hakkab ise juurde võtma (tiine). Vatsaatsidoos- tekib suurte jõusöödakoguste korraga söötmisel. Vatsa pH langeb siis pikaks ajaks alla 6,0. Tekivad häired vatsaseedes ja häirub erinevate mikroobide omavaheline tasakaal vatsas. Üheks atsidoosi tagajärjeks on probleemid sõrgadega. Atsidoosi korral võib lehmadel esineda sõra nahktalla haavandumist ja lonkamist. Poegimishalvatus- vere kaltsiumi- ja suhkrusisaldus on sel korral tugevalt langenud. Poegimishalvatus tekib äkki ja kulgeb kiiresti. Algul esineb isutus, siis hakkab tagakehast alates halvatus ,mis levib üle kogu keha. Loom langeb maha ja ei suuda tõusta, seisund halveneb kiiresti. Ca ja glükoosi manustamisel veeni tervistub enami lehmi. Poegimishalvatust põhjustab Ca ülesöötmine kinnisperioodil. 62. Veiste ägedad nakkushaigused
annaabi.ee 
