Liivi Paris ÕIII-2 LOR PRAKTIKUMI TOIMINGU JUHEND KÕRVASIDEMED Toimingu eesmärk ja näidustused: · Haavainfektsiooni, selle vältimine · Verejooks, selle peatamine Toimingu teostamiseks vajalikud vahendid: · Kandik · Tehaspuhtad kindad; · Neerukauss; · Steriilsed näpitsad · Steriilne rätik · Steriilsed kindad · Steriilne pintsett; · Steriilne sidumismaterjal; · Steriilsed tutikud; · Füsioloogiline lahus või vesinikperoksüüd; · Desinfitseerimisvahend Toimingu teostamise põhimõtted: 1
(magustoidud, koogid jmt) sattuda toiduvalmistaja hingamisteedest,nahahaigustest mädastest haavadest ja mustade kätega. Kui toiduained on toatemperatuuril paljunevad stafülokokid väga ruttu ja eraldavad toiduainetesse toksiini (5`C juures toksiini ei tooda). Tunnused ilmnevad väga ruttu, umbes 2-5 tundi pärast riknenud toiduaine söömist. Tunnusteks on iiveldus ja oksendamine ning kõhulahtisus ja kõhuvalu. Haavainfektsioonid S. aureus on üks sagedasemaid haavainfektsiooni tekitajad. Nende elutegevuse tulemusena tekib haavas mäda. Tuberkuloos Tekitaja Mycobacterium tuberculosis. On üsna resistentne väliskeskonna tingimustele. Vees säilib 1 aasta, pinnases 6 kuud Kuivanud rögas säilib 2 kuud. Talub hästi happelist keskkonda (näiteks maos). Tundlikud on päikesele. Püsivad õhus nakatumisvõimelistena 5 tundi ja hõljuvad 5 meetri kaugusele. Keetmisel hävivad nad kiiresti (1 minutiga).
Võetakse uriinianalüüs, näidustustel teostatakse kopsu röntgenuuring ja EKG. 2.2. Naha ettevalmistus. Naha ettevalmistamisel on oluline osa postoperatiivsete haavatüsituste vältimisel. Haige nahka hinnatakse vigastuste, haavade ja haavandite, ärrituste ja löövete suhtes. Kõik nahainfektsioonid operatsioonihaava piirkonnas kujutavad ohtu postoperatiivse haavainfektsiooni tekkeks. Naha ettevalmistus algab operatsioonile eelneval õhtul kui haige käib dussi alla ning peseb ennast korralikult. Üldpesu vähendab nahal olevate bakterite hulka ning peab arvestama sellega, et mida kauem patsient enne operatsiooni haiglas viibib, seda rohkem erinevaid mikroorganisme jõuab ta enda nahale koguda. Jumestus ja küünelakk eemaldatakse,
taseme langedes manustatakse erütrotsüütide massi ja trombotsüüte. (Sorsa jt 1998.) Õnnetuste vältimiseks rahutu patsiendi puhul paigaldatakse voodile küljepiirded, ravivahendid paigutatakse ohutusse kaugusesse (Mustajoki jt 2001). Temperatuuri säilitamiseks kaetakse patsient pärast operatsiooni soojendustekkidega, sest pikaajaline üldanasteesia ja pikk operatsioon jahutavad patsienti (Mustajoki jt 2001). Operatsioonihaava ravi eesmärgiks on verevalumite, haavainfektsiooni ning haava avanemise vältimine. Pärast operatsiooni hoitakse sidemeid peal 24 48 tundi, eemaldatakse teisel operatsioonijärgsel päeval. Kuid sidemete läbiimbumisel verest või haavaeritistest, tehakse steriilne sidemevahetus varem vastavalt vajadusele. Patsient võib 24 48 tundi pärast operatsiooni käia dussi all, haava ei seebitata ja kuivatatakse ettevaatlikult tupsutades. (Mustajoki jt 2001.)
iseloom, nahk haava ümber) Koe nekroos e. eluvõimetu kude haavas takistab haava paranemist. See võib toimuda kahe mehhanismiga. Nekrootiline kude haavas kujutab endast alati infektsiooniriski ning surnud rakkudest vabanenud endotoksiinid kahjustavad terveid rakke. Bakteriaalne infektsioon haavas on kõige sagedasem haava paranemist takistav faktor. Kõiki traumaatilisi ja lahtiseid haavu käsitletakse kui saastunud haavu. Sagedamini põhjustavad haavainfektsiooni Saphylococcus aureus, Saphylococcus epidermidis, Saphylococcus albus, Escherichia coli, Pseudomonas aeruginosa, Klebsiella, Proteus mirabilis, Clostridium, Bacteroides, Streptococcus faecalis. Seroom (koevedeliku kogunemine haava) ja hematoom (vere kogunemine haava) loovad samuti soodsad tingimused infektsiooni arenguks, seetõttud tuleb haav steriilstes tingimustes avada. Haava paranemist takistavad võõrkehad haavas, milleks võivad traumaatilistes
Levinud on rohkem vanematel inimestel, kelle immuunsus on langenud. Arengumaades esineb teetanust sagedamini, sest puudub võimalus vaktsineerida ja adekvaatse meditsiinilise abi järele. Arvatakse, maailmas esineb üle 1 miljoni haigusjuhu ning suremuse määr on 30 – 50%. Vähemalt pooled surmadest moodustavad nakatunud vastsündinud (Murray et al., 2012). Inkubatsiooniperiood varieerub mõnest päevast kuni nädalateni. See on otseselt seotud esmase haavainfektsiooni kaugusest kesknärvisüsteemist. Generaliseerunud teetanus on haiguse kõige tavalisem vorm. See algab mälumislihaste kangestumisest, esineb suurenenud ilavoolu, higistamist, ärrituvust ja seljalihaste spasme. Haiguse tõsisema kulu korral on haaratud ka autonoomne närvisüsteem – esineb südame arütmiaid, dehüdratatsiooni, tugevat higistamist ja muutuseid vererõhus. Teine teetanuse vorm on lokaalne, mis püsib haavainfektsiooni piirkonna lihastes
See vähendab nende fekaalse reostuse tõendust, s.o. kasutamist indikaatororganismina. Paremateks on osutunud termotolerandsed coli-laadsed bakterid ja E.coli [4]. ** Stafülokokid on vähenõudlikud kasvutingimustele ning suhteliselt resistentsed väliskeskkonna teguritele. Seetõttu on neid inimeselt ja tema ümbrusest raske eemaldada. Neid leidub mitmetes kehapiirkondades, eeskätt nahal, ninasõõrmetes ja seedetraktis. Stafülokokid on kõige sagedasemad haavainfektsiooni tekitajad, nende elutegevuse tulemusena tekib haavas mäda. Samuti võivad nad põhjustada naha aluskoes piirdunud mädaseid infektsioone (furunkulid, karbunkulid, abstsessid), raskeid süvainfektsioone, nagu osteomüeliiti (luuüdipõletik), endokardiiti (südame kesta põletik). [4] ***Pseudomonas aeruginosa on tuntud oportunistlik patogeen. Tema vastupidavus desinfektantidele on suur, ta on oluline basseinivee hügieeni parameeter. 3
jooksul. Jätkata haavade loputamist happe söövituse korral kuni 2 tundi, aluse söövituse korral kuni 12 tundi peale traumat. Villide avamine on kohustuslik! Mitte kasutada esmaabiks neutraliseerivat ainet, kuna tekib oht põletushaava süvenemisele! 5.4. Pindmiste põletushaavade ravi eesmärgid ja tingimused On suunatud haava iseeneslikule epiteliseerumisele. Väldib haavainfektsiooni teket. Loob tingimused haava füsioloogiliseks paranemiseks (piisav niiskustase, ühtlane temperatuur, haava ja haava ümbritseva naha kaitse) Optimaalsetes tingimustes paraneb IIA astme põletushaav 7-10 päevaga, IIB astme põletushaav 3-4 nädalaga 5.5. Sügavate põletushaavade ravi Operatsioon seisneb haava ekstsisioonis ja haava katmises transplantaatidega. Sobivaim aeg operatsiooniks on 3-5 traumajärgne päev.
nekrotiseerivad toksiinid ja hüaluronidaas > infektsioo levib > nekroos laieneb lihastele > paljunemine intensiivistub > hemolüütiline aneemia > raske tokseemia kahjustab maksafunktsioone, südamelihast. Kliiniline pilt 1 § Bakterieemia. C. perfringensi või teiste klostriidide leid verekülvis (0,5-2% juhtudel) ei pruugi alati olla alarmeeriv, sest ligi pooltel juhtudel on tegemist transitoorse bakterieemiaga või nahapinnalt verekülvi viidud kontaminandiga. Raske klostridiaalse haavainfektsiooni korral leitakse 15% haigetel klostriide verest. § Gaasgangreen. Haigus algab mõned tunnid kuni 1 nädal peale seda, kui haava on sattunud klostriidid. Tekib tugev valu; areneb lihaste nekroos, lihastes võib vahel tunda gaasi krudisemist (krepitatsioon). Toksiinide toimel tekib hemolüüs ja kujuneb välja neerupuudulikkus ja sokk. Surm saabub väga kiiresti, ligikaudu 1-2 päevaga. Enamasti on tekitajaks C. perfringens, harvem C. septicum ja C. novyi.
• Grupp A Streptococcus pyogenes, mis on enamuse ägedate streptokokiliste nakkuste põhjustaja inimestel. Umbes 5- 20% lastest on asümptomaatilised kandjad. Sagedasem nakkus on streptokokiline farüngiit e ülemiste hingamisteede limaskestade ja lümfiteede põletik. Baktereemia puhul võib tekitada sepsist, endokardiiti, septilist artriiti, osteomüeliiti, meningiiti jne. Kahjustatud naha kaudu organismi sisenemine põhjustab tselluliiti, flegmooni, nekrotiseerivat fastsiiti, haavainfektsiooni. Kui nakatumine toimub erütrogeenset toksiini produtseeriva tüvega (faagikonversioon), on tulemuseks sarlakid. A grupi streptokokknakkuse tagajärjeks võib olla autoimmuunse geneesiga reuma ja glomerulonefriit. Eksotoksiini (Spe) produtseerivad tüved tekitavad toksilise šoki sarnast sündroomi (TSLS). • Grupp B Streptococcus agalactiae isoleeritakse tihti tervete täiskasvanute suguteedest ja seedekulglast – 5-40%. S
annaabi.ee 
