2009. aastal pälvis Valdur Mikita August Gailiti nimelise novelliauhinna „Jänesekapsa teoreemi" eest. 2014. aastal sai ta „Lingvistilise metsa“ eest Virumaa kirjandusauhinna, Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna ning Tartu kultuurikandja 2013 aunimetuse aasta kultuurisündmuse kategoorias. Kriitik Aare Pilv on öelnud nii : ,,Mikita n-ö tegevusraamistik on palju laiem kui mingite loomepraktikate teostamine, ta on pigem loovuse teoreetik ja metaluuletaja. Mikita haardeulatus keele, kirja, maastiku ja erinevate sünesteesiate kokkupõimimisel ning nende kultuuri arenguvõimaluste perspektiivi asetamisel on vähemasti eesti kirjaruumis minu meelest ainulaadne.” Kriitik Mihkel Kunnus on öelnud nii: ,,Kuigi tuumakam osa ,,Lingvistilisest metsast” on vahest paras pureda semiootika ja kultuuriteaduste kraadiõppuritele, on Mikita osanud kirjutada nii humoorikalt ja lustlikult ning nõnda mitmekihiliselt, et nauditav on see ka neile, kes vähesema haridustaustaga
Kontrollida tuleks kõigi haarajate töö kvaliteeti kogu pooga liikumisteel. Veenduge, et haarajate avamine ja sulgemine oleks õiges sünkroonsuses ega kahjustaks eesserva. 2) eesmarke vale reguleerimise tagajärjel on poognat haaratud haarajatega liia kaugelt, mille tagajärjel on paberil rebendid. Kontrollida võiks eesmarke asendit ja veenduda, et poogna joondumisel ei ületaks paber eesmarket. Vajadusel reguleerida eesmarket selliselt, et haarajate haardeulatus oleks 5-8 mm üle poogna serva. Kortsud poognal 1) Suunavate juhtrataste surve poognale on liiga suur. Kontrollida tuleks nende survet poognale ja nende asendit poogna tagumisest servast. 2) Eesmarked ei ole reguleeritud ühele joonele, tekib paberi kortsumine. Poogna haarajate vahelt lahtitulek 1) Haarajate kokkusurumise jõud on liiga nõrk. Poogna haarajate vahelt lahtitulek esineb
koristamata; 5. Harvesteride kasutamisel arvestada tema valikul seda, et raie-ee jääks vähemalt 20 m lai. 26. Harvendusraie-, universaal- ja lõppraiemasinate põhilised tehnilised näitajad. Harvendusraie (hooldusraie liik) masinad. Need masinad on mõeldud ainult hooldusraietöödele kasvavas metsas. Tühimass 5...8 t, Laius 1,8...2,0 m, Pikkus 4...5 m, Pöörderaadius 3,5...5 m, Mootori võimsus 55...70 kW, Haardeulatus 4...7 m, Tüve maksimaalne läbimõõt 30...40 cm. Siia gruppi kuuluvad näiteks harvesterid Valmet 701, Sampo Rosenlew jt. Universaalsed masinad. Tootjate arvates võiks neid kasutada nii hooldusraietel kui ka lõppraietel, kuid meie oludes on nad sobivamad siiski lõppraietele. Tühimass 8...12 t, Laius 1,8... 2,8 m, Pikkus 5,5...7 m, Pöörderaadius 4,5...6 m, Mootori võimsus 80...120 kW, Haardeulatus 6,5...12,5 m, Tüve maksimaalne läbimõõt 35...60 cm.
vahemalt 3 naidet koos lühikirjeldusega. Teleskoopnoolega kraana auto tüüpi alusvankril- Autole kinnitatud hüdrauliline tõstuk - viimastel aastatel populaarsust kogunud tõstemehhanism ehitusplatsidel. Tornkraana nool on kinnitatud sõrestik- või toruja torni osa külge. Tornkraana võib olla rööbastel liikuv, roniv (ronikraana) või ehitise külge kinnitatav ja kõrgusse pikendatav; tõstevõime 0,5...75t, laevaehituses kuni 450 t, haardeulatus 0...60 meetrit. Noolkraana nool on kinnitatud harilikult veermiku raamile või sellel asuvale pöördplatvormile. Lasti ja noole kallutusmomendi vähendamiseks võidakse kasutada vasturaskust. Liikurnoolkraanade hulka kuuluvad rööbas-, raudtee-, sammuv-, auto, ratas-, roomik- ja ujuvkraanad. Eestis saadaoleva suurima liikurkraana tõstevõime on 1300 tonni. 22. Mis on tostetraavers, mida selle abil tostetakse?
t. ettevõtte töö efektiivsus ja rentaablus. Lukksepa töö teadlik korraldus tema töökohal nõuab eelkõige tööaja ökonoomset kasutamist. Töökohal peavad asuma ainult need esemed, mida on vaja antud töö tegemiseks. Joonisel 56 on esitatud arvestatav töökoha planeerimise viis. 1 Inimese käte haardepiirkonnad: a rõhttasandis seistes või istudes töötamisel: 1 normaalne tööpiirkond; 2 maksimaalne tööpiirkond (käte haardeulatus); 3 maksimaalne haardeulatus keha kallutamisel ette mitte üle 30 0 ; b püsttasandis püsti töötades; c püsttasandis, arvestatavad töökoha plaanimisel. joon. 56 Keha asendil on oluline mõju töölise töövõimele, õige tööasend tagab pideva töövõime. Lukksepatöös töötatakse nii istudes kui ka seistes. Kõige rohkem väsitab seistes töötamine, sest siis kulub palju energiat juba üksnes keha püstihoidmiseks.
Kuna aga samal ajal T1 avastamine ei muutu, on see probleem - Positiivse afektiivsuse hüpotees - Kui viia inimene positiivsesse meeleollu on langus palju väiksem - Üleinvesteerimise hüpotees – edukaks lahendamiseks peab olema optimaalne aktivatsioonitase töötluse all olevatel ühikutel - Romantika kõige suurem tähelepanu ’kinniitaja’, aga näljatunne mõjutab toidustiimulite mõju Afekt ja töötluse haardeulatus - Üldine töötlussuund globaalselt lokaalsele, aga see on modifitseeritav Positiivne emotsioon soodustab globaalsemat töötlust - Küsimus on seega ka selles millistel tasanditel haardeulatuse muutmine töötab (tähelepanuline, mälu, tegevus, semantiline) Aga see kõik sõltub motivatsioonilisest intensiivsusest - Kõrge lähenemismotivatsiooniga emotsioonid peaks eesmärgi saavutamiseks kognitiivset fookust kitsendama
peab laienema kõigile aladele ja tasanditele. See tähendaks, et kõik sotsiaalsed suhted tuleks õiguslikult reguleerida. Ometi tundub see võimatu ja ka mõttetu ühest küljest ei ole võimalik ette näha kõiki inimsuhetes ettetulevaid nüansse, teisest küljest oleks absurdne üritada kõiki neid suhteid kirjalikult fikseerida ning näha ette riiklikud sanktsioonid teisitikäitujatele. Nii on seadusandja vaatevinklist tähtis hoomata, milline on seaduse optimaalne haardeulatus, ning jõuda äratundmisele, mida ja mil määral tuleb seadustega reguleerida, millised ühiskondlikud suhted aga peaksid jääma teiste sotsiaalsete normide näiteks moraali, eetika, tava jne reguleerida. Selle küsimuse otsustamisel tuleb silmas pidada funktsioone, mida õigus peaks täitma. Esiteks sotsiaalne integratsioon õigus loob juriidilise aluse inimeste sotsiaalsele kooselule, organiseerib ühiskonda ja tema liikmeid ning kindlustab nende
Inimesed muudavad maastikku ning tema omakorda mõjutab inimesi, sealhulgas ka nende enesemäärangut, eneseidentiteeti; Inimesed omistavad maastikule mitmesuguseid tähendusi, seostavad sellega ennast ja oma päritolu. Eestis tuntakse sõna maastik vähem kui sajand, maastikke kui selliseid aga senikaua, kui maa peal elatud on. Teooriad maastike ümber on eripalgelised ja kohati isegi vastuolulised. Ka sõna ise pole selgelt defineeritav ning selle täpsem haardeulatus sõltub alati kasutatavast kontekstist. Ometi on igaühel olemas ettekujutus, mida selle all mõeldakse. Rääkides sõna päritolust, siis tõenäoliselt on selle algupära Madalmaade maalikunstis, kus hollandikeelne landschap tähistas idüllilist maalitud vaatepilti. Sealt võeti mõiste kasutusele germaani keeltesse, vastavalt inglisekeelne landscape ja saksakeelne landschaft. Mõiste algne tähendus omandas aga kiiresti sootuks laiema kasutuse, hakates tähistama ka tegelikku loodust
annaabi.ee 
