Ilmus 1950.a rootsis. Kolmetsükliline luulekogu: 1. Valdavalt mälestuslik, kus kajastuvad tema mälestuspildid lapsepõlvest (kodumurdes ,,Kerkokell") ning ka Tartust ja seal veedetud ajast, näiteks tooduna ,,Tartu rahu"ja ,,Kateedrist", mis annab pildi tööst ülikoolis. 2. Valitseb traagiline, sapiselt irooniline ja sarkastiline suhtumine. Luuletus ,,Võõras vägi märgib punaväe saabumist Eestisse. 1941. a juuniküüditamise aegset hirmu annab edasi luuletus ,,Haarangu aegu" Suits kujutab ka valusat kaasaelamist oma kodu hävimisele. Ta pilkab ka Saksa okupatsioonivõimude mundrikandjaid. Kõige masendava kõrvalt kutsub ta aga siiski rahvast jääma ausaks ja iseseisvaks. 3. Põhijoon on eleegiline (kurb, kaeblik). Näiteks ,,Pagulastes" keelitab Suits Rootsi rannavalvureid mõistvalt suhtuma vaevatud põgenikesse. Peale seda kogu avaldas Suits veel vaid mõne luuletuse.
lahtiriietamisel leiti kere ümber seotud sidumismarli, ja kaks relvitut noormeest. Neiu vägistati politrukkide poolt, seejärel lasti ta koos noormeestega maha. Väätsas tabati viis ja Kiviloos kuus meest, keda kahtlustati metsavennaks olemises. Tabatud mehed viidi staapi, kus kolm politrukki käskisid nad maha lasta. 1.-2.juulil.1941 Taevere vallas Kibaru, Kõnnu ja Arjandi piirkonnas Viljandi hävituspataljoni poolt korraldatud haarangu käigus tabatud haavatud metsavend seoti okastraadiga posti külge ja lasti maha ilma kohtuotsuseta. Martin Raudsepp Tagasipöördumine Eestisse 8 Pärast Stalini surma, aastal 1953 hakkas kasvama lootus. Mõnel oli juba varem õnnestunud kodustega kirjavahetusse astuda ja vahel pakke saada. See oli lootus edasisele elule. Vabastamine tuli 50ndate lõpul
usaldusväärne mees. Sbrad rääkisid talle, et Ilme oli keeldunud üle lahe minemast, sest tahtis oma mehe ära oodata.. Samuti rääkisid nad, et nemad olid ainsad, kes rannas jooksu pääsesid, sest kik kohad olid paksult venelasi täis, ja et nende meelest pidi keegi nad üles andma. Enamus veti vangi, mned lasti kohapeal maha. Leonard rääkis, et sja lpust saadik tehakse metsades pidevalt haaranguid, Leonard ise oli korra napilt pääsenud. Taavi aga vihastas, sest haarangu ajal oli ainult üks metsavend enne surma ka venelasi maha lasknud - teised olid kartnud ja varjus olnud. Kättemaksuks kirjutas Taavi NKVD-le kirja, milles vandus pühalikult, et tema pgenemine oli vimalik ainult seetttu, et ta andis kaptenile ja tlgile altkäemaksu. Samuti hakkas Taavi kahtlustama, et äraandjaks oli Marta. Ta otsustas, et igele mehele ei tohi perekond kike tähendada (kuigi naisele peab), nii et ta peab edasi vitlema
Wikipedia, Wassily Kandinsky, http://en.wikipedia.org/wiki/Wassily_Kandinsky, 03.12.2011 Oleg Ku, Wassily Kandinsky, http://www.wassilykandinsky.net/, 03.12.2011 Kandinsky kunsti kontseptsioon 2. 1. Kunstnikust prohvet Esimese seitsme Kompositsiooni loomiseks võttis Kandinsky aluseks, et muusika on ülim õpetaja. Esimesed kolm on säilinud ainult must- valgetel fotodel, mis tegi Kandinsky kolleeg ja sõber Gabriele Münter. Natside haarangu tulemusena 1930-ndatel Bauhaus`is konfiskeeriti Kandinsky esimesed kolm Kompositsiooni, mis olid tola ajal üleval Degenerate Art* näitusel. Hiljem need hävitati. Kandinsky`t mõjutasid hinge ja jumala uuringud ning ettekujutus New Age`I** tulekust, läbiv teema tema esimeses seitsmes Kompositsioonis on apokalüpsis ehk maailma lõpp. Raamatus Concerning the Spiritual in Art*** kirjutab Kandinsky kunstnikust kui prohvetist. Esimesele
usaldusväärne mees. Sbrad rääkisid talle, et Ilme oli keeldunud üle lahe minemast, sest tahtis oma mehe ära oodata.. Samuti rääkisid nad, et nemad olid ainsad, kes rannas jooksu pääsesid, sest kik kohad olid paksult venelasi täis, ja et nende meelest pidi keegi nad üles andma. Enamus veti vangi, mned lasti kohapeal maha. Leonard rääkis, et sja lpust saadik tehakse metsades pidevalt haaranguid, Leonard ise oli korra napilt pääsenud. Taavi aga vihastas, sest haarangu ajal oli ainult üks metsavend enne surma ka venelasi maha lasknud - teised olid kartnud ja varjus olnud. Kättemaksuks kirjutas Taavi NKVD-le kirja, milles vandus pühalikult, et tema pgenemine oli vimalik ainult seetttu, et ta andis kaptenile ja tlgile altkäemaksu. Samuti hakkas Taavi kahtlustama, et äraandjaks oli Marta. Ta otsustas, et igele mehele ei tohi perekond kike tähendada (kuigi naisele peab), nii et ta peab edasi vitlema
Peale Eesti meistrivõistluste praktiliselt polnudki. Nii läksid mööda mitu head hooaega kõige paremast sportlaseeast. Et hoiduda mobilisatsioonist Saksa sõjaväkke, läks ta tööle õlivabrikusse, kus sai ametinimetuse riistakambri pealik.(Heuer_1997) Silmitsi tuli seista ka eluohtlike situatsioonidega. Kord põgeneti vennaga küla rünnanud saksa sõjaväelaste eest. Samas oli aga sood läbiv rada märgitud venelaste sõjaväekaardile ja plehku tuli panna ka nende haarangu eest, tol korral päästis maale langenud udu. Teine kord seisti silmitsi lausa vene ohvitseriga, kellel oli aga õnne kombel Narva poole kiire ja küsiti kõigest teed. Jälle läks õnneks.(Heuer_1997) Lipu kauged sugulased Hermann ja Voldemar Lipp olid kanged metsavennad. Seetõttu oli nende nimel halb kõla. Nii peeti ka Heino Lippu pidevalt silmas. Isegi isa matustel taheti kinni võtta. Üksi jäänud emal oli raskusi järjest kasvavate talumaksudega. Kui poeg oli endale
1942. aasta kevadeks tabati ja hukati kõik kohale jäänud aktivistid, välja arvatud Vassili Riis. Aleksander Mui tabati Pöide kandis juba 21. oktoobril 1941 ja lasti vastupanu osutamisel maha samas talu lakas. Saaremaa Täitevkomitee esimees Johan Ellam ning partei maakonnakomitee II sekretär ja hävituspataljoni komissar Aleksander Kuul varjasid end metsa kaevatud koopas, nagu partei oligi käskinud. Kohalik talumees avastas nad 1942. aasta mais ning mehed said Omakaitse poolt korraldatud haarangu käigus surma. Riisil õnnestus end vaatamata pidevatele otsingutele varjata Valjala valla Kiriku küla Mäe vabadikukohas kuni Saaremaa taasokupeerimiseni Nõukogude vägede poolt. Perenaine Marie Peet oli üksik usklik inimene, kes oli nõustunud Riisi enda juures varjama (Riis 1960, 197 jj.). 1942. aasta veebruaris tabati Kaarma kandis Saaremaa miilitsaülem ja küüditamise läbiviija Johannes Mets. Ta sai tulevahetuses politsei ning omakaitselastega surmavalt haavata (ERA, f. R-64, n. 1, s
. Samuti rääkisid nad, et nemad olid ainsad, kes rannas jooksu pääsesid, sest kik kohad olid paksult venelasi täis, ja et nende meelest pidi keegi nad üles andma. Enamus veti vangi, mned lasti kohapeal maha. Leonard rääkis, et sja lpust saadik tehakse metsades pidevalt haaranguid, Leonard ise oli korra napilt pääsenud. Taavi aga vihastas, sest haarangu ajal oli ainult üks metsavend enne surma ka venelasi maha lasknud teised olid kartnud ja varjus olnud. Kättemaksuks kirjutas Taavi NKVDle kirja, milles vandus pühalikult, et tema pgenemine oli vimalik ainult seetttu, et ta andis kaptenile ja tlgile altkäemaksu. Samuti hakkas Taavi kahtlustama, et äraandjaks oli Marta. Ta otsustas, et igele mehele ei tohi perekond kike tähendada (kuigi naisele peab), nii et ta peab edasi vitlema
ajal. Mida peaks majaomanik tegema? Kas ta peaks seda teadmist ignoreerima ja selle unustama? Kas ta peaks püüdma hukkunud perekonna kohta võimalikult palju järele uurida? Kas ta peaks panema majaseinale mälestustahvli? Pidage meeles, et uus majaomanik ei ole sunnitud midagi tegema, sest maja anti talle seaduslikult. Samas raamatus kirjeldab Gudrun Pausewang omaenda üleelamisi lapsepõlves. 1941. aasta sügisel tegi gestaapo haarangu tema kodulinna viimastele juutidele. Otsekohe kiirustas enamik naabreid juutide kodusid rüüstama. Gudruni isa oli sõjas ja ema võttis lapsed rüüstamisele kaasa. Gudruni meelest oli olukord imelik, kuid ta kuulas nagu alati ema sõna. Vähem kui viie minuti pärast tuli ema toidukeldrist suure koormaga. Ta pani kaks täistopitud kotti sahvri kõrvale ja kuivatas otsaesiselt higi. Seejärel kummardus ta pliidi kohale, kergitas poti kaant
annaabi.ee 
