1. avatud "o" nagu eesti keeles ("moos") 2. Suletud "o", pisut "u" poole Enamasti on prantsuse "o" lahtine häälik. Suleud on ta enamasti vaid sõna lõpus asetsedes. Näited: 1. Lahtine o: botte (saabas), grotte (koobas), développer (arendama), homme (mees) 2. Suletud o: vélo (jalgratas), indigo (tumesinine) Sarnased häälikud: (suletud o): "au", "eau", "ô". Näited: eau (vesi), auto (auto), contrôle (kontroll). * u 3. Täheühendid Hääldus: "ü". * ou Näited: voiture (auto), minute, humain (humaanne, inimlik). Hääldus: "u" * y Näited: bouche (suu), genou (põlv), cou (kael) Hääldus: "ij". * oi Examples: noyer [noiier] (uppuma), rayer [raiier] (kratsima), Hääldus: "uaa"
(omega) ... seda loetelu võib veelgi pikendada. I-häälikust on lausa kolm erinevat varianti tähemärkidena: (iita), (joota), (ipsilon). Seega Korfu kreekakeelne nimi Kerkyra hääldus kõlab Kerkira. Olgu siinkohal välja toodud väike teadmine sellest, et kreeka keele kirjapildi hääldus ei vasta alati kirjutatule nii et ka meie kodulehel, kus oleme kreeka terminite või nimede kirjakujus säilitanud rahvusvaheliselt levinud versiooni, tuleks teatud täheühendid hääldada originaalikohaselt: OU = U moussaka hääldada mussaka ouzo hääldada uzo souvlaki hääldadada suvlaki bouzouki hääldada buzuki AI = E Palaiokastritsa hääldada Paleokastritsa Tore on ka nõrkade klusiilide kirjapilt kreeka keeles, proovige siit alljärgnevalt välja lugeda kahe üsnagi tuntud inimese nimi: David Beckham ja Robert Redford lihtne, kas pole!? Siis: =B, =G, =D
Tagalamasinate arv variandi ladu-laev jaoks: 18 ld lv Phkrld lv ntm Phtmld lv ld−lv 81 ntm = =2 38 kus täheühendid kr ja tm tootlikkuste juures tähendavad vastavalt kraanat ja tagalamasinat. Kai ööpäevane läbilaskevõime saab määrata: Lköp Lmöp mmax ktv Lköp = 1 000 × 5 × 0,8 = 4 000 TEU kus k tv – laadurite tootlikkuse vähenemise tegur, kui laadureid on üle ühe: k tv =1,0 kui mmax=1; k tv
peaks? Samas ega ma ise parem pole, tavaliseks vastuseks on hästi ning lõppu veel lisand, ma arvan. Päris kaval, öelda et mul läheb enda arvates hästi. See annab teisele võimaluse mõelda, kas ikka mul läheb hästi?! Ja kuidas see hästi on minu arvates ning kuidas on hästi teise arvates? Miks on sõnad, mida me räägime ja kirjutame, just sellised, nagu nad on. Miks ei võiks sõna laud tähistada hoopis tooli ning sõna uks tähistada akent? Miks on välja kujunenud just sellised täheühendid? Ja kui praegu otsustada, et edaspidi on laua nimetuseks tool, siis kas inimese mõistus suudaks selle enda jaoks ümber genereerida, et mõeldes lauale, maname silme ette tooli? Kui mõtlen lauale, siis tuleb automaatselt silmade ette nelja jalaga kandiline heledast puidust laud. Kas see on minu stereotüüpne nägemus lauast? Kust olen sellise ettekujutuse saanud? Ometigi istun praegu vägagi eriskummalise kujuga laua taga, millel on muuseas kolm jalga. Aga siiski lauast mõeldes
Pöp kus qs.avg-ld ööpäevane arvestuslik kaubakäive antud laadimis-lossimisvariandil; Pöpvg-ld antud masina ööpäevane tootlikkus antud laadimis-lossimisvariandil. Leitud suurus ümardatakse lähima suurema täisarvuni. Tagalamasinate arv variandi ladu-laev jaoks: ld -lv P krld -lv ntm = htmld -lv , (31) Ph kus täheühendid kr ja tm tootlikkuste juures tähendavad vastavalt kraanat ja tagalamasinat. Kai ööpäevane läbilaskevõime saab määrata: Lköp = Lmöp ×mmax ×ktv , (32) kus ktv laadurite tootlikkuse vähenemise tegur, kui laadureid on üle ühe: ktv=1,0 kui mmax=1; ktv=0,9 kui mmax=2; ktv=0,8 kui mmax>2. Ülesanne 10. Laeva ja vagunite töötlemisaja arvestus
) · pragmaatilised partiklid: siis, nagu, vat, noh, no, a, va/vä · Emotikonid partiklite väljendamiseks: -D `ho-hoo', I ` hmm' Lühendamine: · Erinevad lühendused, palju vokaalide ärajätmist · kirjakeele tavalühendid: n.ö., st, v `või' (naise v mehega) · kõnekeelelühendid: peda, hotellikas, vä, sis, nüd, suht · Konspektistiil: pühap. Norm. · Netikeele erilühendused: kle `kule', ple `pole, vbnds `vabandust', krt `kurat', omk `hommikust', sry · Täheühendid > üksiktähed: ks > x, ts>c, hv > ff, taguocca, vaffa, juuxed, nac Hääldusviisi, eriti emotsioonide väljendamine: · emotikonid, suurtähed, tähe- või märgikordused · enam rõõmustamise emotikone (üle poole), negatiivseid emotsioone vähe (7-8%) · Tähtede kordamine emotsioonide väljendamiseks või hääldusviisi osutamiseks: Dziiiiiizas, iimeee küll · Üksiksõnade rõhutamine: suurtähed: mind LIHTSALT häirib, harva alakriipsud sa_ei_tohi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
