Prantsuse keeles võib aktsendimärk olla peal igal vokaalil. Näited: feu (tuli), bleu (sinine) Mõned muudavad hääldust, teised mitte: * ui gravis è Hääldus: "üi" (kaks erinevat täishäälikut) akuut é Näited: aujourd'hui (täna), fruit (puuvili) tsirkumfleks ê * er, et diarees ë Hääldus: kinnine "é" Näited: boucher (lihunik), boulanger (pagar). Erandid: hier [ièr'] (eile), et (ja) * on Hääldus: nasaalne "o" Näited: bon (hea) * an Hääldus: nasaalne "a" Näited: an (aasta) * en Hääldus: nasaalne "a" Näited: vent (tuul)
Üks arvuti olulisemaid komponente. On arvude või teksti otseseks sisestamiseks. Klaviatuuri valimisel tuleb lähtuda töö mugavusest, seega on soovitav klaviatuuri ennem proovida. · Tüüpiline klaviatuur ja tähtsamad klahvid. · Mõningate erimärkide nimesid · ~ tilde ` rõhumärk (graavis) ´ rõhumärk (akuut) # numbriosund ' ülakoma (apostroof) * tärn & "ja"märk ¤ rahamärk % protsendimärk ^ katusemärk (tsirkumfleks) _ alajoon Suitsetamine, söömine ja joomine klaviatuuri kohal tuleb unustada, sest kõik see peenike pudi, võib klaviatuuri sisse pudeneda. Hiir on sisestusseade, mis aitab graafilises töökeskkonnas mugavamalt tegutseda. Hiirt tuleb libistada hiirematil. Hiire sees olevad andurid edastavad juhtprogrammi (driver) abil hiire liikumise matil arvutile. Selle tulemusena sooritab hiirekursor ehk hiireviit monitori ekraanil täpselt
.mp3 Microsoft Access .accdb Internet Explorer .html Klahvid/klahvikombinatsioonid Mõningate erimärkide nimesid ~ - tilde ` - rõhumärk (graavis) ´ - rõhumärk (akuut) # - numbriosund ' - ülakoma (apostroof) * - tärn & - "ja"-märk ¤ - rahamärk % - protsendimärk ^ - katusemärk (tsirkumfleks) _ - alajoon Allikas: http://www.htg.tartu.ee/if/BaaskS/sisend.htm#klaver Klahvikombinatsioonid Kursori nihutamiseks ja plokkide märgistamiseks klahvide abil: Kursori liikumine Klahvikombinatsioon Üks märk vasemale Nool vasakule Üks märk paremale Nool paremale Rida üles Nool üles Rida alla Nool alla
sündmust a-test 1581-355. Sealt selgub, et 1519. e. Kr. andis mingi müütiline kuningas kreeklastele kirja.) maters lectionis --- märgid, mis näitavad, millised tähed millistele järgnedes kuidas hääldada. Tekkisid hiljem. Kreeklastel enne ~ 200 e. Kr. spiritus lenis ja spiritus asper Asperi puhul hääldus nt. A [ haa ] õhkamisega A [ aa ] tavaline Rõhumärgid (võeti kasutusele ~200 e. Kr. Aleksandria grammatikute poolt): akuut ` graavis ´ tsirkumfleks(is) Kõige vanem kiri paremalt vasakule nagu semiitidel, pärast seda nn. künnihärja pöörlemisviis, st. üks rida paremalt vasakule, järgmine rida vastupidi. ~IV saj. e. Kr. hakati kirjutama nii, nagu me praegu kirjutame. Klassikaline kreeka tähestik koosneb 24 tähest. Lisamärgid (stigma, koppa, sampi) tähendasid 6, 90, 900. 403 a. e. Kr. oli klassikaline tähestik. Paljud kreeka tekstid tulid meieni käsikirjades, tekst oli V saj-ni kreeka keeles, kuid tähestik oli muutunud (nt
annaabi.ee 
