· Esitledes kõnele kuuldavalt ja arusaadavalt. · Esitlus peaks aitama selle teema õppesisu paremini edasi anda. · Alusta pealkirjaga ja esitluse lõppu lisa viited kasutatud materjalidele. PowerPoint esitluse hindamistabel 1. Teksti suurus oli vähemalt 28, kasutati ühtset 1 2 3 4 5 kirjastiili. 2. Esitlus kasutas ilmumisefekte, kuid ei liialdanud 1 2 3 4 5 nendega. 3. Pildid selged, moonutamata, haakusid teksti ja 1 2 3 4 5 sisuga. 4. Esitluses kasutati ühtesama tausta ja kujundust. 1 2 3 4 5 5. Kogu informatsioon oli slaididel selge ja arusaadav. 1 2 3 4 5 6. Kasutati multimeedia võimalusi linke 1 2 3 4 5 lisamaterjalile. 7. Esitleja täiendas ja selgitas slaididel toodud infot. 1 2 3 4 5 8. Esitleja kõne oli kuuldav ja arusaadav. 1 2 3 4 5
1. HARJUTUSÜLESANNE 1.1. Raamatu otsing e - kataloogist ESTER. a) Otsi rühma poolt valitud teemal raamatuid Tallinna tehnikaülikooli ja Tartu ülikooli e - kataloogist ESTER kasutades erinevaid otsivõimalusi (sõna, märksõna, UDK). Otsivõimalus Otsinguprofiil TTÜR (raamatute TÜR (raamatute arv) arv) märksõna (lihtotsing) kantserogeenid 33 38 märksõna (lihtotsing) põhjavesi 229 218 märksõna (lihtotsing) vähk 79 440 märksõna saasteained 174 201 (lihtsotsing) märksõna (lihtotsing) mürgid 35 112 Kasutasin vaid lihtotsingust, sest liitotsing ei töötanud JavaScripti puudumisel. Veebikeskkonnast leitud programm paraku aga ei töötanud....
Tema roll oli oluline, ta oli üks peaosalistest, kuna tema meenutaski kõike seda, mis minevikus toimunud oli. Liikumine oli nagu vanainimesel ikka ning näitlemine oli, ma julgen öelda, väga tõetruu. Lavastus ise on üles ehitatud väga omapäraselt. Etendus koosneb vanaisa meenutatud minevikust ning olevikust ning esimesed pool etendust ma ei saanud üldse aru, et mis on olevik ja mis mitte, kuid lõpus, kui taipasin, kuidas need haakusid ning kui geniaalselt oli lavastus lahendatud, olin ma ekstaasis! Lugu ise rääkis vanaisast, kes meenutas seda, kuidas Juhan oli hea mees ning kui raske elu tal oli ning kui ränka vaeva ta nägi, et perel leib laual hoida. Lõpuks tappis ennast Juhan tööga sootuks. Etenduselt ei oodanud ma midagi erilist. Olin üsnagi kindel, et see on päeva igavaim osa, kuna see oli kohustuslik ning toimus kuskil muuseumis jne. Samuti polnud ma uurinud midagi antud teatritüki kohta
kujutisele oma silme ees, hajudes valguses, mis sai alguse ta rinnas puhkavast hingest, levides peagi üle kogu keha, selle neelates. Kogu ta olemus kattus õrnade, peaaegu läbipaistvate lumehelvestega, mis kasvasid ümber, formueerudes roosideks, mis vääneldes põimlesid üksteisest läbi ja üle käejäsemete lõpuotstest tekkisid viis kiviteravat pikka küünist, kattudes sama värvi luitunud sulgedega, nahk kattus halli maiku kildkoeliste soomustega, selgroo lülid haakusid lahti, ühendudes kergkoeliste, ent purusumatute kõhrsidemetega. Pikenduse ühest otsast sai vähepainduv, ent tugev saba, teine aga hargnes, enne kui peaajuni sukeldus, ja väljus kehast, andes tuge viiele massiivsele tiivale, harud omavahel ühenduses nahksete kokkusulanud sulgedega. Kolju lõhenes, et taas kokku kasvada, kuid kahest väljaulatuvast killust said vastupidavad sarvmoodustised, tippudest kaares. Lumehelvestest roosid rebenesid olematusse ja tüdruk astus lumisele murule
minutit. 2. Minule pole siiamaani jõudnud kohale kelle vaatepunktist on sündmus edasi antud. Kirjaniku enda ehk? Peitis end kuskil põõsas ja jälgis tigu ja inimesi ja uuesti tigu ja uuesti inimesi. Tegelikult vist polnud see kellegi vaatepunktist edasi antud. Segadusse võib viia tigu, kuid tigu ei saa iseennast kirjeldada. Ainuke võimalus ongi mõni kõrvaline isik, kui üldse oli kelle. Tegelased olid üsna sarnased mõtlemise poolest. Nende mõtted vahepeal justkui haakusid. Näiteks kui esimene paar rääkis minevikumälestustest, siis ka teine inimestepaar rääkis minevikumäletustest. Ning kui selle teise paari teksti juures oli selline koht, et mees vaatas lille siis järgneval paaril vaatas samuti naine lille tollel lillepeenral. Ning kui see naistepaar soovis teed juua, siis ka järgnev paar noortepaar soovis juua teed. Inimesed justkui oleks lugenud seal eelmiste inimeste mõtteid või midagi taolist. Üsna kummaline oli see.
Tööliste eesmärgid olid: 1) parandada oma majanduslikku olukorda 2) saavutada rohkem poliitilisi õigusi Talupoegade eesmärgid olid: 1) kaotada mõisnike eesõigused 2) kehtestada õiglasemad maa- ja rendihinnad 3) suurendada talumaid mõisa- ja riigimaade arvelt Rahvusliku kodanluse eesmärgid olid: 1) saavutada üldine valimisõigus 2) anda laiemat kasutust eesti keelele Revolutsiooni sündmused Revolutsioonisündmused Eestis haakusid üldiselt sündmustega mujal Vene impeeriumis. "Verisele pühapäevale" vastuseks toimusid siingi streigid, miitingud. Tööliste streikidega liitusid Tartu üliõpilased, mõisamoonakad. Tähtsal kohal oli ka igasuguste palvekirjade ja märgukirjade saatmine. Revolutsioon läks tõusvas joones nagu Venemaalgi, põhisündmused toimusid 1905. aasta sügisel ja talvel. Tähtsamad sündmused Eestis: · 16. oktoobril 1905 rahva tulistamine Tallinnas Uuel turul. Rahvakoosolekuks oli
Paljud maailma suurimad ehitised on rajatud religioossel otstarbel (sakraalehitused, templid, püramiidid). Religioon annab järgijaile kindla maailmavaate (elu mõtte, juhised õigeks tegutsemiseks ja suhtlemiseks, tõe, surma, saatuse, tuleviku, maailma alguse ning lõpu küsimustes jms). (vikipeedia) Religioon oli muinaskreeklastel kõike muud kui eraasi. Igal kollektiivil, kuhu vaba kodanik kuulus perekonnal, meesteliidul, polisel -, olid omad kultused, mis omavahel haakusid. Ja kellelgi ei olnud võimalik vältida neid kultuslikke ühendusi, mis vastasid riigi poliitilisele ülesehitusele. Teiselt poolt, religiooni kõikidel avaldustel oli ka ühiskondlik ja poliitiline tähtsus. ,,Pühadus" on kreeklastel alati seotud kogukonna ühtsust säilitava kultusega ning sellel pole suurt pistmist inimese siseeluga ega üksikisiku moraaliga. ,,Jumalavallatult" käitub see, kes rikub kogukonna norme, olgu ta isiklikult siis moraalselt süüdi või mitte. Isegi
muutus kaasarääkivaks. Suuremat osalust oodati ka publikult, kelle spontaansemat kaasaelamist püüti saavutada teatrikeele abil. sageli pöörduti teatris folkloorse ainese poole, mis pidi sisaldama müüdilisust. Visuaalse kujundlikkuse suurem osakaal lavastusetervikus. Kujundile omastati mitmeid tähendusi korraga. Valdavaks sai tendents näidata lava teatrina, mitte püüda jäljendada ,,reaalseid" tegevuspaiku. Lisaks Vanemuises toimunule haakusid teatriuuendusega kaasa ka Kaarin Raidi, Kalju Komissaarovi lavastused. 8. Teatrimurrang 1960/70ndail kui "hüpe modernismi"? Põhjendage, tooge näiteid lavastustest. Olmerealism oli noorema põlvkonna jaoks oma elu ära elanud. Vajati mingit uut väljenduslaadi. Hermaküla ja Toominga (Vanemuime) eestvedamisel hakati looma uut teatrikeelt. Kogu teatri senituntud olemine muudeti. Oluliseks sai lavastaja, kunstniku ja näitleja töö, improvisatsioon, mitte tekstist lähtumine
`' Samal ajal kui pilv kokku vajus, ta pöörles veidi. Kui pilve tsenter oli kokku vajunud ja moodustanud Päikese, pöörlemine kiirenes `' (Mary ja John Gribbin 1997:72). `' Pöörlemise käigus lendas osa gaasi ja tolmu eemale ja Päikese ümber moodustusid rõngad, mis sarnanesid Saturni rõngastega'' (Mary ja John Gribbin 1997:72). `' Maa ja teised planeedid tekkisid siis, kui need rõngad moodustanud prahipuntrad tompudeks haakusid `' (Mary ja John Gribbin 1997:72). `' Päikesel on niipalju vesinikku, et tal jätkub seda kütust veel 5 miljardiks aastaks. Kui ta on kogu vesiniku ära kulutanud, hakkab ta samal viisil heeliumi ''põletama''. Selle tulemusena läheb tema sisemus veelgi kuumemaks ning tema atmosfäär hakkab paisuma. Päikesest saab suur punane hiidtäht `' (Mary ja John Gribbin 1997:73). `' Kui Päike muutub suureks punaseks hiiuks, kõrvetab tema kuumus Maa ja muudab elu meie mõttes võimatuks
Lavastuse visuaalne külg muutus kaasarääkivaks. Suuremat osalust oodati ka publikult, kelle spontaansemat kaasaelamist püüti saavutada teatrikeele abil. sageli pöörduti teatris folkloorse ainese poole, mis pidi sisaldama müüdilisust. Visuaalse kujundlikkuse suurem osakaal lavastusetervikus. Kujundile omastati mitmeid tähendusi korraga. Valdavaks sai tendents näidata lava teatrina, mitte püüda jäljendada ,,reaalseid" tegevuspaiku. Lisaks Vanemuises toimunule haakusid teatriuuendusega kaasa ka Kaarin Raidi ja Kalju Komissaarovi lavastused. 1969 murranguaasta; 3 lavastust teostamas: I ,,Suitsu-õhtu" II ,,Tuhkatriinumäng" Rummo III ,,Laseb käele suud anda" Tooming I - ,,Ühte laulu tahaks laulda..." Kirjanduslike kolmapäevade raames Tallinnas, Kirjanike Majas. Hermaküla, Tooming, Trass, Tepandi, Ulfsak, Kilvet Esitati ka korduvalt, rühmatöö teatriprojekt ikkagi. 3. aasta üliõpilased, lavakunstikateedri 4. lend.
romaanil põhinenud Voldemar Panso dramatiseeringu ja lavastuse „Tants aurukatla ümber” lavalugu (1973 Draamateatris) koos ajastuomaste ideoloogiliste vaenamistega (vt. Vellerand 2006). Aastakümne dominandiks võis üldise poliitilise süsteemi suletuse ja jäikuse kiuste pidada nn. uuendajate anderikast põlvkonda; eespool mainitute kõrval tuleb nimetada veel Rein Aguri 1970.–1980. aastate lavastusi Nukuteatris, mis haakusid noore režii suundumustega. Kümnendi teiseks pooleks oli vabam metafoorsus jõudnud mitmete lavastajate loomingusse, olles aga pahatihti ka tublisti lahjenenud. 35 Vanameistrite staatusesse jõudnud Voldemar Panso ja Kaarel Irdi 1970ndate olulised lavastused sündisid tavapärasemas ja psühholoogilisemas laadis, kuigi ka sinna imbus ajastuomast kujundlikkust – olgu sellekohaseks näiteks Panso lavakooli V lennu diplomilavastused „Täna mängime „Seitset venda”” (1971) ja
arengut ja sotsiaalset organiseerituid kultuuri vahendeid nagu keel, arvutisüsteemid, kunstiteosed, diagrammid, maakaartid, märgd ja mudelid. Bruneri mõju · Võgotski põhimõtteid arendas laialdaselt edasi ning rakendas hariduspõllule ameerika psühholoog Jerome Bruner. · Võgotski mõtted ja mõtlemise ja kõne, kui tegevuse vahendamise kavandid haakusid Bruneri vaatega. · TELLINGUD JA PRAKTIKA o Töölerakendamine juhendaja esimene ülesanne on lapse huvi äratada ja julgustda last proovima ülesannet lahendama. o Vabaduse astme vähendamine juhendaja peab ülesannet lihtsustama vahendades lahenduseni viiva sammude arvu. o Suuna säilitamine juhendaja peab säilitama lapse mpotivatsiooni.
tegelikult oma sugulust, aga puutusid kokku ka kohanimedega. Nad püüdsid ka vere-lõpulisi kohanimesid seletada. Mihkel Veske uuris vere-lõpulisi kohanimesid ja Jakob Hurt uuris ne-lõpulisi sõnu (sh kohanimed). Taani hindamisraamat köitis uurijaid algusest peale. See märgati 19.saj kui üht Eesti vanimat allikat kohanimede kohta. Seda uurisid Eisen, Schnellmann. Heikki Ojasuu võttis oma nimeuurimustes juttu ka Eesti kohanimed, mis Soome kohanimedega haakusid, nt Pärnu, Jägala, Järvamaa. Lauri Kettunen hakkas kirjutama kohanimedest 20.saj alguses. Tema suurim töö oli 1955 ilmunud „Eesti kohanimede etümoloogia“. See on tänini ainus nimeliselt kõiki Eesti kohanimesid haarav uurimus. Ta tugines Eiseni materjalile, mis kahjuks oli vigane, mistõttu on teinekord tema järeldused ka vigased. Sõja eel oli oluline uurija taani päritolu Johannsen, kes avaldas palju Tallinna ajaloo kohta. Tema tähtteos on
annaabi.ee 
