Muidugi tulid õnnetuskohale politseinikud. Nad küsisid Ravicilt dokumente ja muidugi tal polnud neid. Algul saadeti ta kaheks nädalaks vanglasse. Hiljem riigist välja. Ravic saadeti Sveitsi, kus ta elas ajutiselt üsna Saksamaa lähedal. Ta naasis Prantsusmaale kolme kuu pärast. Selle ajapeale oli Joan endale juba uue mehe leidnud ja ta ei töödanud enam oma vanas töökohas. Kui Ravic ühel õhtul kohvikus istus nägi ta seal istumas ka Haaket. Haake ei tundnud teda ära, Ravic aga teda tundis. Mingi ajapärast, kui Ravic oli läinud rõdule istuma, tuli ja istus tema lauda ka Haake. Nad rääkisid niisama. Ravic ütles talle jälle oma uue valenime ( von Horn) ja ta väitis, et ta elab hoopis teises hotellis. Haake lubas kahe nädala pärast, kui ta uuesti Prantsusmaale tuleb, helistada ja nad pidid kokku saama. Kui kaks nädalat täis saama hakkas läks Ravic
5. Veber ja Durant Ravici töökaaslased. Kuna Ravic oli immigrant ning tal oli keeruline tööd leida, siis sai Durant Ravicit ära kasutada ja talle vähe palka maksta. 3. Teose põhiteemaks on armastus Ravici ja Joani vahel. Veel näidatakse selles romaanis, kuidas elati ajal, kui sõda oli kohe-kohe uksele koputamas. 4. Põhisündmused: 1.) Ravic kohtub Joane´iga sillal ja viib ta enda hotelli, tänu millele nad mõlemad armuvad. 2.) Ravic näeb Prantsusmaal Haaket, kes oli teda kunagi peksnud ja piinanud. Ravic sõbruneb Haakega, meelitab ta metsa ning siis tapab ta. Kuna Haake oli natsidel ainult üks väike lüli, siis ei hakatud tema kadumisest suurt numbrit tegema ja ilmselt ei pandud seda tähelegi. Ravicil ei olnud üldse kahju, et ta Haake ära tappis, vaid pigem tundis röömu, et sai kätte maksta .3.) Ravic arreteeriti, kui ta aitas ühe õnnetuse ohvrit. Ülekuulajaks oli mees, keda Ravic oli opereerinud. Ravic topiti
Operatsioonide eest saab ta professorilt närust tasu, millega ta vaevu-vaevu ära elab. Ravici elu on üldjoontes sisutihe mittemidagitegemine vaheldub joomisega. Kõigele lisandub veel hääbuv armulugu. Armastus Jaoni vastu toob Ravici taas tagasi elavate hulka. Armastus paneb Ravici juubeldama: ,, ... ma elan taas, ma kannatan, minugi pärast, aga elutormidele taas avatud, sest olen taassündinud ja lihtsa võimu all!" Varsti kohtab Ravic juhuslikult tänaval Haaket meest, kes oli teda laagris piinanud. Haake on Pariisis ilmselt mingi eriülesandega. Oli ju ikkagi sõja eelõhtu ja natsid organiseerisid viiendat kolonni. Nüüd alustab Ravic Haakele jahti. Tal õnnestub Haake lõksu meelitada ja tappa. Haake mõrvamine on Ravici jaoks justkui eneseteostus. See on midagi suuremat kui isiklik kättemaks. Raamatus on öeldud, et see on algus, kuid see algus on samal ajal ka lõpp, sest
riigist välja. Kogu selle aja jooksul armastus Joani vastu ainult kasvas. Kui ta Šveitsist kolme kuu pärast tagasi naasis oli Joana kindel et Ravic teda enam ei taha ja elabs juba teisega. Mõlemad küll armastasid veel, kuid taasalustamine ei olnud nii kerge. Nad otsustasid suhte lõpetada: “naisi tuleb jumaldada või nad maha jätta,” kuid Ravic ei suutnud Joanat unustada. Ühel õhtul kohvikus istudes nägi Ravic Haaket. Samal ajal ilmus välja gestaapo ohvitser Haake, keda Ravic sügavalt vihkas, tõeliselt julm mees kes Ravici julmalt peksis. Ta seadis eesmärgiks sellest mineviku haavast lahti saada ja tegi end Haakega “tuttavaks” - too ei tundnud teda ära. Ravic esines von Horni nime all. See oli kättemaksuplaani kogu alus. Haake ei kahtlustanud midagi, Ravic kasutas ära tema kiimalisust ja kõrvalise bordelli nime all sõidutab ta Haake metsa ja tappis ta ära
USA-s. Romaani ,,Triumfikaar" tegevus toimub 30ndate lõpus II maailmasõja eel Pariisis. Peategelane on saksa kirurg Ravic, kes on põgenenud gestaapo tagakiusamise eest. Tema tüdruksõber Sybil jäi gestaapo kätte ja naine piinati surnuks. Ravic on Pariisis valenime all ja teeb operatsioone teiste arstide eest. Ta tutvub noore näitlejanna Joaniga, neil tekib armulugu. Juhuslikult kohtab Ravic Pariisis ühte oma piinajatest, ohvitser Haaket. Ravic otsustab Sybili eest kätte maksta ja tapab Haake. Tema enda tüdruku Joani tapab tolle armukade armuke. Pealkiri on teosel irooniline, sest tegelikult ei saavuta keegi tegelastest triumfi. Teosed näitavad, et inimelu on habras, ja et seda tuleks väärtustada.
Kirjanik andis edasi ka inimeste välimuse ja iseloomu, kuid peamiselt kirjeldas ta siiski hingeelu ja mõttemaailma. Sisse toodud palju sümbolismi. Peategelased on pagulane Ravic ja Joan, keda Ravic juhuslikult kohtab. Nende vahel tekib suur armastus, mis ei jahtu ka siis, kui Ravic on sunnitud kodumaale tagasi minema ja Joanil on teised suhted. Ravic ravib haigeid. Tal on sõber Morozov, kelle juures Joan saab lauljana tööd. Ravic näeb Pariisis Haaket ning tapab ta. Joan sureb oma armukese tulistamise läbi. Prantsusmaal kuulutatakse sõda ja Ravic saadetakse koonduslaagrisse. Tegevusliinid: 1) Ravic ja Joan. 2) Ravici patsiendid Lõbunaised Lucielle, kes haiglas abordi tegemise pärast Kate Hegström (vähk) surmale määratud 3) Ravic ja tema kolleegid Veber (Ravici sõber) Durant (tahab, et tema eest opereeritakse) 4) Haake ja Ravic 5) Ravic ja Morozov Põhiprobleemid:
sellest valjusti. Sisse toodud palju sümbolismi. Peategelased on pagulane Ravic ja Joan, keda Ravic juhuslikult kohtab. Nende vahel tekib suur armastus, mis ei jahtu ka siis, kui Ravic on sunnitud kodumaale tagasi pöörduma ja Joanil on teised suhted. Ravic on arst, kes tegelikult ei võiks Prantsusmaal arstina töötada. Tal on sõber Morozov (mingi klubi/lokaali uksehoidja), kelle kaudu Joan saab lauljana tööd. Ravic näeb Pariisis Haaket (tegelane koonduslaagrist, kelle tõttu tapeti alastamatult ka naisi ja lapsi) ning tapab ta. Joan sureb oma armukese tulistamise läbi. Prantsusmaal kuulutatakse sõda ja Ravic saadetakse koonduslaagrisse. Tegevusliinid: Ravic ja Joan. Ravici patsiendid Lõbunaised Lucielle, kes haiglas abordi tegemise pärast Kate Hegström (vähk) surmale määratud. Ravic ja tema kolleegid Veber (Ravici sõber), Durant (tahab, et tema eest opereeritakse) Haake ja Ravic Ravic ja Morozov Põhiprobleemid:
teda minema, öeldes, et naine teab ise ka, et ta enam tagasi ei tule. Ühel õhtul, jälle kokku saades, seletab Joan,mida ta tahab ja miks ta Ravici juurde tagasi ei saa tule :sest Joanil oli vaja kedagi, kes teda lõputult jumaldaks ning vajaks aga Ravic ei vajanud naist, tema oli alati üksik uitaja. Ravicist on kahju, kuna ta mõtles jooksus olles ainult naisest ning ei suutnud oodata aega, mil teda jälle näeb. Ta armastas Joani tõsiselt. Ühel hetkel näeb Ravic Pariisis Haaket, meest, kes oli teda aastaid tagasi Saksa koonduslaagris piinanud, tapnud tema sõpru ning armastatu. Ta tahab Haakele kätte maksta. Ta kohtub mehega mitmeid kordi ja haub plaani, kuidas teda tappa. Kord õnnestub tal Haake oma auto peale saada ja siis viib ta metsa, kus Ravic ta tapab ja maha matab. Sel hetkel tunneb ta , kuidas minevik ta lahti laseb. Teos ise on lõpuni väljaviidud, st. kõik lahtised otsad saavad lõpu. Ka Joaniga jõuab
annaabi.ee 
