Vastu võetud teede- ja sideministri 28. septembri 2000. a määrusega nr 81 (RTL 2000, 106, 1647 ), jõustunud 9.10.2000 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 29.08.2002 nr 56 (RTL 2002, 102, 1555) 16.09.2002 Määrus kehtestatakse « Autoveoseaduse» (RT I 2000, 54, 346) paragrahvi 23 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Reguleerimisala (1) Käesoleva eeskirjaga kehtestatakse autoveol veoautole ja veoauto haagisele (edaspidi sõiduk) veose laadimise ja kinnitamise nõuded. (2) Autoveol veose laadimise ja kinnitamisega seotud, kuid käesoleva määrusega reguleerimata küsimustes juhindutakse teistest seda valdkonda käsitlevatest õigusaktidest, arvestades käesoleva eeskirja erisusi. (3) Määrus ei reguleeri veolepingu poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. [RTL 2002, 102, 1555 - jõust 16.09.2002] 2. peatükk PÕHINÕUDED §2. Sõiduk ja tema kere
Kokkuvedu põllumajandustraktoritele mõeldud haagistel Suuremahulisema metsatöö tegemiseks on mõttekas osta tõstukiga metsaveokäru, mis on mõeldud ainult sortimendina metsamaterjali kokkuveoks. Kandejõu poolest on võimalik valida haagist 4-12 tonnini, olenevalt sortimendist on koorma maht 3-10 m2 ja noole ulatus 5-8,5 meetrit. Vedavate ratastega haagised on kallimad tavalistest metsaveohaagistest, kuid neil on oluliselt parem läbivus- ja veovõime. Vedu kantakse traktorilt haagisele hüdrauliliselt, mehhaaniliselt või hüdromehaaniliselt. Nii metsuri- kui masinlõikuse puhul peavad olema sisse raiutud kokkuveoteed. Nende planeerimisel tuleb arvestada langi reljeefiga ning valida kokkuveoteede suunad selliselt, et oleks võimalikult vähe külgkallet ning ummikteid. Metsuriraie puhul on oluline, et metsamaterjal oleks ladustatud traktori sõidukinoole ulatusse ja paigutatud selliselt, et oleks ligipääs hüdrotõstukiga. Sellest tulenevalt ei ladustata
Ka siis saab haagist pidurdada elektriliselt reguleeritult, sest haagise juhtplokk saab määrata pidurirõhu nimiväärtuse pneumaatilise juhtimisahela kaudu. Seega jäävad alles kõikrõhureguleerimisfunktsioonid ning pidurdusjõudude reguleerimine nii ALB anduri abil kui ka ABS abil. Võimalikud on ka kombinatsioonid EBSiga veokist koos tavalise haagisega ja ilma EBSita veokist ISO 11992 ning ISO 7638 standarditele vastavate haagistega. Mõju haagisele oleneb suruõhu ja elektritoitest ning veduki ja haagise vahelistest ühendusjuhtmetest. Tavalistes sõidukites saab haagis toite kahejuhtmelise suruõhusüsteemi kaudu. Alljärgneval selel kujutatakse täishaagise pidurisüsteemi 4S/3M. Esitelje juhtrataste pidurdusrõhku reguleerib eraldi EBS releeklapp (6). Sellist skeemi kasutatakse ka uuematel poolhaagistel, kus releeklapp reguleerib peamise ehk viimase telje pidurdusrõhku. Sele 26. Haagise piduriseade 4S/3M (allikas: WABCO)
nr 31/02, nr 37/03, nr 98/00, nr 99/00, nr 112/00 või nr 113/00 või direktiivi 76/761/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ, 89/517/EMÜ ja 1999/17/EÜ) metoodikale ja L kategooria sõidukitel vastavalt E reeglite nr 57/01 või nr 72/00 metoodikale. [RTL 2002, 106, 1575 jõust. 01.01.2003] Kood 202. Lähitule laternad Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukil peab olema kaks lähitule laternat. Lähitule laternate asetamine haagisele on keelatud. L kategooria sõidukil peab olema üks või kaks lähitule laternat. 1990. a või hiljem valmistatud M ja N kategooria sõiduki lähitule laternate paigutus peab vastama Ereegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõiduki lähitule laternate paigutus peab vastama Ereegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele; 2) lähituled peavad lülituma põlema ja kustuma korraga ning võivad jääda põlema koos kaugtuledega;
kindlustusjuhtumiks on ka õnnetusjuhtum, ning uue auto kaitse. Kolmas tüüp on eliit või siperkasko, mis on mõeldud uutele autodele. Selle hind on suurem, kuid on kindlustatud ka isiklikud asjad autos, ning võtmete kadumine. 31. Liikluskindlustuslepingud Liikluskindlustus on kohustuslik kindlustusliik, mille alusel kindlustusselts hüvitab oma kliendi sõidukiga teeliikluses kolmandale isikule tekitatud kahjud. Liikluskindlustuse tavaleping tuleb sõlmida mootorsõidukile ja selle haagisele, mis on registreeritud või mis kuulub registreerimisele liiklusseaduses sätestatud liiklusregistris. Tavalepingut saavad lisaks sõiduki omanikule sõlmida sõiduki registreerimistunnistusele kasutajana märgitud isik, volikirja alusel sõidukit kasutama volitatud isik või lepingu sõlmimiseks kirjalikult volitatud muu isik. Lepingu sõlmimise eest tasu ei võeta. Tavalepingu sõlmimisel on võimalik valida kahe lepinguvariandi vahel: maksekohustutusega ja maksekohustuseta leping.
lohistamine määrib puidu poriga, on energiakulukas hõõrdumise tõttu ja vigastab juuri ja taimestikku. Haaratsid Erinevalt vintsidest, mille otstarve on ülestöötatud puidu lohistamine kokkuveotee äärde, saab haaratsitega vedada eelnevalt käsitsi kokku kantud ja virnastatud sortimente. Haaratsid sobivad ka jämedate tüveste ja palkide, samuti laasimata peenpuidu koondamiseks. Koondamis- ja laadimiskraanad Ülestöötatud sortimentide koondamiseks ja samaaegselt haagisele laadimiseks mõeldud kraanad. Protsessorid Põllundustraktoriga käitatavad protsessorid (lsimis-järkamismasinad) Harvester-lõikeseadmed Erinevalt protsessoritest, millega laasitakse ja järgatakse eelnevalt langetatud puid, saab harvester-seadmega puid ka langetada. Küttepuidu valmistamise seadmed: a) Hakkurid - Puidu hakkimiseks ja purustamiseks mõeldud seade. Väikemetsandusse sobivad õllundustraktoriga käitatavad, lihtsa ehitusega ja suhteliselt odavad hakkurid
külastajatest tarvitab alkohooli ja suitsetab avaliks ruumis. Intervijuudest jäi kõlama üks mõtte ja seoses sellega teeb töö aotor ettepaneku uurida lähemalt ujuvate ratastoolide kasutamise võimalust. See tundub kõige mõistlikum lahendus võimaldamaks suplust liikumispuuetega inimestele. Samas ei ole see nii töömahukas kui ujuva bontoonsilla ehitamine. Ujuvaid ratastoole on võimalik kiiresti kohale toimetada ja vajadusel kiirest haagisele tõsta ja minema viia. Erinevalt bontoonsilla ehitamisest mis võtab rohkem aega ja on töömahukam. Lisaks looks selline ujuvate ratastoolide lisateenuse pakkumine suvehooajaks täiendavaid töökohti. Kuid antud idee realiseerimine vajab veel täiendavat analüüsi ja ei olnud magistritöö teema. Sellise kompleksse rannateenuse pakkumine oleks aga suur samm edasi liikumispuuetega inimeste ühiskonda sulandumise protsessis. Näidata neile, et ka nende probleemidega
ja veose ning selle juurde kuuluva TIR-märkmiku esitamise eest lähteriigi tollis, vahetollides ja sihtriigi tolliasutuses. TIR-märkmik antakse välja üldjuhul iga koormaruumi kohta eraldi. Autorongile vormista- takse tavaliselt kaks TIR-märkmikku – üks autole ja teine haagisele. TIR-märkmiku võib välja anda ka autorongile või sellele laetud mitmele konteinerile. Sel juhul on märkmikus eraldi loetelu iga konteineri või muu veoühiku sisu kohta. TIR-märkmik on kehtiv ainult ühe reisi jaoks ja peab sisaldama nii palju lehti, kui palju on neid vaja tollikontrolliks. Sinna kantakse veovahen-