lõngast tuttidega otstest. Pinnalõhandiku servas 1 cm laiune pilu. Seelik pikisuunaline koeripstehnikas, lämeks valge linane, koeks pruunikaspunane, valge, hele- ja tumesinine, lilla, helepunane ja roheline villane lõng. Seeliku laius 230 cm. Allääre pahupoolele õmmelda 5 cm laiune linane toot, alumine serva külge kinnitada punasest lõngast keerutatud nöör. Seelik on volditud ja töödeldud värvliga. Värvel kinnitada tugeva haagiga. Ülaäärel on 3 cm sügavused voldid. Kinnis vasakul. Triibustik: a) 1,2 cm pruunikaspunast (põhivärv) b) 0,05 cm valget c) 0,3 cm helesinist d) 0,15 cm tumesinist e) 0,2 cm lillat f) 0,3 cm helepunast g) 0,05 cm valget (triibu keskkoht) f-a h) 0,15 cm tumesinist i) 0,3 cm rohelist j) 0,3 cm helesinist
kaleviga, teistes kohtades läikiva lõuendiga kaunistatud; Tallinnamaal on need tehtud rohkem keha järgi ja alt volditud; Järvamaal kinnitatakse nad mitme vaskhaagiga, 11 Tartumaal mõne haagiga, Harjumaal nööride ja väikeste Põhja-Eesti 12 Lõuna-Eesti 13 Setu rahvarõivad Lääne-Eesti 14 Saared 15 Suur tänu kuulamast! 16 Viited https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvar%C3%B5ivad https://e-ope.khk.ee/ek/roivaajalugu/paikkondliku d_erinevused.html 17
................................................ 5. et ma sind pärast seda / veel usaldan / ära loodagi / kui sa mind alt vedasid. ............................................................................................... 4. Pane kirjavahemärgid. Tõmba pealausele joon alla. 1. Mitu korda oli nende uru läheduses kostnud kurja peni lärisevat haukumist mis tumedakarvalise rebasepoja südame võbisema võttis kuid iga kord oli teine vanematest vaenlase vastu läinud ja ta mõne lihtsa haagiga kõrvale juhtinud nii et peni pidi pika ninaga koju tagasi pöörduma. 2. Jõeäärsete kivirahnude vahel oli koera nii kerge petta et rebased hakkasid oma kohmakat vastast lausa põlgama ning muutusid juba liiga enesekindlaks. 3. Järgmisel päeval sörkis isarebane äsja tapetud pardiga koidu ajal koju kui ta koerte klähvimise peale pidi tuttavalt teelt kõrvale pöörduma niisugusele rajale mida ta veel iial polnud kasutanud. 4. Rada
lõngast tuttidega otstest. Pinnalõhandiku servas 1 cm laiune pilu. Seelik pikisuunaline koeripstehnikas, lõimeks valge linane, koeks pruunikaspunane, valge, hele- ja tumesinine, lilla, helepunane ja roheline villane lõng. Seeliku laius 230 cm. Allääre pahupoolele õmmelda 5 cm laiune linane toot, alumine serva külge kinnitada punasest lõngast keerutatud nöör. Seelik on volditud ja töödeldud värvliga. Värvel kinnitada tugeva haagiga. Ülaäärel on 3 cm sügavused voldid. Kinnis vasakul. Triibustik: a) 1,2 cm pruunikaspunast (põhivärv) b) 0,05 cm valget c) 0,3 cm helesinist d) 0,15 cm tumesinist e) 0,2 cm lillat f) 0,3 cm helepunast g) 0,05 cm valget (triibu keskkoht) f-a h) 0,15 cm tumesinist i) 0,3 cm rohelist j) 0,3 cm helesinist
kirjeldanud autorid. Näiteks märkis A. W. Hupel pikk-kuue erinevuste kohta Eesti eri paigus: "Kuued on Tartumaal laiad nagu mantlid, alt lõhandikkudega, käised, krae ja hõlmad punase kalevi ja nööridega ilustatud; Põltsamaa pool nöörideta, sinise kaleviga, teistes kohtades läikiva lõuendiga kaunistatud; Tallinnamaal on need tehtud rohkem keha järgi ja alt volditud; Järvamaal kinnitatakse nad mitme vaskhaagiga, Tartumaal mõne haagiga, Harjumaal nööride ja väikeste omavalatud tinanööpidega" (Hupel 1777, 178). Etnoloogilises rõivauurimuses on välja toodud neli suurt rühma - Lõuna-Eesti, Põhja-Eesti, Lääne-Eesti ja saared -, mille raames omakorda võis täheldada teatud paikkondlikke, eriti kihelkondlikke, kuid isegi külade erijooni. Helmi Neggo (1918) kirjutas: "Isegi naabrikülad läksid rahvariide poolest teineteisest lahku, ja kirikumäel võis naiste kodukohta nende tanude järele varsti ära tunda.
keha kolm kuni neli korda, jättes iga vöökorra ringi pealt alumise ääre veidi paistma. Ots pistesti vöökordade alla. Kui aga seelikul olid traksid, siis vööd ei kantud. 3.5 Liistik Liistik õmmeldi mustjassinisest villasest riidest, linasest riidest voodriga. Hõlmade alla õmmeldi kõvanduseks paks villane riie. Kaela-, kaenla ja alumisel äärel oli punasest kalevist kant. Hõlmad kaunistati värviliste riideribadega ja –täpikestega. Liistik kinnitati eest kahe haagiga. 3.6 Kaelarätik Kaelarätik oli tehtud punasepõhjalisest kirjust siidist. Rätiku äärtes olid narmad. Rätikut kandes murti see kolmnurkselt kokku ja asetati nii, et nurk jäi seljale abu peale. Teised otsad toodi ette ja peideti abu alla. Rätik kinnitati eest kas ühe kuni kolme vitssõelaga või ühe sõelaga. 3.7 Tanu Tanud olid väga uhked. Need valmistati pappalusele valgest linasest riidest. Sellepeale tikkides kasutati punast, tumesinist, keskmist sinist, musta, rohelist
sügavused vabalt langevad voldid: alates siledast pinnast paremale kuni lõhikuni kaks volti, esilaia siledast pinnast vasakule poole suunduvad kõik voldid kuni kinniseni. Voldid kinnitada kitsa, 1,2 cm laiuse linase värvliga. Voltide seadmisel pole ühtegi triipu domineerima jäetud, on püütud säilitada värvide rütmi. Volte maha ei pressitud. Värvli 6 otsad kinnitada haagiga. Allääre pahupoolele õmmelda 6-10 cm laiune linane toot, mis kaitseb seelikut kulumise eest. Kui toot määrdus, harutati see lahti, pesti puhtaks ja õmmeldi tagasi. Sellepärast on mõttekas toot kinnitada käsitsi küllaltki hõredate pistetega. ERMis säilitatakse kümmet Ambla kihelkonnast pärit seelikut. Siin on näidistena toodud: A 564:1931, kogutud Lehtsest Lilli Pohlalt (1861-1930), seelik pärineb arvatavasti 18. ja l9. sajandi vahetusest; A 509:1898, kogutud 1920
klambriga, mõnikord oli sel olemas ka äravõetav kapuuts. 23 · Sagum Gallialastelt üle võetud praktiline tekitaoline villane rõivatükk, mida võis kohata punase erinevates varjundites. · Pallium Lühike nelinurkne, kreeka himationi stiilis keep. · Paludanentum Väejuhtide rüü, kreeka chlamyse avaram variant, mis kinnitati paremal õlal haagiga. · Paenula Kaeluse ja teravatipulise kapuutsiga villane vihmakeep, mida kandsid enamasti talupojad. · Casula Pontsotaoline kehakate. Jalanõud: Siingi kehtis sama põhimõte kui rõivastuse puhul ehk teisisõnu kandja sotsiaalne staatus oli näha ka jalavarjudest. Erinevate ühiskonnaklasside kodanike, sõdurite ja senaatorite jalatsite kuju ja värv olid lausa valitsuse seadlustega kindlaks määratud.
klambriga, mõnikord oli sel olemas ka äravõetav kapuuts. 23 · Sagum Gallialastelt üle võetud praktiline tekitaoline villane rõivatükk, mida võis kohata punase erinevates varjundites. · Pallium Lühike nelinurkne, kreeka himationi stiilis keep. · Paludanentum Väejuhtide rüü, kreeka chlamyse avaram variant, mis kinnitati paremal õlal haagiga. · Paenula Kaeluse ja teravatipulise kapuutsiga villane vihmakeep, mida kandsid enamasti talupojad. · Casula Pontsotaoline kehakate. Jalanõud: Siingi kehtis sama põhimõte kui rõivastuse puhul ehk teisisõnu kandja sotsiaalne staatus oli näha ka jalavarjudest. Erinevate ühiskonnaklasside kodanike, sõdurite ja senaatorite jalatsite kuju ja värv olid lausa valitsuse seadlustega kindlaks määratud.
annaabi.ee 
