haritud inimesed). St. John oli see, kes leidis kurnatud Jane ukse tagant ja kutsus tuppa, kus nad andsid talle süüa ja juua, Jane ütles neile, et ta on Jane Elliot ja et tal ei ole ühtegi sugulast, Jane pandi voodisse, kus ta oli 3 päeva ja ööd ilma et oleks ajast aru saanud, neljandal päeval tõusis ta üles, aga ikkagi ei öelnud kust tuleb ja kes ta on, öeldes, et see on saladus, kuid ta jutustas, kes olid ta vanemad ja mis tast edasi sai, ka ütles, et töötas vahepeal guvernandina, kui miks ta kohalt lahkus, sellest Jane vaikis. Ka ütles ta, et Jane Elliot ei ole ta õige nimi, kartuses, et muidu leitakse ta üles. Jane sai Mary ja Dianaga sõpradeks, neil oli palju ühiseid huvisid. Mr Rivers ehk st John, kes töötas kohalikus kirikus kirikuõpetajajana leidis Janele töökoha külakooli õpetajana, tütarlaste õpetajana. St John märkas Jane kuivatuspaberil nime Jane Eyre ja tegi järelepärimisi ning sai
Biograafia romaaniga Jane Eyre. Charlotte suri 31. märtsil 1855. a. Charlotte Bronte sündis 21. apr. 1816. a. vaese külavaimuliku perekonnas Yorkshire`is. Charlotte õppis vaestekoolis, mis on ka Looming raamatus aluseks olnud Lowoodi varjupaiga kirjeldamisel. "Jane Eyre", avaldatud 1847 Aastal 1832, pärast kahte ebameeldivat "Shirley", 1849 kogemust guvernandina, ütleb Charlotte koha "Villette", 1853 õpetajana üles ja sõidab tädi käest saadud "The Professor", kirjutatud enne "Jane Eyre'i", rahaga Brüsselisse õppima, et luua koos kuid kirjastuste keeldumise tõttu avaldati Emilyga Haworthi väike erakool. postuumselt 1857 Charlotte Brontë, maalitud George Richmondi poolt 1850 Pärast kolme tagasi lükatud abieluettepanekut nõustus Charlotte lõpuks aastal 1854 abielluma A. B.
Anne´i pseudonüüm. Raamatud tekitasid alguses segadust, sest kirjandusringkonnad murdsid alles pead Currer Belli nimelise autori isiku üle, kes oli sama aasta oktoobris tekitanud furoori oma esikteosega "Jane Eyre". Selle pseudonüümi taga peitus kolmest õest vanim Charlotte Brontë. Meeste nimede all esinedes lootsid õed tõsta oma sansse raamatuturul. Raamatud pidid tingimata sissetulekut tooma, aeg surus peale. Kõik plaanid õpetajanna või guvernandina elatist teenida luhtusid kõigil kolmel, pärandust ei olnud kuskilt oodata ja ka lootustandvad abielukandidaadid ei trüginud iseäralike õdede ukse taha. Nende isa Patrick Brontë pidas armetus Haworthi provintsikolkas maavaimuliku ametit, tema palgast jätkus parasjagu elamiseks. Lõpuks haaras Charlotte initsiatiivi. Kirjutamine kuulus juba tüdrukute lapsepõlvest perekonna lemmiktegevuste hulka. Pikkadel vihmastel õhtutel
Julie Andrews (Julia Elizabeth Wells) Madli Allikas 11.a Juhendaja: Sirje Tamming Tartu Tamme Gümnaasium 2014 Ta on imelise lauluhäälega tütarlaps, kes on tervele maailmale tuntud ja armastatud guvernandina ,,Helisevas muusikas". Enne Broadway laval ,,Minu veetleva leedi" kaudu tõeliseks staariks saamist, debüteeris Julie varakult inglise vodevillilavadel. Julia Elizabeth Wells sündis 1. Oktoobril 1935 aastal Inglismaal Walton-on-Thamesis. Julia isa, Ted Wells, oli raua- ja puutöö õpetaja, ema Barbara andis klaveritunde ning töötas poole kohaga tantsustuudios pinaistina. Julia ema ja isa olid need, kes avastasid tüdruku imelise oskuse laulmises ning
pärast. Natasja nimeline Raskolnikovi teener, ütleb mehele, et üüriperenaine Praskovja Pavlovna raporteerib teda politseile, sest mees ei ole maksnud oma renti. Teener toob talle ka kirja mehe emalt. Pärast Natasja lahkumist suudleb ta ema kirja ja värisevate kätega avab ta selle aeglaselt. Tema ema, Pulheeria Alexandrovna, kirjutab oma kustumatust armastusest poja vastu ning et tema õde, Dunja, on töötanud Svidrigailovide juures koduõpetajannana; guvernandina. Kahjuks Svidrigailov, tuntub sensualist, näitab oma külgetõmmet tüdruku poole viidates ka sellele, et nad võiksid kahekesi põgeneda. Tema naine, Marfa Petrovna, kuuleb pealt osa vestlust ning usub, et külgetõmme on kõik Dunja süü olles ise teadlik oma mehe sensuaalsetest kalduvustest. Järgnevalt, Marfa levitab valet terve maa. Hilje, Svidrigailov parandab teda näidates talle isegi kirja jäädes truuks oma naisele. Avastanud vea Marfa Petrovna läheb
Seal koheldi teda hästi ning nii kaua kuni ta koolis õppis, sai ta endale ka kaks sõpra terveks eluks, Mary Taylor'i ja Ellen Nussey. Siia kooli jäi ta õpetajana edasi tööle. Ka noorema õe Emily võttis ta enda juurde ja tasus oma õpetaja palgast ka tema õppekulud. Kuid Emily ei suutnud võõras kohas ja koos võõraste inimestega elada ja ta saadeti koju tagasi. Tema asemele tuli Anne. 1838. aastal ütles Charlotte õpetaja tööst üles. l l Töö guvernandina ja Brüssel 1839 aasta juunis sai Charlotte koduõpetaja töö ühes perekonnas, kust aga ta halva kohtlemise tõttu varsti lahkus. 1841. aastal sai ta tööd White'de perrekonnas. Samal aastal andis Charlotte tädi tüdrukutele raha oma erakooli avamiseks. Kuid Charlotte muutis äkki oma plaane ja otsustas enne prantsuse keele ära õppida, kuid selleks poleks antud raha jätkunud ja Charlotte hakkas otsima tööd välismaal.
Naistel ei olnud lubatud õppida Varssavi Ülikoolis. Niisiis ühinesid Maria ja tema vanem õde Bronya koos teiste õpilastega n-ö maa-aluse ülikooliga, kus klassid said kokku öösiti ning vahetasid iga kord asukohta, et mitte äratada korravalvurite tähelepanu. 2 Maria ja Bronya teadsid, et saamaks professionaalset haridust, peavad nad minema suurde ülikooli Lääne-Euroopas. Õed moodustasid pakti. Maria pidi töötama guvernandina, et maksta kinni Bronya meditsiiniõpingud Pariisis. Kohe, kui Bronya oli oma koolituse kätte saanud ning hakanud raha teenima, pidi ta aitama maksta Maria õpingute eest. Maria veetis kolm aastat külas, mis asus 150 kilomeetri kaugusel Varssavist. Ta palgati suhkurupeedivabriku omaniku poolt, kelle lapsi ta pidi hakkama õpetama. Palkaja ei pannud pahaks, kui Maria veetis osa oma vabast ajast poola tööliste lastele lugemist õpetades, kuigi ta
lugemist. Kaheksa aastasena, aastal 1824 saadeti Charlotte ja ta kaks vanemat õde Maria ja Elizabeth Cowan Bridge'i kooli, mida Charlotte oma romaanis ,,Jane Eyre" kriitiliselt kajastab, ning kus halbade tingimuste tõttu aasta pärast Maria ja Elizabeth tuberkuloosi surid; kool jättis ka Charlotte'i tervisele püsivad jäljed. Elu Charlotte'i järgmises koolis, Roeheadis, oli palju õnnelikum ning kuhu ta hiljem õpetajana tagasi pöördus. Aastal 1832, pärast kahte ebameeldivat kogemust guvernandina, ütleb Charlotte koha õpetajana üles ja sõidab tädi käest saadud rahaga Brüsselisse õppima, et luua koos Emilyga Haworthi väike erakool. Õed asuvad õppima Hégeri pansionaati, kus vanim neist armub lootusetult direktori abikaasasse, kellele ta veel ka pärast ima tädi surma ja hetkelist koju tagasi pöördumist (Emily jäigi koju) kirglikke kirjade saatmist jätkab. Just nagu õdede kooliprojekt läbi põleb, jäävad ka Charlotte'i kirjad härra Hégerile alatiseks vastamata. 1845
Kindlustunnet ja ehk ka prestiizi lisab oma kodu olemasolu ja hoolimata väikesest sissetulekust, ostab ta maja koos kõrvalhoonete ja aiamaaga (tookord Vee, hiljem Riia ja praegu Kreutzwaldi tänavas). Võlakoormaid tuleb kanda aastakümneid, alles 1873. aastal, paar nädalat enne tema 70. sünnipäeva, võib Kreutzwald end lugeda maja täieõiguslikuks peremeheks. Kooliharidust on Kreutzwald alati oluliseks pidanud, seda ka oma laste puhul. Adelheidi haridus võimaldab töötada Peterburis guvernandina ja Alexis pannakse õppima Peterburi Tehnoloogia Instituuti, kuigi koguni pool aastatulust kulub poja koolitamiseks. 1866. aasta suvistepühad on kogu perele tähtsad: 16. mail laulatatakse Adelheid Kreutzwald ja Gustav Blumberg. Noorpaar asub elama Tartusse ja juba juunikuus sõidab ka Kreutzwald Tartusse taas üle 14 aasta. Tartus kohtub ta eesti üliõpilaste ja oma sõpradega. Suviti on tütrepere tihti nädalate kaupa Võrus. Kirjades märgib Kreutzwald selle ikka ära
annaabi.ee 
