sugugi nii talupoegadesõbralik riigijuhtimine, kui seda olid teinud eelmised kuningad. 7 GUSTAVI ESIMENE AASTA KUNINGANA Peale Christiani alistamist andsid alla kõik temale ustavad aadlid ja Gustav määras kiiremas korras suurematesse lossidesse ja kindlustesse ametitesse talle ustavad foogtid. Foogtide ülesanne polnud mitte ainult maksude kogumine vaid ka rahval silma peal hoidmine ja sellest Gustavile ette kandmine. Nad pidid jälgima, et kui keegi hakkas midagi kuninga vastu sepitsema ja rahvast tema vastu üles kutsuma, siis oli foogti ülesanne olukord rahustada, kaitstes ja tugevdades nii Gustavi positsiooni. Ainuke foogt, kes alla ei andnud oli Sören Norby, kartmatu admiral, kelle valitsuse all oli Gotland koos Visbyga, tugev Visborgi loss ja aukartustäratavalt suur laevastik. Nagu eelnevalt olid lübecklased aidanud Gustavit laevadega, tegid nad seda ka nüüd, kui
kui ka Helmstede juhtimisel mõned Taani maakonnad. Segadusterohkel perioodil otsustas Rootsi riiginõukogu valida riigieestseisja kuningaks ja Gustavil ei olnud kuningaks saamise vastu midagi. Peale Christiani alistamist andsid alla kõik temale ustavad aadlid ja Gustav määras kiiremas korras suurematesse lossidesse ja kindlustesse ametitesse talle ustavad foogtid. Foogtide ülesanne oli maksude kogumine ja rahval silma peal hoidmine ja sellest Gustavile ette kandmine. Riigikoosoleku tulemusena kriipsutati läbi kirikurahva privileeg anda vastust ainult vaimulike kohtute ees, piirati märgatavalt kerjusmunkade tegevust ja määrati veelgi suurem osa kirikutuludest kuningale. Tänu sellele suurenesid kuninga varandused väga suurel määral kogu kirikule kuulunud rikkus riigis kuulus nüüd kuningale. 1528. aastal sai Gustav Vasa lõpuks kroonitud. See oli 4 aastat peale seda kui ta Strängnäsis kuningaks valiti
tantsumuusikat ja sõjaväeorkestri marsse, sünagoogis ka juudi muusikat · Nelja aastaselt hakkas õppima akordioni ja avastas enda jaoks ka klaveri Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level · Kohaliku muusikaelu Heinrich isa Fifth level Fischer hakkas Gustavile harmoonia ja kontrapunkti tunde andma, kui poiss oli vaid viiene · Kuueaastaselt komposeeris esimesed teosed, kuid need pole säilinud · Samal ajal hakkas ka ise klaveritunde andma · Teised õpetajad: Franz Viktorin, Johannes Brosch, Jakob Sladky(muusikateooria ja klaver) Click to edit Master text styles Second level Third level · Esimene klaverikontsert Fourth level
V (53-67) Kevad. Jääl kala püüdmine. Kristiine sai hea saagi, kuna Taavi palus mitte kopsima hakata triiviv jää lõhkus taravaiad. Kooli lõpetamine, Juuliuse tuju langus kuna tööd pole. Jull vahib merd, läheb paadiga sõitma ning kui tüdrukud poistega tulevad, ei võta ta neid peale. Hiljem, kui tüdrukud abi paluvad, ta algul ei lähe. Kui Angela paadi järgi läks, rääkisid Esse ja Juulius. Tüdrukud läksid kaldale. VI (67-78) Suvi. Taavi, Juulius, paadimeister teevad Orge Gustavile mootorpaati. Peale paadi liikusid ja peaparandust läksid Juulius ja Taavi lesti püüdma. Nad rääkisid olemasolu tähtsusest, tegid tulekese peal kala ja püüdsid kalu, rääkisid suure ja väikese laeva vahest. VII (78-89) Juulius sai paaditöö eest kümneka. Taavi kadus nädalaks Suureranda ning Jull parandas ise paadid lõpuni, aitas Jaaguõue paatigi. Kui Taavi tagasi tuli, oli Liisu ja Taavi vahel väike sõnelus ning järgmisel päeval laenas Taavi Juuliuse kümnekat.
V (53-67) Kevad. Jääl kala püüdmine. Kristiine sai hea saagi, kuna Taavi palus mitte kopsima hakata triiviv jää lõhkus taravaiad. Kooli lõpetamine, Juuliuse tuju langus kuna tööd pole. Jull vahib merd, läheb paadiga sõitma ning kui tüdrukud poistega tulevad, ei võta ta neid peale. Hiljem, kui tüdrukud abi paluvad, ta algul ei lähe. Kui Angela paadi järgi läks, rääkisid Esse ja Juulius. Tüdrukud läksid kaldale. VI (67-78) Suvi. Taavi, Juulius, paadimeister teevad Orge Gustavile mootorpaati. Peale paadi liikusid ja peaparandust läksid Juulius ja Taavi lesti püüdma. Nad rääkisid olemasolu tähtsusest, tegid tulekese peal kala ja püüdsid kalu, rääkisid suure ja väikese laeva vahest. VII (78-89) Juulius sai paaditöö eest kümneka. Taavi kadus nädalaks Suureranda ning Jull parandas ise paadid lõpuni, aitas Jaaguõue paatigi. Kui Taavi tagasi tuli, oli Liisu ja Taavi vahel väike sõnelus ning järgmisel päeval laenas Taavi Juuliuse kümnekat.
Ülesanne: Milline on õiguslik lahendus? Hüpotees: Toivo võib kohustuse täitmisest keelduda VÕS § 111 alusel, võib nõuda ka ostuhinna tasumist Gustavilt VÕS § 108 lg 1 alusel Võlasuhe Lepinguliik – tegemist on müügilepinguga VÕS § 208 lg 1. Gustav ostis auto, Toiva müüs selle. Müügileping on vastastikune leping. Gustavi ja Sulevi vahel saab olla VÕS § 259 lg 1 alusel kinkeleping Lepingu sõlmimine - Toivo pakkus Gustavile autot 13 000 euro eest (VÕS § 16 lg 1) ja Gustav otsustas selle auto osta (VÕS § 20 lg 1). Seega Toivo esitas pakkumuse ja Gustav nõustus ehk leping on sõlmitud (VÕS § 9 lg 1). Leping on sõlmitud kolmanda isiku ehk Sulevi kasuks VÕS § 80 lg 1 Kaasusest ei tulene, et esineks sisu või vormi puudusi Rikkumine Poolte kohustused – kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1) -
valitsemis.1772 viis läbi riigipöörde:arreteeriti riiginõukogu liikmed ja Riigipäeva kardetavamad juhid,sunniti riigipöörde sanktioneerima.teostati mitu valgustusets mõj.reform,suurem tegevusvabaduse andmine kapitalistlikele ettevõtjatele,täielik usuvabadus.Piiarti trükivabadust,kaotati varsti.Seisulik kord.1788a.alustas uut sõda Venemaaga,kuj ebaedukaks,ohvitserid astusid kung.vastu.1789a andis Riigipäev gustavile toetust ja võimutäiuse.Riiginõukogu lakkas suhtolemast.viidi läbi seisute tasakaalustamine.Loodi kõrgem kohtuorgan Ülemkohus(6aadliku ja mittea)1790a sõlmis rootsi venemaaga Värälä rahu.Gustav III ja Katariina II astsuid koos Pr revolutsiooni vastu .gustav tapeti aadlike opositsiooni poolt.suri 1792a.uues sisevõitlused Rootsile. Ameerika Ühendriikide tekkimine.Inglise asumaad. Esimese inglasena üritas P-Am tugipn luua meresõitja Walter Raleigh(1585),1606 rajasid
1870. aastal tuli mõisavalitsejaks ja hiljem sai ka mõisa rentnikuks Gustav Rathlef (18471928), Ludwigi vennapoeg, kes elas Lahmusel 18701885. Siin algas tema põllumehe elu. Gustav Rathlef oli kodanlikku päritolu ja haritud mõisamajapidaja (oli õppinud Tartu Ülikoolis majandust), kelle elu täitis oma majapidamise juhtimise kõrval põllumajanduse üldine edendamine. Tema kolmest pojast kahest said tegevpõllumehed ja ühest väljapaistev agronoom. Mõisarentimine oli Gustavile tulutoov. 1880. aastal ostis ta rendituludest 150 000 hõberubla eest Tammistu mõisa ja tema suurim saavutus oli selle viimine Liivimaa paremate majapidamiste hulka (elama kolis ta sinna 1885. aastal). Ta tegeles karjakasvatuse, kultuurheinamaade ja põllutöö arendamisega. Ühtlasi oli ta ka Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Seltsi president. EAA, f. 402, n. 1, s. 22139, l. 7 Harald von Rathlef
Oskab neil hästi mängida, korraldab olukorda kui ususõda. Ka poolakad oskasid seda näidata kui võitlust protestantismiga, mõlemad tahavad tegelikult oma territooriumi laiendada(laiendada valdusi Liivimaal). Sigismund III vs Gustav II Adolf.Rootslaste jaoks ka teine küsimus, Sigismund III polnud loobunud troonipretensioonist. 1611 a juurde tagasi tulles, mis saab alaealise kuningaga, siis selle otsuse tegi lihtsamaks see, et oli vaja vastaseisu Sigismund III-le. Gustavile on üheks eesmärgiks see vastuolu ka lahendada. Sõda Poolaga saab alguse 1617 suvel, Gustav saadab oma laevastiku Pärnu alla. Peale paaripäevast piiramist linn kapituleerub 8. augustil 1617. Pärnust saab rootslaste sõjaline tugipunkt edasisteks vallutusteks. Piirkond, mida Gustav vallutada suutis oli tegelikult suurem, kuid seda ei suudetud hoida. Rootsil alasid kuni tp Läti aladeni. Tegelikult peale 1617 a sõjalist tegevust väga ei tule. Silma paistetakse vastastikku rüüstamisega
annaabi.ee 
