seikluste poole. Enamus käesoleva näituse litograafia tehnikas töid on trükitud Dresdeni Graafikaateljees. Troopiline kuumus augustikuises Dresdenis inspireeris mind joonistama Aafrika-ainelisi pilte. Õhtused rattasõidud Elbe kallastel inspireerisid veepilte. Mind võlub metsik loodus, eksootilised loomad-linnud. Kuigi ma pole kunagi Aafrikas käinud, on Aafrika loomad minu tööde sagedased tegelased. Seni olen kaelkirjakuid, sebrasid ja gepardeid imetlenud vaid loomaias. ,,Kirjad Gulagist" tööde loomisel kasutasin oma vanaisa kirju ja fotosid Siberi vangilaagrist. Mixisin vanu fotosid tikandite ja õmblustega. Iga nõelatorge on kui valu südames, sassiläinud niit sassis elu ja mure lähedaste pärast. Mehed vangis-asumisel, naised, tütred, õed kurvalt kummargil õmblustöö juures." Kalli Kalde on teinud peamiselt õlimaale, illustratsioone, graafikaid ning akvarelle. Maalide teemadeks on enamasti inimesed ja loodus. Looduses armastab Kalli Kalde tuua välja
seda on pakutud üheks põhjuseks, mis võisid teda edule viia - teda ei rõhunud vanemate ahistavad ootused ja lootused, mis kõigile teistele piirangud seavad. Varsti adopteeris noore Romani tema onu Leib ning nad asusid elama Uhtasse (umbes poolteist tuhat kilomeetrit Moskvast kirdes), kus teda koheldi suurepäraselt (üheks põhjuseks oli kindlasti see, et Leibil endal oli ainult 2 tütart ning seega sai Romanist tema ainuke meessoost järglane). Uhta on linn, mis kasvas välja Gulagist: seda ehitasid ja asustasid poliitvangid ja selle tulemusena kogunes sinna kosmopoliitne segu dissidentidest, alustades balletitantsijatest ja lõpetades füüsikutega. Eriti oluline oli Abramovitsi seisukohast fakt, et paljud sealsed elanikud olid juudid ning seetõttu suhtuti temasse normaalselt (mujal Venemaal oli tavaks juutide tagakiusamine). Üldse peeti linna väga kultuurilembeseks ja valgustatud kohaks, mis oli kindlasti suurepäraseks kasvukeskkonnaks võrreldes kommunistliku
kodumaast ja kodudest. Memuaarilist ainet on Kross kasutanud novellikogudes ,,Kajalood"(1980) ,,Ülesõidukohad"(1981), ,,Silmade avamise päev"(1988), ,,Järelhüüd" ning romaanis ,,Wikmani poisid"(1988). Romaanis on kujutatud koolielu II maailmasõja eelse Tallinna ühes esindusgümnaasiumis. ,,Väljakaevamised" (1990), kujutab stalinismi ohvrite naasmist vangistusest ja väljasaatmisest nind nende lülitumist tavapärasesse ellu 1950. aastate keskel ehk samal aja kui Kross GULAGist tagasi saadeti. Jüri Vilmsi elu ja Eesti vabariigi rajamist jägib romaan ,,Tabamatus"(1993). Eesti Vabariigi saatuseaastad II maailmasõja eel ja ajal on kujutamisfookuses isikuromaanis ,,Paigallend"(1998), mida kriitika on pidanud Krossi kunstiliselt mõjukaimaks teoseks. Kross on tõlkinud vene,inglise, prantsuse, saksa, rootsi, soome ja ungari keelest, vahendanud peamiselt luulet ja värsivormilisi teoseid.
majanduspoliitika. Tema ebaedu põhjused olid tagasiminek põllumajanduses, halvad suhted Hiina ja intelligentsiga ning kardeti tema jätkuvaid paljastusi NSVList ja Stalinist L. BREZNEV NSVLi juht 19641982, tema valitsemise ajal algas NSVLis stagnatsioon ning ei toimunud ühtegi uuendust. Kehtestas ka Breznevi doktriini, uus venestamine, maj mahajäämus suurenes, kujunes dissidentlus J. ANDROPOV NSVLi juht 19821984 K. TSERNENKO NSVLi juht 19541985 A. SALZENITSÕN kirjutas raamatu Gulagist, sai 1970 Nobeli kirjanduspreemia A. SAHHAROV vesinikupommi leiutaja, inimõiguste eest võitleja NSVLis, 1975 sai Nobeli rahupreemia N. KAROTAMM (juunikommunist, eestlane) ENSV EKP I sekretär 19441950, arvestas eestlastega ja selle tõttu ei olnud Moskvale meelepärane. Kõrvaldati ametist EKP VIII pleenumil, süüdistati kodanlikus natsionalismis J. KÄBIN (VM'l sündinud eestlane) ENSV EKP I sekretär 19501978, kuulekas Moskva käsu täitja, samas arvestas ka ENSV huvidega K
kasutati vangide tööd põhiliselt Siberis, aga ka teistel polaaraladel. Laagrite elanike töö- ja elamistingimused olid ebainimlikud. Neid koheldi julmalt ja eirati kõiki inimõigusi. Oma ülalpidamise eest pididki vangid tööd tegema. Kõige selle tõttu suri Gulagis tohutul hulgal vange: näiteks Gulagi esimese suure projekti Valge mere kanali kallal töötades suri lausa 25% seal töötanud vangidest 25 000 inimest. Nende surnukehad aeti lihtsalt auku.6 Aja jooksul kujunes Gulagist omamoodi riik riigis, kus kehtisid oma seadused, tavad, moraal ja spetsiifiline keelekasutus. Pärast Stalini surma 1953. a. lasti vabadusse 1.2 miljonit vangi ning Gulagi tegevus lõpetati täielikult 1960. aastal.7 6 Figes, 2014 7 Vära, Pajur, Tannberg, 2015 8 3. PUHASTUS Kurikuulsaima osa Stalini tegevusest moodustas riigi loomine arvukate puhastuste abil.
14 Tavaline tööpäev GULAGis Seesuguste orjalaagrite süsteemi hakati nimetama Aleksandr Solzenitsõni raamatu «Arhipelaag GULAG» järgi GULAG-iks. (esimesed tähed sõnadest: , Laagrite peavalitsus). Raamat ilmus Läänes 1973. a. ja paljastas Nõukogude Liidus kommunistide poolt toime pandud julmusi. Ajaloolaste andmeil on kommunistlikust GULAGist läbi käinud ligi 18 miljonit inimest. Kui siia lisada veel küüditatud (ümber asustatud) inimesed ulatub nõukogude totalitaarse reziimi ohvrite arv 25 miljonini. Nõukogude Liit lakkas olemast samal ajal, kui Eesti sai taas iseseisvaks riigiks augustis 1991. Eesti Vabariigis tähistatakse taasiseseisvumispäeva 20. augustil. Eesti Vabariigi sünnipäev on aga 24. veebruaril. Ka Venemaa on nüüd kapitalistlik maa. On ääretult tähtis, et suhted Eesti ja Venemaa
Kommunismi ohvreid arvatakse olevat ligi 30 000 000. Tavaline tööpäev GULAGis Seesuguste orjalaagrite süsteemi hakati maailmas nimetama Aleksandr Solzenitsõni raamatu ,,Gulagi arhipelaag" järgi GULAGiks (esimesed tähed sõnadest: , Laagrite peavalitsus). Raamat ilmus läänes 1973. aastal ja paljastas Nõukogude Liidus kommunistide poolt toime pandud julmusi. Ajaloolaste andmeil on kommunistlikust GULAGist läbi käinud ligi 18 miljonit inimest. Kui siia lisada veel küüditatud (ümberasustatud) inimesed ulatub nõukogude totalitaarse reziimi ohvrite arv 30 miljonini. 16 Nõukogude Liit lakkas olemast samal ajal, kui Eesti sai taas iseseisvaks riigiks augustis 1991. Eesti Vabariigis tähistatakse taasiseseisvumispäeva 20. augustil. Eesti Vabariigi sünnipäev on aga 24. veebruaril
lõpuks on kogu süsteem likvideeritud. See plaan jäi aga elluviimata, kuna Beria võeti maha ja pärast tema mahavõtmist GULAGi süsteemi likvideerimine jäi väga selgelt soigu. Uuesti hakatakse küsimusega tegelema 1954. aastal. Tegemist ei ole enam radikaalsete lahenduste väljapakkumisega, vaid järkjärgult hakkab süsteem kaduma. Väga hoolikalt vaadatakse erinevaid karistust kandvate inimeste kategooriaid. Mida poliitilisem süüdistus oli, seda hiljem pääses ta GULAGist ära. Eesti mõistes pääsevad viimasena need, kes metsavendadega soetud on. GULAGi süsteemi likvideerimine kestab 1960. aastani. Selleks ajaks on kogu süsteem likvideeritud, aga mitte 100%liselt. Ühe osa sellest rehabiliteerimisprotsessist moodustas ka represseeritud rahvaste rehabiliteerimine. Aastatel 1956-1957 tunnistati, et rahvaste küüditamise aktsioon oli NSVL poolt vale. Taastati osaliselt nende rahvuste positsioon NSVL-s. See tõi kaasa territoriaalseid küsimusi
Muutused sisepoliitikas ja majanduses. Majanduses võeti sõjatööstuse arendamises gaasi maha ja hakati keskenduma kodanike igapäevavajadustele. Kogu tootmine oli kahes grupis: A – sõjagrupp, B – tarbekaupade tootmine; eelisarendama hakati B-gruppi. Koostati uus riigieelarvestrateegia, mis nägi ette rõhuasetuste muutusi. Sisepoliitikas seisati repressiivpoliitika ja selle teostamise põhimõtted: julgeolekuorganitele saadeti kiri, mis keelas piinamise ülekuulamistel; GULAGist lasti märtsiamnestiaga suur osa karistusaluseid vabaks (üle 1,2 mln – peaaegu ½ GULAGi süsteemist, Eestisse ca 10 000 inimest tagasi). Uus poliitika rahvusliiduvabariikide suhtes. Peamiseks initsiaatoriks Beria – „uus rahvuspoliitika“. NLKP KK Presiidumi „rahvuspoliitika“ otsused o Kohaliku kaadri edutamine juhtivatele positsioonidele. o Asjaajamiskeel riigiaparaadis kohalik keel.
annaabi.ee 
