· "Mary Tudor" (1833) · "Ruy Blas" (1838) Raamatu peategelased Pierre Gringoire- Reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist saab kogu tegevus alguse. Esmeralda- Mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djail. Quasimodo- Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener. Claude Frollo- Jumalaema kiriku ülemdiakon. Phoebus de Chateaupers- Kuningliku kaitseväe kapten. Gudule- Rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid tema imeilusa tütre. Teose probleem Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Claude on armunud imeilusasse Esmeraldasse ja soovib teda iga hinna eest endale saada. Aga naiivne tütarlaps nagu ta
V. Hugo ``Jumalaema kirik Pariisis `` AEG JA TEGEVUSKOHT: 1482, Pariis, enamus tegevust toimub Geneve väljakulLouise XI valitsusajal, mil oli teatavasti nõidade põletamise haripunkt. TEGELASED: ESMERALDA- kaunis mustlastüdruk GRINGOIRE-luuletaja, kirjanik PHOEBUS- sõjaväe ohvitser QUASIMODO- Jumalaema kiriku kellalööja, küürakas CLAUDE FROLLO- ülemdiakon, Jumalaema kirikus PATUKAHETSEJA NAINE, GUDULE- Esmeralda ema SANTIDE JA KERJUSTE KUNINGAS- Imede aia valitseja KAKS KOHTUNIKKU- suunavad etenduse kulgu SANDARMID-teevad enamasti lobitööd KAKS TIMUKAT- saavad tööd alles etenduse lõpusJUTUSTAJA- vahendab etendust publikule MASSITSEENIDES OSALEVAD NIMETUD TEGELASED (RAHVAS, SANTLAAGER) See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajandi Pariisis. Oskuslikult on vahele põimitud peatükid, mis käsitlevad Pariisi arhitektuuri.
Kui keegi lõpuks ütleb, et too on kurt, teeskleb Florian, et kuuli midagi muud, arvates, et Quasimodo mõnitab teda. Seega Florian nõuab ekstra piitsalööke. Place de Grève'il, kus Quasimodot piinatakse, on pool-gooti, pool-romaani stiilis ehitis Tour Roland, mis on varjupaigaks patukahetsejatest pidalitõbistele ja leskedele kes otsivad peavarju välismaailma eest. Jutustaja pöördub grupi naiste poole, kes on teel Tour Rolandisse, et viia kooki õde Gudule'ile, erak kes on viimased 18 aastat kongis palvetanud. Ta on kuulus mustlaste vihkaja, eriti Esmeralda. Ühe naise väitel meenutav see lugu naisest Paquette la Chantefleurie, kes vihkas Egiptuse mustlasi. Ta olevat alati last tahtnud ja adopteeris väikese tüdruku kui oli 16. Laps tegi ta väga õnnelikuks. Ta isegi kaunistas sametist kingakesed sobilikud printsessile, kui ta suureks kasvab. Ühel päeval tulid linna rändmustlased
piibliaineline etendus) saab kogu tegevus alguse. Lk 57 otsib Gringoire ööbimispaika Esmeralda (kirjeldus lk 58-61) mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djali. Imede Õues (lk 89)päästab ta Gringoire´i Quasimodo (kirjeldus lk 47-50) Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon Phoebus de Châteaupers kuningliku kaitseväe kapten (lk 70) Gudule rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid ta imeilusa tütre Millest alustada? Lugemist soovitan alustada leheküljelt 57- 100. (1971.a väljaanne) Selleks ajaks on Gringoire´i müsteerium läbi kukkunud ja tal ei ole raha ning ta otsib ööbimispaika Järgmisena lk 133-167, milles minnakse ajas tagasi ning kirjeldatakse Quasimodo lapsendamist Claude Frollo poolt Lk 185-193: kohtuistung, kus esitatakse Quasimodole süüdistus. Lk 197- lõpuni
kangelaseks. Nagu ma juba mainisin, oli ainus üdini positiivne tegelane Esmeralda. Ta oli ilus nii seest kui väljast, helde, kuid tema kahjuks ka naiivne. Ta mõjutas kõigi tegelaste elusid olulisel määral. Ta näitas Quasimodole, et maailmas on ilu ja headust, et kõik inimesed ei ole vaenulikud. Seda peangi ma tema kõige kangelaslikumaks teoks- olla kaastundlik ja mõistev ka selle vastu, kes tekitab hirmu ning hoolimata teiste inimeste arvamusest. Kuid see pole kõik. Gudule, Esmeralda ema, oli öelnud, et kasvõi üks minut oma tütrega muudaks ta kõige õnnelikumaks inimeseks maailmas. Teose lõpus ta selle minuti sai, ning ma loodan, et ta oli tõesti õnnelik sellel hetkel, vaatamata sellele, et õnnehetk oli lühike. Kahjuks oli teoses ka inimesi, kes tema pärast muutusid halbadeks, kuid selles ei saa süüdistada Esmeraldat ennast, ning selle pärast see ei muuda minu seisukohta tema kangelaseks olemise kohta. Niisiis pean oma meeliskangelaseks Esmeraldat
Kuigi nad olid väga erineva välimusega, ühendas neid siirus ja silmakirjalikkuse puudumine. Kuid romaanis on ka täitsa tavalise välimusega ülemdiakon Claude Frollo, kes oli väga musta hingega ja paheline isiksus. Üks tema elu põhimõte, et kas saab tema kõik või ei saa seda mitte keegi, tegi sellest tegelaskujust lõpuks eemaletõukava inimese. Romaanis, mis kirjeldab väga erineva elusaatusega inimesi, eristub trellide taha suletud ja pattu kahetsev Gudule, kes leidis oma varastatud tütrekese sellel ajal kui Esmeralda oli juba süüdi mõistetud. Naine, kes oli täis vihkamist mustlaste vastu ja kes iseäranis ei sallinud kitsekesega tüdrukut, nuttis rõõmust, kui sai lõpuks teada, et Esmeralda (ristinimega Agnes) on ta kadunud tütar. See väike inetu kondine vanaeit oli nõus tegema mida iganes, et oma tütart päästa. Kuid kahjuks oli juba liiga hilja. Armastus ja vihkamine on selle teose lahutamatud osad. Need muutsid
(keskaegne piibliaineline etendus) saab kogu tegevus alguse. Esmeralda Rahvuselt oli ta mustlane. Ta oli noor ja armas. Esmeralda oli väga abivalmis ja ta ei soovinud kellelegi halba. Ta oskas väga hästi tantsida ja zonglöörida. Ta armastas loomi. Tal oli väike armas valge kitseke kelle nimi oli Djali . Ta arvas, et Djali oskab ta mõtteid lugeda. Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon Phoebus de Châteaupers kuningliku kaitseväe kapten Gudule rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid ta imeilusa tütre Quasimodo Jumalaema kiriku küürakas ja kurt kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener. Probleemid teoses Teost läbivad kaks probleemi esiteks vastamata armastus. Selles romaanis on preester armunud hurmavasse kaunitari Esmeraldasse, preester tahab teda iga hinna eest endale saada
lavastajate tähelepanu oma keerulise kuid intrigeeriva sisu poolest. Teoses on kajastatud inimestevahelisi suhteid, ajastu eripära, suurepärast Pariisi arhitektuuri. Peamised tegelased: ESMERALDA -- ilus ja suure südamega mustlasneiu; PIERRE GRINGOIRE -- noor poeet ja lavastaja, kelle elu päästmiseks Esmeralda abiellub temaga; PHOEBUS DE CHATEAUPERS - noor kapten; FLEUR-DE-LYS -- rikas aristokraat, kes soovis noore kapteniga abielluda; PAQUETTE la CHANTEFLEURIE ehk ÕDE GUDULE -- Esmeralda ema; CLOPIN TROUILLEFOU -- Imede Aia (santide ja kerjuste) kuningas; CLAUDE FROLLO -- pühendunud ülemdiakon Notre-Dame` is, kes inimesena on vastuoluline ja paheline; QUASIMODO -- leidlaps, kes sai nime leidmise päeva järgi st esimene pühapäev pärast lihavõttepühi. Raamatu «Jumalaema kirik Pariisis» tegevus toimu algusega 06. jaanuar 1482. aastal Pariisis. See päev on kolmekuningapäev ja Narripidu peeti samal päeval. Põhilised tegevuse toimumise kohad
3. Teose tegelaskond: Tegelased: Pierre Gringoire reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist saab kogu tegevus alguse. Esmeralda mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djali. Imede Õues päästab ta Gringoire´i Quasimodo Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon Phoebus de Chateaupers kuningliku kaitseväe kapten Gudule rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid ta imeilusa tütre. Teose jooksul juhtus palju asju. Tegelaskond oli suhteliselt laiali koguaeg. Quasimodo oli alati omaette. Sattus harva rahva ette. Esmeralda aga armastas tantsida ja teda vaatasid koguaeg kõik. Ja suhtles paljudega. Põhiline mis teoses toimus oli Jumalaema kiriku kirjeldamine. Tegevust oli väga vähe. Alles väga lõpu poole toimus väga huvitavaid asju. 4. Tegelaskujude analüüs: 1
200 liduma, kuni sild kaugele maha jäi. Poiss aga, keda ta järele sikutas, kukkus põlvili. Mahiette jäi hingeldades seisma. Oudarde ja Gervaise jõudsid talle järele. «See mustlanna ja teie last varastama?» ütles Gervaise. «Teil tulevad imelikud mõtted pähe.» Mahiette vangutas mõtlikult pead. «Imelik,» tähendas Oudarde, «kongisolijal on sama arvamine mustlannadest.» «Kes see kongisolija on?» päris Mahiette. «Eks ikka õde Gudule,» vastas Oudarde. «Kes see õde Gudule on?» küsis jälle Mahiette. «Ah jah, teie olete ju Reimsist, te seda ei tea!» vastas Oudarde. «See on patukahetseja Rotiaugust.» «Kuidas!» päris Mahiette. «Kas seesama õnnetu naine, kellele me seda kakku viime?» Oudarde noogutas jaatavalt. «Tema jah. Teie" saate teda kohe näha Greve'i platsil läbi väikese aknaaugu. Tal on sama arvamine Egiptuse hulgustest, kes tamburiini taovad ja kätt vaatavad. Ei tea, kust see hirm mustlaste ja egiptlaste ees tal võis tekkida