Itaalia maadeavastaja ja kaupmees Suri 1506 Valladolidis Kolumbus Vürtsid, siidid ja kalliskivid araablaste ja türklaste kontrolli all Oli oluline leida meretee Indiasse ja Kagu Aasiasse Lähtus teadmisest, et maakera on ümmargune Ei teatud, et Euroopa ja Aasia vahele jääb veel üks manner Ameerika Esimene avastusretk 3.08.1492. suundus Kolumbus kolme karavelliga Santa Maria, Pinta ja Ninaga teele 12. 10 jõudsid Guanahani saareni Bahama saarestikus 28.10 jõudsid Kuuba saarele 5.12 Haiti saare lähistel jooksis Santa Maria karile 4.03 jõudsid nad Portugali ning varsti tagasi 4.03 jõudsid nad Portugali ning varsti tagasi Hispaaniasse tuues kaasa imelikke toiduaineid ja loomi Uudised uutest maadeavastustest levisid kiirelt üle Euroopa Teine avastusretk 24.09 .1493 lahkus Kolumbus Hispaaniast 17 laevaga ja 1200 mehega
2.Põhjused: 1) Euroopas oli puudus väärismetallidest, loodeti leida väärismetalli. 2) Tundmatutes maades (Idamaades) toodeti suuri rikkusi. 3) Idamaade kaubad olid araablaste vahenduse tõttu kallid. Henrique Meresõitja- Bojadori neem, Aafrika idarannikult alla poole minnes. 15.saj. Bartolomeu Diaz- Aafrika lõunatippu, Hea Lootuse neem. 15.saj. Christoph Kolumbus- Üritas Indiasse jõuda, sõites läände. Peatus Kanaari saartel. 12 okt. Guanahani saar Bahama saarestikus. Põhja- Ameerika, mida algselt kutsuti Lääne-Indiaks. 15.saj. (1492) Vasco da Gama- Jõudis India edelarannikuni sõites piki Aafrika idarannikut. 15.saj. Tulemused: 1) Avardas inimeste silmaringi 2) Uue haiguse kaasatoomine 3) Väärismetallid 4) Ameerikast toodi mitmeid kultuure (kartul,tomat,mais,tubakas).
· Nad oskasid ära kasutada araablaste ja juutide geograafilisi teadmisi · Ühtsed riigid 4. Nimetage Hispaania ja Portugali tähtsamad retked (toimumise aeg, juht, ekspeditsiooni geograafiline kulg, retke tagajärg) Kasuta kaarti! · Hispaania 1. A: 3.august 1492.a, J: Christoph Kolumbus (1451-1506), itaallane. EG: Alustas Andaluusiast, lühike peatus tehti Kanaari saartel, edasi kulges teekond juba tundmatult. 12. oktoobri ööl märgati maad, olid jõudnud Guanahani saareni Bahama saarestikus. RT: Toonased sõitjad uskusid, et olid jõudnud Indiasse, tegelikult aga avastasid Ameerika. 2. A: 1513.a, J: Amerigo Vespucci. EG: Jätkas Kolumbuse teekonda. RT: Tema järgi saigi uus manner nimeks Ameerika. 3. A: 1519-1522. (I ümbermaailma reis) J: Fernao de Magalhaes (1480-1521). EG: teekond lääne suunas. RT: kodumaale mees ei jõudnud, pärismaalased tapsid ta Filipiinidel puhkenud tülis. · Portugal 1. A: 1394-1460. J: Henrique Meresõitja
"Ta liigub siiski" Hendrique Meresõitja tema eestvõttel asuti piki Aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse. Jõudsid Bojadori neemeni. Bartolomeu Diaz portugali meresõitja, kes esimese eurooplasena purjetas ümber Aafrika lõunatipu, mis kuninga soovil nimetati Hea Lootuse neemeks. Tee India ookeani oli avatud. Christoph Kolumbus 3.08.1492 suundus kolme karavelliga Santa Maria, Pinta ja Nina Andaluusiast pikale mereteele.-> 12. okt Guanahani saareni Bahama saarestikus Vasco da Gama javastas meretee Indiasse, jätkas teekonda Hea Lootuse neemelt ja jõudis 20.mai 1498 Indiasse. Amerigo Vespucci ütles esimesena välja, et on avastatud uus manner -> Ameerika Fernao de Magalhaes 1519-1522 esimene ümbermaailma reis, oli esimene kes jõudis vürtsisaarteni läänest -> suri filipiinidel kodusõjas. Medicid Itaalias esiletõusnud Medicite perekonna kaubakontorid paiknesid pea kõigis suuremates Euroopa sadamalinnades
soovil kutsutakse nüüd Hea Lootuse neemeks. Juudi päritoluga Itaalia meresõitja Cristopher Kolumbus pakkus välja, et võiks üritada jõuda Indiasse lääne poole sõites, see kõik oli sellepärast, et Portugallasi edestada Hispaania poolt. 3. augustil 1492 suundus Kolumbus kolme karavelliga- Santa Maria, Pinta ja Nina – Andaluusiast pikale mereteele. 12. oktoobri ööl märgati kuuvalges esimest korda maad. Kolumbuse ekspeditsioon oli jõudnud Guanahani saareni Bahama saarestikus. 12. oktoobrit tähistatakse siiani Ameerika avastamise päevana. Meretee Indiasse avastas eurooplastele Portugali meresõitja Vasco da Gama. Tagajärjed suurte maadeavastustega Ameerikale olid järgmised: Vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult – indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse. 2
tiirleb ümber Päikese. · ,,Ta liigub siiski" => pagendati, kuid võis jätkata oma uurimistööd. o Henrique (1394-1460) · Tema eestvõttel asuti piki Aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse => jõudsid Bojadori neemeni. o Kolumbus (1451-1506) · 1492 suundus kolme karavelliga (Santa Maria, Pinta ja Nina) Andaluusiast pikale mereteele => 12. oktoober jõuti Guanahani saareni Bahama saarestikus. · Jõudis ameerika mandrialale. · Kolumbuse Ameerika avastamist peetakse keskaja lõpuks. o Gama · Jätkas teekonda Hea Lootuse neemelt piki aafrika idarannikut jõudes 1498 araablaste lootsi abiga indiasse. · Tagasi kodumaale jõudis vürtsidest pungil laevadega. o Diaz · Esimene eurooplane, kes purjetas ümber Aafrika lõunatipu, mis kuninga soovil nimetati Hea Lootuse neemeks. o Magalhaes (1480-1521)
Kolumbus lähtus teadmisest, et maakera on ümmargune ning selle kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta mitte ainult ida suunas, vaid ka lääne suunas liikudes. Ei teatud aga seda, et Euroopa ja Aasia vahele jääb veel üks manner Ameerika. Esimene avastusretk 3. augusti õhtul 1942. suundus Kolumbus Andaluusiast mereteele kolme karavelliga Santa Maria, Santa Clara ehk Nina ja Pinta. 12. oktoobril jõudsid nad Guanahani saareni Bahama saarestikus. Kolumbus pani saarele nimeks San Salvador. 28. oktoobril jõudsid nad Kuuba saarele ning 5. detsembril Haiti saare lähistel jooksis Santa Maria karile. 4. märtsil 1493 jõudsid nad Portugali ning varsti ka tagasi Hispaaniasse. Uudised uute maade avastamisest levisid kiirelt üle Euroopa. Teine avastusretk 24. septembril 1493 lahkus Kolumbus Hispaaniast 17 laeva ja 1200 mehega minnes sama teed mööda Kanaari saartele, kust nad lahkusid 13. oktoobril
Neljas tase Aafrika lõunatipu. Viies tase Tee India ookeani oli avatud. Christoph Kolumbus soovis Indiasse jõuda lääne poole sõites. 3. augustil 1492 alustati kolme laevaga teed. 12. oktoobri ööl märgatiKlõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimise esimest korda maad. Teine tase Jõuti Guanahani saareni Kolmas tase Bahama saarestikus. Neljas tase Viies tase 12. oktoobrit tähistatakse kui Ameerika avastamise päeva. Meretee Indiasse avastas Vasco da Gama, kes jõudis 20. mail 1498 Calicuti sadamasse India edelarannikul. Fakti, et on avastatud uus manner, käis
Arvamus, nagu ta oleks edukalt petnud tervet ekspeditsiooni, varjates meeskonna eest, kui kaugele on juba purjetatud, on ebatõenäoline, sest teistel laevadel pidid mehed läbitud kaugusi mõõtma. · Kus just Kolumbus esimest korda Ameerikas jala maha pani, selle üle on ammu ja pikalt vaieldud. Navigatsiooniinstrumentide ja mõõtmisvõtete tõttu pole Kolumbuse esimese reisi laevapäevikud täpsed ning neid on palju vigu. Guanahani ehk Salvadori ja selle naabersaarte kirjeldused sisaldavad vasturääkivusi. · Juba enne maale jõudmist märkasid hispaanlased rannal alasti inimesi. Kolumbus kirjeldas Guanahani pärismaalasi nii:" Mulle tundub, et nad on igati vaesed inimesed. Kõik ümberringi käivad alasti, nagu ema on nad ilmale toonud". Neil polnud metallist tööriistu ning neil olid paksud tumedad juuksed.
15. saj Bartolomeu Diaz Aafrika lõunatippu, Hea Lootuse neem 15. saj (1492) Christoph Kolumbus Üritas Indiasse jõuda, sõites läände. Peatus Kanaari saartel. 12 okt. Guanahani saar Bahama saarestikus. Põhja- Ameerika, mida algselt kutsuti Lääne-Indiaks. 15. saj Vasco da Gama Jõudis India edelarannikuni sõites piki Aafrika idarannikut 16. saj Fernao de Magalhaes Ümbermaailmareis, jõudis
1471 aastal esmakordselt üle ekvaatori jõudnud portugali meresõitjad jõudsid 1488 Aafrika lõunatippu (Hea Lootuse neemeni) Bartolomeu Diaz`i juhtimisel. Ennetamaks Portugali meresõitjaid, proovis Itaalias pärinev Christoph Kolumbus (eluaastad 1451 – 1506) Hispaania lipu all sõites leida Indiat ümber maakera läände sõites. 3.augustil 1492 kolme karavelliga (Santa Maria, Niña, Pinta) teele asunud Kolumbus jõudis 12.oktoobril Bahama saarestiku Guanahani saarele, esialgu uskudes, et ta on jõudnudki Indiasse. Leidmata eest kõrgetasemelist ja rikast tsivilisatsiooni, tegi Kolumbes veel kolm mereretke ning jõudis lõpuks ka Ameerika mandrini. Selle, et tegu ei ole mitte Aasiaga, vaid uue senitundmatu mandriga, tegi kindlaks Hispaania lipu all sõitnud itaalia päritolu kartograaf ja maadeavastaja Amerigo Vespucci. Aastatel 1497 – 1504 tegi ta mitu uurimisretke Lõuna-Ameerika idarannikule
3. augustil 1492. aastal lahkusid Palose sadamast nüüdseks juba 41-aastase Kolumbuse ekspeditsiooni karavellid "Santa Maria", "Pinta"ja "Niña" ning võtsid kursi läände, Kanaari saartele. 12. oktoobril 1492. aastal maabus Kolumbus koos vendade Pinzonidega, kes olid "Pinta" ja "Niña" kaptenid, väikesel Bahama saarestiku saarel, mille ta nimetas San Salvadoriks (nüüd Watlingi saar). Saarel kohatud indiaanlased hüüdsid saart oma keeli Guanahani. Seda kuupäeva peetaksegi tänapäeval Ameerika avastamise päevaks, ehkki mandrile jõudis Kolumbus tunduvalt hiljem, ja pealegi polnud tal täit selgust, kuhu ta on jõudnud. Samal reisil avastati Kuuba saar ja Haiiti saar, mille Kolumbus La Espanolaks ristis. Jõulupühal jooksis lipulaev `'Santa Maria'' madalikule ja purunes, 39 hispaanlast jäeti Haiitile, kes rajasid Uude Ilma esimese eurooplaste asula Villa de la Navidadi. "Niña" ja "Pinta" jõudsid 15
· 1492. aastal jõudis lõpule rekonkista: Portugalis ja Hispaanias oli tekkinud seiklus- ja kasuhimuline ühiskonnakiht, kellele tuli rakendust leida. Christoph Kolumbus juudi päritolu Itaalia meresõitja. · Pakkus välja idee üritada jõuda Indiasse lääne poole sõites. · 1942. aastal purjetas ta esimesena üle Atlandi ookeani. · 12. oktoobril 1492. aastal jõudis Kolumbus Bahama saarestikuni ja heitis ankrusse Guanahani (Watlingi) saare juures, mille ta ise nimetas San Salvadoriks. See päev Dia de la Raza (rassi päev) on nüüd kõikide Ladina-Ameerika riikide rahvuspüha. Sellel reisil avastas Kolubus. Bahama saared, Kuuba põhjaranniku, Haiti. · Teisel reisil avastas ta Väikesed Antillid, Puerto Rico ja Jamaica. · Kolmandal reisil jõudis ta Venezuela rannikule Orinoco jõe suudmes. Vasco da Gama Portugali meresõitja.
Christoph Kolumbus (14511506). Kolumbusele omakorda pakkus selle idee toonane kuulsaim kartograaf Paolo Toscanelli. 3. augustil 1492 lahkus kolmest laevast Santa Maria, Pinta ja Niña koosnev karavan Palose sadamast pikale mereteele. Lühike peatus tehti Kanaari saartel. Siit edasi kulges teekond juba tundmatusse. 12. oktoobri ööl märgati kuuvalguses esimest korda maad. Kolumbuse ekspeditsioon oli jõudnud Guanahani saareni Bahama saarestikus. Kuigi 12. oktoobrit tähistatakse tänini Ameerika avastamise päevana, uskusid toonased meresõitjad ise, et nad olidki jõudnud Indiasse. Kolumbuse avastatud ala kannab tänini Lääne-India saarestiku nime. Kuigi eest leida loodetud kõrge kultuuri, vilka kaubanduse ja idamaiste rikkuste asemel kohtuti primitiivsel arengutasemel pärismaalastega, ei kaotanud Kolumbus lootust, sooritades hiljem veel kolm merereisi, jõudes ka Ameerika mandrialale.
annaabi.ee 
