headus, tõde, ligimesearmastus ja elu- on jätkuvalt hinnas. Ja samas leiti, et muutunud on see, millises järjekorras need väärtused paiknevad. 3)Põhikooli lõpuklasside küsitlus Eestis, Soomes ja Venemaal-Selgus, et Eesti noored torkavad silma sellega, et hindavad väga kõrgelt puhtust ja hügieeni. Andmete põhjal leiti ka, et kõigi kolme riigi noored peavad tähtsaks sõprust ja perekonda. 4. Teksti põhjal selgub, et MeWe-põlvkond rõhutab peale individualistlike väärtuste ka grupikuuluvust rõhutavaid väärtusi. Tähtsaks on saamas ka teiste inimeste huvid ja väärtused . Vähem otsitakse elu mõtet ning esile kerkib elu praktiline pool. Y-põlvkonna ja MeWe- põlvkonna vaheline erinevus võib avalduda selles, et MeWe põlvkond tähtsustab vähem rikkust ja kuulsust kui Y-põlvkond ning pööratakse rohkem tähelepanu ka teiste heaolule.
elamustele ning tervisele. Kuid rahaga kaasneb ka suurem tarbimine ja rahvas muutub materialistlikumaks. Eriti paistab see silma noorte hulgas, kes soovivad kuskile kuuluda, selle saavutamiseks peab moega kaasas käima, omama viimase peal tehnikat ning samuti pannakse suurt rõhku välimusele. Samuti mainib Katrin Saks oma artiklis ,,Väärtuste ja huvide vahel", et individualistlike väärtuste kõrvale on kerkinud grupikuuluvust rõhutavad väärtused ja praktiline elu pool on tulnud rohkem esile. Kõige tähtsamad põhimõtted, väärtushinnangud ja maailmavaade antakse kaasa loomulikult kodust. Lapsed võtavad tavaliselt üle vanemate ellu suhtumise, kes on selle omakorda saanud oma vanematelt, kuid siiski erinevad põlvkondade väärtused suuresti. Põhjuseks võib pidada vanemate inimeste elukogemust. Tänu sellele oskavad nad õigesti hinnata, mis on tegelikult midagi väärt ja mis mitte
kahte enesehinnangu aspekti. Neist esimest nimetatakse loomupäraseks või püsivaks, kuivõrd see peegeldab üldist enesekohast suhtumist, mis on kujunenud pikema eluperioodi vältel. Seevastu muutlik ehk situatiivne enesehinnang sõltub enam hetkemeeleolust ning kajastab konkreetsel hetkel valdavaid tundeid. c)Personaalne versus sotsiaalne enesehinnang- Isikliku ja sotsiaalse enesehinnangu eristamine osutub eriti oluliseks sotsiaalseid suhteid, grupikuuluvust ja rahvuslikku identiteeti analüüsivate uurimuste puhul. Personaalne identiteet kajastab enesekohaseid tundeid indiviidina ning sotsiaalne identiteet tuleneb sellest, kuidas inimene näeb end grupi liikmena, millesse ta kuulub. Rosenbergi enesehinnanguskaala Rosenbergi enesehinnaguskaala (1965) mõõdab inimese üldist enesehinnangut ehk "positiivset või negatiivset hoiakut enda suhtes", kusjuures ei mõõdeta üleolekutunnet,
teatud tüüpi eesliige nõuab teatud tüüpi järelliiget (nt tervitus vastutervitus, küsimus vastus, palve nõustumine/keeldumine). Eelistusjärjestus, kus vastus valitakse kahe vastandliku variandi vahel, kusjuures üks on eelistatud, teine mitte. 13) Etnometodoloogia sotsioloogia haru, mis uurib suhtlejate endi tõlgendusi nende sotsiaalsest tegevusest ning vaatleb igapäevaseid loomulikke tegevusi, mille abil inimesed loovad oma grupikuuluvust ümbritsevasse. 14) Uniformitarianism arusaam, et keeled on olnud olemuselt samasugused ka minevikus, seega: mis on praegu võimatu, oli ka minevikus võimatu. 15) Keeleuniversaal absoluutne ja statistiline universaal, implikatiivne ja mitteimplikatiivne universaal universaal absoluutne statistiline mitte-implikatiivne kõikides keeltes on X enamikes keeltes on X
Sissejuhatus sotsioloogiasse Kultuuridevahelised võrdlevad (cross-cultural) uuringud Uuritakse mitmesuguste psühholoogiliste tunnuste avaldumist erinevates kultuurides. Kultuurid võib jagada: 1. Individualistlikud kultuurid (Euroopa ja Põhja-Ameerika) väärtustatakse inimese vabadust ja iseseisvust. 2. Kollektivistlikud kultuurid (Ida-Aasia) väärtustatakse inimese grupikuuluvust ja kohustuste täitmist. Mõtlemise areng Jean Piaget (1896 1980) Lapse mõtlemise areng läbib mitu staadiumi enne kui jõuab täiskasvanuliku loogilise mõtlemiseni. 1. Senso-motoorne staadium (0 2 a). Selle perioodi alguses ei mõista lapsed objektide konstantsust (et objektid ka siis edasi eksisteerivad kui neid näha ei ole). 2. Preoperatsionaalne staadium (2 7 a). Selles vanuses laps on egotsentrist arvab,
ühisele eesmärgile. Palve hõlmab nii asiseid kui ka emotsionaalseid toimetulekustrateegiaid. Inimesel võib välja kujuneda teatud palvetav toimetulekuviis Rituaalne käitumine pakub huvi erinevatele käitumisteadustele 36. Äärmusliku usugrupi tunnused. rituaalid, doktriin(seisukohtade süsteem), emotsioonid, teadmised, eetika ja osadus eneselunastuslikkus. Äärmusliikumistes on olulisteks pühendumisriitused (sümboolsed toimingud-mis rõhutavad grupikuuluvust ja erinevust ülejäänud maailmast) võrreldes traditsiooniliste arusaamadega rõhutatakse mõnda erilist seisukohta. Omad tuntakse ära teatad elutunnetuse, vaimulaadi ja ellusuhtumise jaatamise järgi. Olulised pole mitte niivõrd õpetuslikud väited kui just kogemus, tundmused. loob täiesti uue õpetuse sellest, kes on inimene ja kuidas too saab kohtuda jumalikuga(uusliikumine) Äärmusliikumised loovad ainuomaste tunnuste süsteemi, mille alusel on võimalik grupi liikmeks saada. 37
vahel, tähelepanu arenguprotsessil ja nähtuste dekonstrueerimisel. Foucault! Genealoogiline uurimine. Keelekasutaja pole kunagi oma kasutuses vaba, need piirangud on enamasti mittetajutavad ja mitteteadlikud.. samamoodi on mõjutatud muidugi ka diskursuse analüütik. Tõlgendusrepertuaarid- Mingil ajaperioodil populaarsust võitnud tõlgendused, mis on üldiselt grupi poolt kasutamisele võetud. Inimesed kasutavad neid, sest see kinnistab nende identiteeti grupikuuluvust. Repertuaaride kasutamine aitab säilitada kõneleja positsiooni interaktsioonis, käituda "õigesti". Diskursusanalüüsi sammud: 1) Formuleeri esialgsed uurimisküsimused, mitte hüpoteesid! 2) Vali (tekita) tekstid analüüsimiseks. 3) Tee detailset transkriptsiooni (ajalehe artikli või muu olemasoleva teksti puhul jääb ära). 4) Loe teksti kahtlevalt ja koos lindi kuulamisega korduvalt. 5) Küsi: "Mida tekst teeb?" 6) "Kuidas ta seda teeb
Puudub seos kavatsuse ja tulemuse vahel. ! Subjektiivne kontrollitunne vähendab abitust. Mõjustamise psühholoogia · R. Cialdini. Mõjustamisvõtted Grupid ja gruppidevahelised suhted · Grupp teatud püsivate selgete suhete struktuur inimeste vahel. Inimeste hulk, kes jagavad ühiseid hoiakuid, väärtusi, rolle. Need rühmad on olemas sedavõrd kuivõrd on olemas ühisosa grupi liikmetel. nt: perekond, sõpruskond, ususekt jne Grupikuuluvust peetakse üheks inimese põhivajaduste hulka kuuluvaks vajaduseks. · Sotsiaalpsühholoogia uurib grupi mõjuallikaid, grupisurvet, -sõltuvust, -mõtlemist, -konflikte jne. · Ajaloo vältel on grupikuuluvus muutunud. Mida kaugemale, seda integreeritum, kooskõlalisemad olid inimrühmad, kes koos elasid. Gruppide jaotus Rühmasid võib jagada väga erineval viisil: · Sotsioloogiline: nominaalsed - inimesi ühendab ühine nimetus. nt veregrupp, vanusegrupid
sellega kaasnevaid probleeme. Seega erinevates kultuurides toimub isiksuse areng erinevalt. Kultuuridevahelised võrdlevad (cross-cultural) uuringud Uuritakse mitmesuguste psühholoogiliste tunnuste avaldumist erinevates kultuurides. Üks viis kultuure jagada: 1. Individualistlikud kultuurid (Euroopa ja Põhja-Ameerika) – väärtustatakse inimese vabadust ja iseseisvust. 2. Kollektivistlikud kultuurid (Ida-Aasia) – väärtustatakse inimese grupikuuluvust ja kohustuste täitmist. 20 Sissejuhatus sotsioloogiasse Mõtlemise areng Jean Piaget (1896 – 1980) Lapse mõtlemise areng läbib mitu staadiumi enne kui jõuab täiskasvanuliku loogilise mõtlemiseni. 1. Senso-motoorne staadium (0 – 2 a)
annaabi.ee 
