Eneseteadvus, inimese Mina, identiteet Suhtlemismängud. · Tekstid: Berne, E. kolm suhtlemismängu omal valikul. Fromm, · Eneseteadvuse kujunemine kultuuris ja ontogeneesis. E Armastuse kunst Mina käsitlused, peegelmina teooria. Enesetaju ja enesehinnang, mina kaitse. Mina ja meie. Isiksusepsühholoogia. Mina ja identiteet. Individuaalne ja grupiidentiteet. Identiteedikonflikt. Sotsiaalse identiteedi teooria. Stigma. Teemad Inimsuhete ruumiline mõõde · Reaalne ja sümboolne diskrimineerimine. Enamusgrupid · Ruumi roll inimsuhetes. Personaalne ruum ja ja minoriteedid. Soogrupid, vanusegrupid, rahvusgrupid. suhtlemisdistantsid. Personaliseeritud keskkond. Grupikonfliktid ja nende ületamine
meestetöid ja loomadega seonduvat, söögitegemise ja käsitööga saavat naised ja mehed võrdselt hakkama. Siin paistavad silma setod. Identiteedi seos traditsiooniliste tööde oskusega See on seotud uhkus- ja kuuluvustundega – tugevama identiteediga inimesed oskavad traditsioonilisi töid paremini ja kasutavad oskusi sagedamini. Identiteedi seos sissetulekuga Kuuluvustunne sõltub ka sissetuleku suurusest. Väiksema sissetulekuga inimestel on tugevam grupiidentiteet kui suurema sissetulekuga vastanutel. (Valk 2000: 39–56)
M. Douglase ja A. Wildavsky kultuuriteooria: maailmavaatetüübid ja keskkonnaprobleemide käsitlus. - Maailmavaateline jaotus sõltuvalt grupiliikmelisuse ja ühiskondliku kontrolli oluliseks pidamisest. - Hierarhiline maailmavaade -kogukonna heaolu on esmatähtis, selgelt piiritletud rollid ja kord ühiskonnas (kõrge toetus bürokraatliku, kesksete institutsioonidega ühiskondlikule süsteemile, ekspertidele) - Individualistlik maailmavaade –väga madal grupiidentiteet, ei sotsiaalne kontroll ja piirangud pigem takistavad elus edasijõudmist - Võrdsus (egalitaarne) maailmavaade –inimene peab oluliseks kuuluvust gruppi ja kogukonnaliikmete võrdsust, ent ei talu väliseid piiranguid (staatuse, eksperdiks olemise mõju grupis edenemisele). - Fatalism–inimene tunneb end väliste jõudude kontrolli all olevat, ent ei tunneta end sotsiaalselt kaasatuna ja ei näe ennast ühiskondlike protsesside (sh oma
Liikmed näevad välja enesekindlamad kui tegelikult ollakse, proovitakse tajuda alles kujunevaid norme, proovitakse olla meeldivad. · Tormamine - domineerivaks kujunevad võistluslik käitumine ja konfliktid. Ülesandele orienteeritud tegevustes arenevad lahkhelid eesmärkide tähtsuse, ülesannete jaotuse, vastutuse ja juhtimise küsimustes. Suhetele suunatud tegevustes on tõenäoline vaenulikkuse avaldumine. · Normide kujunemine - tekib grupiidentiteet, kehtestatakse ametlikud protseduurid ja rollid. Emotsioone väljendatakse konstruktiivselt. Domineerivaks muutub kompromisside tegemise soov. Grupiliikmed jagavad vastastikku vajalikku teavet. Suhetele orienteeritud tegevustes arenevad empaatia, positiivsed tunded ja grupi kohesiivsus. · Koostöö - siin ilmneb täielikult, kui hästi grupp suudab oma ülesandeid täita. Grupiliikmed tunnetavad hästi üksteise rolle
autonoomia. Inimsuhete kontekst: normid, väärtused, sotsiaalne surve. Mina avastamine. Kultuur ja inimsuhete korraldus. Väärtusteooriad ja valikuvabaduse suurenemise hüpotees. • Tekst: Elias, N. – lk 185-353 Eneseteadvus, inimese Mina, identiteet • Eneseteadvuse kujunemine kultuuris ja ontogeneesis. Mina käsitlused, peegelmina teooria. Enesetaju ja enesehinnang, mina kaitse. Mina ja meie. Isiksusepsühholoogia. Mina ja identiteet. Individuaalne ja grupiidentiteet. Identiteedikonflikt. Sotsiaalse identiteedi teooria. Stigma. Sotsiaalne taju • Taju sotsiaalsus, sotsiaalsed konstruktid. Isikutaju seaduspärasused, stereotüpiseerimine. Varjatud inimesekäsitlused. Empaatia. Kognitiivne dissonants. Eelarvamused. Emotsioon kui sotsiaalpsühholoogiline konstrukt. Atributsioon, käitumise põhjuslikkus, sisemised ja välised seletused. Atributsioonivead. Kognitiivne paradigma sotsiaalpsühholoogias.
Kui inimene satub olukorda, kus tema positsioon muutub totaalselt, on võimalikud toimetulekustrateegiaid: 1)eraldumine (nt kontakti vältimine inimestega, kes võiksid teemat üles võtta; varjamine) 2)konflikt konfliktne positsioon, mis toetab tema identiteeti (nt kohtusse kaebamine) 3) möödavaatamine 4) kohanemine uue identiteedi aktsepteerimine. (nt millegi juurde õppimine). · Meie-nemad dimensioon Grupiidentiteet paneb inimesi vaatama kuuluvusgruppi positiivse pilguga, teisi gruppe pigem negatiivse piguga. Arvatakse, et paljud riikidevahelised konfliktid on just sellest nähtusest sõltuvad. Ohud identiteedile. Stigma (Goffman) · Stigma all mõeldakse teistsugusust, erinevust teistest. (vanas Kreekas tähendas stigma halba erinevust teistest) · Stigma ja stigmatiseerimine 3 tüüpi stigmat: 1) füüsiline. nt pikkus, puue
võitluse piraatidega. Pompeiusele anti diktaatorivolitus(pooleks aastaks piiramatu võim ohu korral). Paljud vangilangenud piraadid olid Mithrase austajad. Jumal Mithrat kujutati härga tapmas seesama pilt oli kõikjal, kus teda austati. Valdavalt kuulusid kogudusse mehed ja väidetavalt oli naistele sinna kuulumine keelatud. Erinevad pühitsusastmed, millest iga järgmine viis Mithrale lähemale. Tegemist oli salakultusega. Tugev grupiidentiteet - end kutsuti vendadeks. Jutustusena Mithra lugu säilinud pole, on ainult pildid ja saab vaid oletada. Tegemist oli kosmilise sündmusega, millel oli suur mõju maailmale. Riigiusundi mõiste on Rooma puhul problemaatiline, kuid religioon oli riigilie oluline ja ta püüdis seda oma võimu alla ka hoida. Jumalanna Vesta vesta preestritarid pidid elama rangete ettekirjutiste järgi. Pontifexi vennaskond (sillaehitaja) kõige tähtsam preestrite kollegium, eesotsas Pontifex
kohtusse teatud isikud, toetab sellega oma identiteeti, isegi, kui tulemus pole selline nagu tahab) 3. Möödavaatamine (ma ei mõtle selelle, ei räägi sellest 4. Uue identiteedi aktespeerimine (töötu seletab endale ja teistele ära, et see ei ole midagi erakordset, nii see asi maailmas käibki, see on loomulik elutsükkel jne) HT: kategoriseerimine + identifitseerimine. Meie-nemad, ingoup/outgroup (ajaloost!) Meie-nemad dimensioonid. Grupiidentiteet paraku paneb inimesi vaatama sisegruppi, gruppi, kuhu kuulun, poliitilise pilguga ja välisgruppe teise pilguga. Meie-nemad piiride tõmbamine (meie eestlased, nemad lätlased) on tugevad ja on ülesehitanud konflikte. Identiteet aktualiseerub, kui tekib oht selle püsivusele, stabiilsusele. Kultuuridevahelised abielud, ümberasujad, soorollile mittevastav tööala ... Meie positiivsed ja mitmesugused, nemad negatiivsed ja sarnased. Äärmusolukorrad. Meie-nemad
Tarbimiskoodidest osavõtmine osutab grupikuuluvusele ja paneb meie isiklikule individuaalsele eneseloomisele piirid. Kui ma ostan BMW siis ma võibolla tahaks olla mees, kes teab headest autodest nii mõndagi, või saksa disainist, aga saan endale tüpoloogia kui kõrgem keskklass. Ma olen saanud identiteedi väljaspool oma tahet. Kultuuriuuringutes on seda kasutatud subkultuure analüüsides. Subkultuurid tarbivad vastupidiselt sellele, mida surub meedia ja muud institutsioonid. Vastanduv grupiidentiteet. Vastandava isikliku tarbimise teooriad on olemas (Fiske 1987). Kuid kas aktiivne on alat vastuidentiteet? Kes kontrollib tähendust - grupp või inimene? Kas tarbimisühiskond teeb inimese identiteedivõimalusi juurde või kitsenab neid? Kas vabadus on tegelik või väljamõeldud? Georg Herbert Mead ja identiteet Identiteet: analüütilises keeles kirjeldamine. Asukoht kultuurilises/sotsiaalses maailmas. See on korrga subjektiivne ja sotsiaalne (ehk objektiivne)
annaabi.ee 
