Basaltne kiht Vanus kuni 200 milj. A Vanus kuni 4 mlrd. a Koosneb tihedamatest(tumedamatest) ja Koosneb kergematest ja vähem raskematest kivimitest tihedamatest kivimitest Tekkis maa varases arengus, kui Moodustub ookeanite keskahelikes ja esialgsed graniitsed maakoore ,,tükid" ei sukeldub vahevöösse sukeldunud väiksema erikaalu tüttu subduktsioonivööndites tagasi vahevöösse 5. Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud mineraalide kogumikud(koosnevad ühest[peamiselt] või mitmest mineraalist). Jagunevad: a. Magma-ehk tardkivimid nt. basalt ja graniit b. Settekivimid nt
Sinine paas 13 cm © Maris Rattas 2001/2002 2 Aluskorra graniitsed intrusiivid Viiburi plutoon NEEME MASSIIV rabakivi intrusiivid MAARDLA Riia plutoon # ookeanilise maakoore akretsioon: 1.9-1.8 Ga
Koosneb tihedamatest(tumedamatest) Koosneb kergematest ja vähem ja raskematest kivimitest. tihedamatest kivimitest. Moodustub ookeanite keskahelikes ja Tekkis maa varases arengus, kui sukeldub vahevöösse esialgsed graniitsed maakoore „tükid“ ei subduktsioonivööndites. sukeldunud väiksema erikaalu tüttu tagasi vahevöösse. 5. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest)?
OOKEANILINE MAAKOOR MANDRILINE MAAKOOR 3 10 km paks 25 70 km paks Koosneb: settekivimite ja basaldikihist Koosneb: settekivimite kihist, graniidikihist ja basaldikihist Moodustub ookeanide keskahelikes ja Tekkis maa varajases arengus, kui sukeldub vahevöösse graniitsed kiviblokid ei saanud kergema subduktsioonivööndis erikaalu tõttu sukelduda tagasi vahevöösse Vanus 200 milj. aastat Vanus 4 miljardit aastat Koosneb tumedamatest, tihedamatest ja Koosneb heledamatest ja kergematest raskematest kivimitest kivimitest
magusust maitseda. Neil on õigus, kes räägivad kahesugusest ajast: üht näitab kell, öö ja päev, aastaajad, teist ei saa millegagi mõõta, see on määramata. Mõned tunnid, isegi silmapilgud võivad igavikuna tunduda ja aastakümned kaovad lühikese uinakuna. Aga mis elades näib lõpmata pikk, paistab tagasi vaadates kauge unenäona, peaaegu ei tahaks uskuda, et ta kunagi on olnud. Hoidke endid, püramiidid, värisege kivised jumalad kaljustes templites, kõikuge graniitsed mäed, sest aeg astub vääramatul sammul! Mina aga, inimene, kui ma enam kuskilt pidet ei leia, kui saab pilkeks igasugune trööstisõna, kui vintsutab mind tundmata jõud, nagu oleksin laastuke voogaval veel või kaeralibleke tuulisel rehealusel, tõttan sinult abi otsima, sa kaastundeta, tüütav, nukker aeg! Allikad: http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel396_389.html http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel430_424.html
siseehitus. Maakoor- pikkus 5-80km, koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimimite ülessulamisel tahke olek, kristallsed kivimid. Astenosfäär-700-800km, vahevöö maakoore ja vahevöö vahel. Vahevöö- ülamantel~700km, koosneb magneesiumist ja rauast, kuum mass. Alusmantel- ~2900km. Aine tihedus kasvab plastilised kivimid. Tuum välistuum ~5200. 10 niklit ja raudoksiid. Sisetuum ~6378km. Arvatakse et on tahke. Mandriline ja ookeaniline. Ulatus:M ~80km. O ~10km. Kivimid: M graniitsed. O basaltsed. Kivimikihid: M settekivimid, graniit, basalt. O settekivimid, basalt. Vanus: M 4 miljardit |vana. O kuni 180 miljardit | noorem. Litosfääri laamtektoonika 1912 Wegener mõtles välja laamtektoonika teooria. Laamad- litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks ehk laamdadeks. Laamade Jaotus- suured- Euraasia laam. Keskmised- Nazca- Austraalia-India laam. Väikesed- Araabia. Mandrilised- ookeanil maakoor(aafrika) Ookeanilised- vaikne ookean.
mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud ,,vedeliku" basaltse magma tardumisel. Ookeanilise maakoore kivimitel lasuvad süvamere setted. Erinevalt mandrilisest maakoorest, mille koor on väga vana, siis ookeanilise maakoore vanus ei ületa kusagil 200 miljonit aastat. Mandriline maakoor on keskmiselt 25-40 km mandrite all, kuni 80 km kõrgmäestikes ning koosneb kolmest kihist: settekivimid (savi, liiv, lubjakivi jne), nende all graniitsed kivimid, sealt edasi basaldikiht Vaheöö Vahevöö on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma Ülemise vahevöö ülemises osas asub astenosfäär. Kui ülejäänud vahevöös on sulanud olekus umbes 1% materjalist, siis astenosfääris on see protsent suurem. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfäärik. Kivimid on vahevöös plastilises olekus, peaaegu tahked (u 1% on sulanud olekus)
kontsentreerunud biotiiti ((Mg, Fe)3[Si3AlO10][OH, F]2) ja küünekivisse. Sulanud magmas on lenduv fluorikomponent fraktsioneerunud varastel mineraalide diferentseerumisjärkudel apatiiti ja küünekivisse ning hilisemates staadiumides biotiiti ja küünekivisse. Basaldis ja gabros sisaldub kogu fluor apatiidi koosseisus. Teistes moonde- ja tardkivimites (näiteks graniidis) esineb fluor peamiselt vilgu, küünekivi ja fluoriidi osana. Segunenud moondekivimites leiduvad graniitsed ning pegmatiitsed maagisooned on ühed suurimad fluori leiukohad maakoores. Tavaliselt sisaldavad graniidid fluori 0,05-0,14%, teistes tard- ja moondekivimites leidub seda vähem, 0,01-0,05%. Enamasti on moondekivimid kaotanud osa oma F-sisaldusest moondeprotsessi käigus, sest lenduv fluor või fluoriidioonid migreeruvad magmast teistesse kivimitesse. Sõltuvalt fluori kontsentratsioonist mõjutavad mineraalid kivimite fluorisisaldust erinevalt.
PROTEROZOIKUM Kirde-Eesti massiiv koosneb alamproterozoikumi aegkonda kuuluvatest moondekivimitest, mis on Rootsis ja Edela-Soomes levivate svekofenniidide kurrutusvööndi otseseks jätkuks. 1,9 miljardit aastat tagasi haaras suurt osa Balti kilbi territooriumist Svekofenni kurrutus, millega kaasnes mägede teke. Seejärel, umbes 1,7-1,6 miljardit aastat tagasi, oli see ala ka intensiivse süvamagmatismi (plutonismi) areeniks, mil kujunesid graniitsed intrusiivid. Edasi järgnes vähemalt 0,7-0,8 miljardit aastat kestnud kulutusperiood. Ürgmäestike ahelikele toimisid mitmesugused geoloogilised välisjõud ning mäed kulutati. Neist säilisid vaid kunagiste ahelike tuumad, mis kattusid murenemiskoorikuga. Hilisproterozoikumis kujunesid ka süvamurrangute süsteemid, mis liigestasid Balti kilbi paljudeks plokkideks. KAMBRIUM Paleozoilise ladekonna basaalne osa - kambriumi ladestu -ei ole Eesti aluspõhjas täielik
domineerivad aga aluselise ja keskmise koostisega purskekivimid. (1) 4.5. Tardkivimite levik Eestis Maapinnal võib tardkivimeid kohata Eestis vaid rändkivide hulgas, mis on jääga Skandinaaviast ja Soomest siia toodud. Kohapeal tekkinud tardkivimid, graniitsed intrusiivid, levivad sügaval, olles kaetud 100-700 m paksuse settekivimite kihiga. Rändkividest tardkivimite hulgas, mida leidub eriti rohkesti Põhja- Eesti rannikul, on valdavaks samuti graniidid, kuid võib kohata ka gabrot (Pilt 2), dioriiti ja aluselisi purskekivimeid, harvem teisi kivimtüüpe. (1) 5. Settekivimid 5.1. Settekivimite teke Sete on kivistumata pude materjal, mis on settekivimi lähtematerjaliks. (1)
Areng toimub nii maastiku sisemise arengu kui ka välisjõudude toimel. Maastiku areng väljendub maastike struktuuri muutustes. Arenedes rikastub maastik uute tunnustega, s.t. muutub iga etapiga keerukamaks nii oma komponentide kui ka maastikulise struktuuri poolest. Eesti maastike arengus eraldatakse põhiliselt 3 etappi: 1. Preglatsiaalne periood. Svekofenni kurrutus. Mäetekkeliste protsesside tulemusena muutus suurem osa Balti kilbist mäestikulisek, kujunesid graniitsed intrusiivid. Järgnenud kestnud kulutusperioodil muutus ala kulutustasandikuks, säilinud kivimid moodustasid praeguse Eesti aluskorra.. Kujunes välja aluspõhja reljeef. Aluspõhjast pärinev kivimaterjal on olnud oluliseks komponendiks nüüdisaegse pinnakatte välja kujunemisel. Suurem tähtsus on preglatsiaalsetel setetel seal, kus pinnakate on õhuke või puudub üldse. Nt: lubjakivide avamusalal Põhja- ja Lääne-Eesti nooremates setetes esineb hulgaliselt materjali
all. D''kihis võivad tekkida nn. superpluumid, mis põhjustavad basaltplatoode tekkeid pinnal. Maa sisesoojus. Avaldumisviisid: vulkanism, sügavusega tõusev temperatuur(geotermiline aste). Soojus kandub edasi konduktiivselt ja konvektiivselt. Allikateks on planeedi akretsioon, gravitatsiooniline liigendumine, loodete protsessid, radioaktiivsus. Geotermiline aste e. gradient. T'C/km. Mandrikoores keskmiselt 25'C/km. (äärmused: 10-60'C/km) Maakoore graniitsed kivimid sisaldavad rohkem radioaktiivseid elemente ja selle soojusvoog pärineb suures osas radioakt lagunemisest. Ookeanilises koores on radioaktiivseid aineid vähem, kuid seal annab suurema soojusvoo vahevöö ülemine osa. Soojusvood kokkuvõttes on võrdsed. Välistuum algab 2900km, temp u 4000-5000K. Sisetuum algab 5200km, temp u 5500-6500K. Tuumas rõhk üle 3000 kBar e üle 3 milj atm. Maa magnetväli. Jõujooned liiguvad magn lõunapooluselt magn põhjapoolusele
Ookeaniline koor tekib ookeani keskahelikes ja vajub läbi astenosfääri ning sukeldub subduktsioonivööndites. Tekib, areneb ja hävib ookeanide avanemise ning ookeanide sulgumise tsükli e. Wilsoni tsükli käigus. 20. Kontinentaalse ja ookeanilise koore vanused? Ookeanilise ja kontinentaalse koore sukeldumisvõime vahevöösse? Kontinentaalne koor. Enamus kontinentaalses koore elemente on Arhaikumi vanusega 3.8-2.5 miljardit aastat). Esialgsed graniitsed kontinentaalne koore üksikud plokid ei saanud basaldist palju kergema erikaalu tõttu sukelduda tagasi vahevöösse. Nende pideval liitumisel (peamiselt arhaikumis) moodustusid alul proto e. algkontinendid, mis hiljem liitusid kontinentideks tänapäeva mõistes. Proterosoikumis ja Fanerosoikumis see protsess aeglustus tunduvalt ning toimus peamiselt subduktsioonivööndite lähedal paiknevates vulkaanilistes vööndites. Seega on kontinentaalne koor
ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnakatte ülemine osa on ümber kujundatud taimkatte poolt. Pinnakattest on kujunenud mullad ehk pinnakate on enamasti mulla lähtekivimiks. Suktsessioon on ökosüsteemi kohanemine keskkonnaoludega, mille käigus kooslus teiseneb. · Primaarne suktsessioon algab n.ö. vabas paigas (näiteks mererannikul või järve kinnikasvamisel).
Kuna atmosfääri koostisesse kuulub vääveldioksiid, on ka puhas vihmavesi lahustunud tõttu nõrgalt happeline (pH= 5,5-6,0). Terminite happevihm kasutatakse üldiselt sademete puhul, mille pH on langenud alla viie (pH<5) (Maasikmets 2004: 38). 17 Happelise depositsiooni mõju loodusele sõltub suurel määral pinnase omadustest. Kõige suurema puhverdusvõimega on karbonaatsel lähtekivimil (näiteks paas) paiknevad mullad, samas kui graniitsed kivimid ja turvas hapestumist ei pidurda. Euroopas asuvad kõige tundlikumad alad Skandinaavias, Kesk-Euroopas ja Suurbritannias (Maasikmets 2004: 38). Happestumine mõjutab metsaökosüsteeme peamiselt kaudselt läbi mullastikutingimuste halvenemise. Nimelt uhutakse happelisest mullast välja taimedele vajalikud toitained (Ca, Mg, K, Na, Mn jt) ja liikvele pääsevad taimede ning mullaorganismide jaoks mürgised metallid, näiteks Al ja Hg
annaabi.ee 
