e. Malme ei saa survetöödelda f. Valgemalmid on hästi lõiketöödeldavad g. Malmid enamasti ei kannata oma hapruse tõttu löökkoormusi Score: 5/5 Küsimus 16 (7 points) Millest sõltub põhiliselt malmi kõvadus? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Grafiidiosakeste suurusest b. Grafiidiosakeste kujust c. Metalse põhimassi struktuurist d. grafiidiosakeste kogusest metallses põhimassis Score: 7/7 Küsimus 17 (7 points) Millest sõltub peamiselt grafiitmalmi tugevus? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Grafiidiosakeste suurusest b. Grafiidiosakeste kujust
1. on laialt kasutusel lõiketööriistade valmistamisel seoses hea tugevusega 2. ei ole hästi sepistatavad seoses suure süsinikusisaldusega 3. struktuur sõltub suurel määral jahtumiskiirusest - mida kiiremini jahutus toimub, seda rohkem tekib tsementiiti ja vähem grafiiti 4. sobivad hästi valatavate detailide valmistamiseks 5. on masstootmises võrdlemisi odavad valumaterjalid (toodetakse valandeid) 23 Millest sõltub põhiliselt malmi kõvadus? : 1. Grafiidiosakeste suurusest 2. Grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis 3. Metalse põhimassi struktuurist 4. Grafiidiosakeste kujust 24 Millest sõltub peamiselt grafiitmalmi tugevus? : 1. Grafiidiosakeste tugevusest 2. Grafiidiosakeste kujust (libleline, pesajas või sferoidaalne) 3. Grafiidiosakeste suurusest ja jaotusest 4. Grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis 25 Kuidas saadakse mikrostruktuuri pilt? : 1
Student Response A. Keraja B. Libleja C. Pesaja Score: 2/2 47. Millest sõltub põhiliselt malmi kõvadus? Student Response A. Grafiidiosakeste su B. Grafiidiosakeste ku C. Metalse põhimassi D. grafiidiosakeste kog Score: 2/2 48. Liblegrafiidiga malmi tõmbetugevus [MPa] jääb järgmisse va Student Response A. 100...350
2. on laialt kasutusel lõiketööriistade valmistamisel seoses hea tugevusega 3. struktuur sõltub suurel määral jahtumiskiirusest - mida kiiremini jahutus toimub, seda rohkem tekib tsementiiti ja vähem grafiiti 4. on masstootmises võrdlemisi odavad valumaterjalid (toodetakse valandeid) 5. ei ole hästi sepistatavad seoses suure süsinikusisaldusega Question 23 Correct Mark 4,00 out of 4,00 Question text Millest sõltub põhiliselt malmi kõvadus? Vali üks: 1. Grafiidiosakeste kujust 2. Grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis 3. Metalse põhimassi struktuurist 4. Grafiidiosakeste suurusest Question 24 Partially correct Mark 2,67 out of 4,00 Question text Millest sõltub peamiselt grafiitmalmi tugevus? Vali üks või enam: 1. Grafiidiosakeste kujust (libleline, pesajas või sferoidaalne) 2. Grafiidiosakeste suurusest ja jaotusest 3. Grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis 4. Grafiidiosakeste tugevusest Question 25
G. Malmid enamasti ei kannata oma hapruse tõttu löökkoormusi Score: 1,8/2 46. Millise grafiidi osakeste kuju korral on võimalik saavutada tugevaim grafiitmalm? Student Response A. Keraja B. Libleja C. Pesaja Score: 2/2 47. Millest sõltub põhiliselt malmi kõvadus? Student Response A. Grafiidiosakeste suurusest B. Grafiidiosakeste kujust C. Metalse põhimassi struktuurist D. grafiidiosakeste kogusest metallses põhimassis Score: 2/2 48. Liblegrafiidiga malmi tõmbetugevus [MPa] jääb järgmisse vahemikku: Student Response A. 100...350 B. 350...1000 C. 300...800 D. 100...200 Score: 2/2 49. Millest sõltub peamiselt grafiitmalmi tugevus? Student Response A
löökkoormusi Score: 2/2 46. Millise grafiidi osakeste kuju korral on võimalik saavutad grafiitmalm? Student Response Student Response B. Libleja C. Pesaja Score: 2/2 47. Millest sõltub põhiliselt malmi kõvadus? Student Response A. Grafiidiosakeste suurusest B. Grafiidiosakeste kujust C. Metalse põhimassi struktuurist D. grafiidiosakeste kogusest metallses põhimassis Score: 2/2 48. Liblegrafiidiga malmi tõmbetugevus [MPa] jääb järgmiss Student Response A. 100...350 B. 350...1000 C. 300...800 D. 100...200 Score: 2/2 49.
46. Millise grafiidi osakeste kuju korral on võimalik saavutada tugevaim grafiitmalm? Student Response Feedback A. Keraja B. Pesaja C. Libleja Score: 2/2 47. Millest sõltub põhiliselt malmi kõvadus? Student Response Feedback A. Grafiidiosakeste suurusest B. Metalse põhimassi struktuurist C. grafiidiosakeste kogusest metallses põhimassis D. Grafiidiosakeste kujust Score: 2/2 48. Liblegrafiidiga malmi tõmbetugevus [MPa] jääb järgmisse vahemikku: Student Response Feedback A. 100...350 B. 100...200
Student Response Value Correct Answer B. Libleja C. Pesaja Score: 2/2 47. Millest sõltub põhiliselt malmi kõvadus? Student Response Value Correct Answer A. Grafiidiosakeste suurusest B. Grafiidiosakeste kujust C. Metalse põhimassi struktuurist 100% D. grafiidiosakeste kogusest metallses põhimassis Score: 2/2 48. Liblegrafiidiga malmi tõmbetugevus [MPa] jääb järgmisse vahemikku: Student Response Value Correct Answer A. 100...350 100% B
Süsinikuga seotud malmid,ehks valgemalmid(tuhmvalge värvus( 2)Malmid,kogu C või suurem osa sellest on vabas olekus-grafiidina.Grafiitmalmid. Suure süsiniksisalduse tõttu on malmi struktuuris kõva ja habras eutektikum-ledeburiit või süsinik grafiidina.Seetõttu ei saa malmi survetöödelda,sepistada,ega valtsida.Kasutatakse valusulamina detailida vlamistamisel. Malmi mehaanilied omadused olenevad suurel määral grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest- mida väiksemad nad on,seda paremad mehaanilised omadused. 1.Lihv 2.Lihv 3.Lihv 4.Lihv 5.Lihv
vahel või nõeltena nende sees. Temperatuuri 1147C on süsiniku maksimaalne lahustuvus -rauas on 2,14% ja temperatuuril 727C- 0,8%. Toatemperatuuril austeniit süsinikterades ei esine, sest ta laguneb 727 C juures ferriidiks ja tsementiidiks. 5. Grafiiti sisaldava malmi omadused sõltuvad tema struktuurist, peamiselt grafiidist. Malmi võib vaadelda terasena, milles esinevat grafiiti võib käsitleda kui pragusid. Sel juhul sõltuvad mehaanilised omadused grafiidiosakeste hulgast, kujust ja jaotusest metalses põhimassis. Mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. Tempermalmi vajalik lähtestruktuur kindlustatakse keemilise koostise ja jahtumiskiiruse õige valikuga. Keemilise koostise määramisel tuleb arvestada ka valuomadustega, kuna tempermalmist valandid on suhteliselt õhukeseseinalised ning vorm täitub sulametalliga raskelt.
Lihv 1 Lihv 5 Lihv 6 C<4.3% C>4.3% C=4.3% Terased Malmid Malmide kirjeldus: Liblegrafiitmalm: Iseloomulikud omadused: Malmi mehaanilised omadused olenevad suurel määral grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest mida väiksemad nad on, seda paremad on mehaanilised omadused. Liblejas grafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust. See-eest sõltuvad survetugevus ja kõvadus peamiselt metalse põhimassi struktuurist. Saamis viis: Tavalisel kristalliseerumisel on tekkinud grafiit liblejas Kasutusala: Mootori plokid, pumba korpused, elektri kastid Keragrafiitmalm: Iseloomulikud omadused:
19) Tsentrifugaalvalu puhul horisontaalteljega masinais oleneb vormi minimaalne pöörlemiskiirus: vormi raadiusest. 20) Valandi vabapinna kuju tsentrifugaalvalu puhul vertikaalteljega masinais on: pöördparaboloid. 21) Survevalu iseloomulikumaks omapäraks on: terasest korduvkasutusega pressvormide kasutamine. 22) Pressvormide ja kokkillide purunemise põhjuseks on: väsimuspragude tekkimine. 23) Tehnikas enimkasutatud malmimarkide struktuuri kõige iseloomulikumaks tunnuseks on: grafiidiosakeste kuju. 24) Malmi grafitiseerumist soodustab: Si 25) Malmvalandite jahtumiskiiruse vähendamine soodustab järgneva struktuuri saamist: tempermalm 26) Suurim tugevus on malmil: keraja grafiidiga. 27) Hallmalmi modifitseerimise eesmärgiks on: grafiidiosakeste peenendamine. 28) Temperamalmi saamiseks on vajalik: valgemalmi struktuuriga valandite lõõmutamine. 29) Kõrgtugeva malmi modifitseerimiseks kasut. Mg ja C. 30) Kõige levinumaks hallmalmi sulatamise agregaadiks on: vagranka.
Malm on terasega võrreldes 8…10% kergem. Süsinik on malmi struktuuris grafiidina (2…4 %). Grafiidi tekkimist soodustavad malmi aeglane jahtumine (valamine liivsavivormi) ja malmi suur ränisisaldus.Räni (2…3 %) on põhiliseks elemendiks, mille abil on võimalik saada vajaliku struktuuriga malmi, kuna süsinikusisaldust on võimalik muuta vähestes piirides. Mida rohkem on malmis süsinikku ja räni, seda rohkem tekib ka struktuuri grafiiti. Malmi mehhaanilised omadused olenevad grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest – mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. Teras Teras on sulam, mis sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Peale süsiniku on terastes alati teisi lisandeid, mis on jäänud sulameisse nende saamise käigus. Need on tavalisandid ja spetsiaalselt lisatudlegeerivad elemendid. Peale keemilise koostise sõltuvad terase omadused tema termilisest töötlemisest. Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks
vahelist sidet nende ühendis tsementiidis. Kristalliseerumise käiku on võimalik ka muuta, lisades sulamalmile lisandeid, mis ei lahustu või moodustavad lahustumatuid osi ning osutuvad grafiidi eraldumisel kristalliseerumiskeskmeteks. Selle tulemusena on võimalik saada peenemate grafiidiosakestega tugevamat malmi. Sellist protsessi nimetatakse modifitseerimiseks, lisandeid modifikaatoriteks ja vastavaid malme modifitseeritud malmideks. Malmi mehaanilised omadused olenevad suurel määral grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest mida väiksemad on grafiidiosake-sed, seda paremad on mehaanilised omadused. Teiselt poolt mõjutab omadusi metalse põhimassi struktuur. Jahtumisel laguneb temperatuuril 727 °C malmi struktuuris olev austeniit ja tekib ferriiditsementiidi segu perliit. Sõltuvalt malmi keemilisest koostisest, (eelkõige ränisisaldusest) ja jahtumise kiirusest võib malmi metalne põhimass koosneda kas ferriidist, ferriidist ja perliidist või perliidist. Hallmalm
vorm valmistatakse kipsist c. vormiliiv ja kõvendi (urotropiin) d. vormiliiv ja termoreaktiivne vaik Küsimus 30 Valmis Hindepunkte 1/1 Valuvormi osaks on Valige üks: a. kärnmark b. kärnkast c. mudel d. kärn Küsimus 31 Valmis Hindepunkte 1/1 Tehnikas enamkasutatavate malmimarkide struktuuri kõige iseloomulikumaks tunnuseks on Valige üks: a. süsiniku olek (grafiit või tsementiit) b. grafiidiosakeste kuju c. perliidi olemasolu d. tsementiidi olemasolu Küsimus 32 Valmis Hindepunkte 1/1 Millisel eesmärgil kasutatakse valuvormides kärne? Valige üks: a. mitteläbitavate avade valmistamiseks b. valandi välispinna kujundamiseks c. avade ja õõnsuste valmistamiseks d. valandi otspinna kujundamiseks Küsimus 33 Valmis Hindepunkte 1/1 Tempermalmi saamiseks on vaja Valige üks: a
c. 2% d. 4% Question 26 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Parim vedalvoolavus on Select one: a. titaani sulamil b. valuterasel c. tempermalmil d. hallmalmil Question 27 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Tehnikas enamkasutatavate malmimarkide struktuuri kõige iseloomulikumaks tunnuseks on Select one: a. perliidi olemasolu b. süsiniku olek (grafiit või tsementiit) c. grafiidiosakeste kuju d. tsementiidi olemasolu Question 28 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Remove flag Question text Mida arvestatakse mudelplaatide mõõtmete määramisel liivvormvalus? Select one: a. vormimiskalded ja raadiused b. kahanemist ja töötlemisvaru c. kahanemist, töötlemisvaru ja vormimiskalded d. töötlemisvaru ja vormimiskalded Question 29 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text
Malmi kõvadus sõltub eelkõige metalse põhimassi struktuurist: ferriitne 100...160 HB, martensiitne 380...600 HB, perliitne 160...220 HB, austeniitne 140...220 HB, sorbiitne 220...300 HB, perliitmartensiitne 380...550 HB, beiniitne 300...380 HB. Malmide termotöötlus Erinevalt terase termotöötlusest kasutatakse malmide korral nende mehaaniliste omaduste tõstmiseks termilist töötlemist harva, kuna termotöötlusega on võimalik muuta ainult metalse põhimassi struktuuri, mitte aga grafiidiosakeste suurust, kuju või jaotust. - Lõõmutamine on põhioperatsioon valgemalmstruktuuriga valandeist tempermalmistruktuuriga valandite tootmisel. Hallmalmvalandite korral kasutatakse lõõmutamist sisepingete kõrvaldamiseks ja kõvaduse vähendamiseks töödeldavuse parandamise eesmärgil koos plastsuse ja sitkuse tõusuga. - Normaliseerimise eesmärk nii hall-, keragrafiit- kui ka tempermalmide korral on
Malmi kasutatakse peaasjalikult kolmel põhjusel. Nendeks on: · odav toota · mehhaaniliselt kergelt töödeldav · lööki summutav Malmi liigitatakse seal sisalduva süsiniku oleku jargi kahte gruppi: · Süsinik on seotud olekus tsemendiidi (Fe3C) kujul. Need on seotud süsinikuga malmid ehk valgemalmid. · Kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus - grafiidiga malmid: Vaba grafiidiga malmid omakorda jagunevad vastavalt grafiidiosakeste kujust lähtuvalt: hallmalm (lamelse kujuga grafiit), kõrgtugev malm (kerajas grafiit) saadakse hallmalmi; modifitseerimisel magneesiumi, tseesiumi või teiste elementidega tempermalm (vaba süsinik esineb pesaja grafiidina), millest saadakse grafitiseerival lõõmutamisel valgemalmi. Legeermalmid jaotatakse legeerelementide järgi vastavalt kroommalm, ränimalm, jne. Malmi termiline töötlemine
Tekib valgemalmi termotöötluse, lõõmutuse abil. Vaba grafiiti sisaldavaid malme liigitatakse metalse maatriksi struktuurist olenevalt: 1. Feriitseteks 2. Feriitperliitseteks 3. Perliitseteks Malmi omadused sõltuvad metallsest faasi struktuurist ja grafiidi osakeste sisaldusest ja kujust. Võrreldes metallse maatriksiga on grafiidi tugevus tühine, seega võib vaadelda vaba grafiitiga malmi kui poorset terast. Halvimad omadused on liblelise grafiidiga mailmil. Grafiidiosakeste kuju mõjutab malmi plastsust, vähemal määral tõmbetugevust. Samal ajal kõvadus ja survetugevus ei muutu. Malmi saab ka karastada, normaliseerida jne. Termotöötlusel grafiidiosakeste kuju ei muutu. 12 Vaba grafiidiga malmil on terasega võrreldes järgmised eelised: 1. Hea lõiketöödeldavus (murdelaast) 2. Head antifriktsioon omadused (grafiit vähendab hõõrdetegurit) 3
Räbustina kasutatakse peamiselt lubjakivi (CaCO3). Spetsiaalselt töödeldud ahjutäidis – maak, koks, räbusti – viiakse kõrgahju ülevalt. Kütuse põlemiseks kõrgahju koldes antakse ahju ettekuumutatud põlemisõhku. Koksi põlemise peamine gaasiline produkt – vingugaas CO, aga samuti tahke koks taandavad raua skeemi järgi: Fe2O3 → Fe3O4 → FeO → Fe 8. Keragrafiitmalm Malmi mehaanilised omadused olenevad suurel määral grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest – mida väiksemad on grafiidiosake-sed, seda paremad on mehaanilised omadused. Teiselt poolt mõjutab omadusi metalse põhimassi struktuur. Jahtumisel laguneb temperatuuril 727 °C malmi struktuuris olev austeniit ja tekib ferriiditsementiidi segu – perliit. Sõltuvalt malmi keemilisest koostisest, (eelkõige ränisisaldusest) ja jahtumise kiirusest võib malmi metalne põhimass koosneda kas ferriidist, ferriidist ja perliidist või perliidist.
austeniiditera kasvu, mis omakorda tekitaks jämedamateralise martensiitstruktuuri, mis on hapram. Lisaks põleks pinnakihtidest välja süsinikku, mis vähendaks kõvadust. 7. Malmid 7.1. Kuidas liigitatakse malmid läihtudes C-olekust (seotud või vaba)? · Kogu C seotud olekus (Fe3C - T) ehk valgemalmid · Kogu C või suurem osa sellest vabas olekus (G) ehk grafiitmalmid 7.2. Kuidas liigitatakse grafiitmalmid lähtudes grafiidiosakeste kujust? Nende saamine. · liblegrafiidiga malm ehk hallmalm - väike jahtumiskiirus · keragrafiitmalm - teket soodustab modifikaatorite sisseviimine sulamalmi (Mg) · tempermalm - pesagrafiit. Saadakse tempereerimise meetodil, st kõrgtemperatuuril kuumutus ja seisustamine, siis kõrgel temperatuuril eraldub A+T struktuurist süsinik ja võtab iseloomuliku kuju
Valgemalm Ühine Grafiitmalmid Omadused Suurem kõvadus Haprad, head Väiksem kõvadus, valuomadused, halb teatav sitkus. keevitatavus Grafiiti sisaldava malmi mehaanilised omadused olenevad tema struktuurist, peamiselt grafiidist. Mehaanilised omadused sõltuvad grafiidiosakeste hulgast, kujust ja jaotusest metalses põhimassis. Mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. Malmi kõvadus sõltub eelkõige metalse põhimassi struktuurist. Vaba grafiidiga malmide mehaanilised omadused: Liik Tõmbetugevus Kõvadus (HB) Katkevenivus (%) (N/mm2) Liblegrafiitmalm 100-350 190-275 ~0
Kui ferriit- või perliitstruktuur tempermalmide korral saadakse termotöötlusega lõõmutamisega, siis teiste malmiliikide (hall- ja keragrafiitmalm) korral tekib see jahtumise protsessis. Reeglina kõrvuti perliidiga esineb struktuuris ka ferriit. Malmi omadused Malmidel on head valuomadused. Tavalistes tingimustes ei ole sepistatavad. Omadusi mõjutavad sulamis olevad lisandid. Malmi mehhaanilised omadused olenevad grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. Malmi omadused sõltuvad tema struktuurist. Valgemalm on väga kõva ja habras, hallmalmi kõvadus on tunduvalt väiksem, kuid liblegrafiidi tõttu on ta samuti habras. Tempermalmil ja keragrafiitmalmil on teatav sitkus (vastupidavus löökkoormustele) ning seetõttu kasutatakse neid selliste valandite valmistamiseks, mis töötavad märkimisväärsete dünaamilistel koormustel.
41. Millised nõuded esitatakse vedruterastele? Vedrumaterjalile peamine nõue on kõrge voolavuspiir ja elastsusmoodul. Kuna vedrud töötavad vahelduvtsüklilistel koormustel, siis on tähtis ka vedruteraste väsimuspiir; sitkus- ja ka plastsusnäitajad olulist rolli ei mängi. 42. Mis on kuumuskindlate teraste roometugevus? 43. Mille sulamid on malmid? Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suuremasüsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsinikusulameid. 44. Malmide liigitus vastavalt grafiidiosakeste kujule? hallmalm ( lamelse kujuga grafiit ) kõrgtugev malm (kerajas grafiit) – saadakse hallmalmi modifitseerimisel magneesiumi, tseeriumi või teiste elementidega tempermalm ( vaba süsinik esineb pesaja grafiidina)- saadakse valgemalmi grafitiseerival lõõmutamisel. 45. Mis on valgemalm ja kuidas ta tekib? Kui malmis on grafitiseerivaid lisandeid (näiteks Si)vähe või on jahtumiskiirus suur, siis
moodustavad lahustumatuid osi ning osutuvad grafiidi eraldumisel kristalliseerumiskeskmeteks. Selle tulemusena on võimalik saada peenemate V a lg e m a lm grafiidiosakestega tugevamat malmi. Sellist prot- sessi nimetatakse modifitseerimiseks, lisandeid modifikaatoriteks ja vastavaid malme modifitseeritud malmideks. Malmi mehaanilised omadused olenevad suurel määral grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest Sele 1.38. Grafiitmalmide ja valgemalmi struktuur – mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. Teiselt poolt mõjutab omadusi metalse põhimassi struktuur. Jahtumisel laguneb temperatuuril 727 °C Grafiidiosakeste kuju mõju malmi
avale ristpinna (poldi mutrialuseks pinnaks); 5) töötlemispinkides: treipinkides, freespinkides, Keermepuur on puuritud ava keermestamiseks. puurpinkidel, lihvpinkidel ja eriotstarbelistel 10) CNC pingid pinkidel. CNC (computer numerical control) - arvutijuhtimisega robot-tööpink. 1) Fe-Fe3C faasidiagramm (a) ja sulamite Malmi mehaanilised omadused olenevad suurel struktuuriosad toatemperatuuril (b) määral grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest mida väiksemad on grafiidiosake-sed, seda paremad on mehaanilised omadused. 5) Al : Tihedus: 2700kg/m3; Sulamistemperatuur: 660 C 2) Teraste tootmine
Valmistatakse valtspinkide, stantside, presside detailid ning väntvõllid, kolvid. Tempermalm saadakse perliit – tsementiitstruktuuriga valgemalmist, tooriku pikaajalise lõõmutamisega. Materjal on plastilisem omab suuremat löögitugevust kui hallmalm. Samal ajal on sulam väga heade valamise omadustega, võimaldades valmistada keerulisema kujuga ja suurema korrosioonikindlusega tooteid kui terastest. Omadused: Malmi mehaanilised omadused olenevad suurel määral grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest – mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. Teiselt poolt mõjutab omadusi metalse põhimassi struktuur. Jahtumisel laguneb temperatuuril 727 °C malmi struktuuris olev austeniit ja tekib ferriiditse-mentiidi segu – perliit. Kasutamine: Valgest malmist valatakse tooteid, millelt nõutakse suurt kulumiskindlust, näiteks valtsid, vagunirattad. Enamik valgest malmist valandeid lõõmutatakse tempermalmiks.
Näiteks võivad automootori nukkvõlli nukid olla valgendatud malmist. Struktuurilt (faasidiagrammi järgi) jagunevad valgemalmid kolme rühma: 1) eutektoidsed, C=4,3%, struktuur Le; 2) alaeutektoidsed, C<4,5%, struktuur Le+P+T"; 3) üleeutektoidsed, C>4,3%, struktuur Le+T. 21) Hallmalmid ja nende omadused. Kasutamine. Hallmalm Tavaliselt on kristalliseerumisel tekkinud grafiit liblejas. Niisuguse grafiidiga malmi tema murdepinna hallist värvusest tulenevalt nimetatakse hallmalmiks. Grafiidiosakeste kuju, vaadelduna mikroskoobi all, on esitatud selel 1.38a. Liblegrafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust (katkevenivus A on peaaegu null, sõltumata metalse põhimassi struktuurist). See-eest sõltuvad survetugevus ja kõvadus peamiselt metalse põhimassi struktuurist. Kuna hallmalmi struktuur kujuneb malmi kristalliseerumisel ja valandi jahtumisel vormis, siis on hallmalm kõige odavam ja seda kasutatakse tööstuses laialdaselt.
Selline malm on heleda murdepinnaga, millest ka nimi. Valgemalm saadakse vedela malmi kiiremal jahtumisel valuvormis (õhukeseseinalised valandid, metallvormid) 2. Hallid malmid on tumedama murdepinnaga, kus kogu süsinik või enamik sellest on vabas olekus grafiidina. 1.1 Hallid malmid Hallid malmid markeeritakse liigi ja põhiliselt tõmbetugevuse järgi. Liigituse aluseks on malmvalandi tootmisviisile vastav grafiidiosakeste kuju. Eurostandardite EN järgi on malmide üldtähis GJ. Saksa DIN malmide ja kõigi valatud metalsete materjalide üldtähis on G, mis on margis esimene täht. Vene ГОСТ malmidel on üldtähiseks Ч (Чугун), Soome SFS malmidel GR. Liblegrafiitmalmil (hallmalm) on libleja kujuga grafiidi osakesed (lamellgrafiit). Valandid saadakse tavalise valamise teel põhliselt muldvormidesse. Vastavalt
lisades sulamalmile lisandeid, mis ei lahustu või moodustavad lahustumatuid osi ning osutuvad grafiidi eraldumisel kristalliseerumiskeskmeteks. Selle tulemusena on võimalik saada peenemate d) grafiidiosakestega tugevamat malmi. Sellist prot- sessi nimetatakse modifitseerimiseks, lisandeid modifikaatoriteks ja vastavaid malme modifitseeritud Valgemalm malmideks. Malmi mehaanilised omadused olenevad suurel määral grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest mida väiksemad on grafiidiosake-sed, seda paremad on mehaanilised omadused. Teiselt poolt mõjutab omadusi metalse põhimassi struktuur. Sele 1.38. Grafiitmalmide ja valgemalmi struktuur Jahtumisel laguneb temperatuuril 727 °C malmi struktuuris olev austeniit ja tekib ferriiditse- mentiidi segu perliit. Sõltuvalt malmi keemilisest
Temperatuur vib tusta tööpindadel kuival hrdumisel kuni 1000oC (hetkeliselt 1200oC). Raua baasil PFM ei kasutata seni märjal hrdumisel. Raua baasil PFM eeliseks on suurem hrdetegur, krgem lubatav töötemperatuur, väiksem kulumine ja omahind. Raua baasil PFM kasutatakse sööbimise vältimiseks grafiiti 10-30%. Juba 15% grafiidi lisamine tstab tunduvalt PFM kulumiskindlust suurtel kiirustel hrdumisel. Optimaalseks loetakse 20 %. PFM omadused sltuvad ka grafiidiosakeste suurusest. Suurte grafiidiosakestega PFM on suurema tugevusega ja paremate tribotehniliste omadustega. Kulumiskindluse täiendavaks tstmiseks lisatakse Mo vi Cr (kuni 5%). Hapruse vähendamiseks lisatakse kuni 10% Cu. Legeerimine vasega (kuni 10%) materjali struktuur koosneb erandlikult vaske sisaldavast ferriidist ja puudub sekundaarne tsementiit. Tsementiidi olemasolu terapiiridel tstab küll komposiidi kulumiskindlust, kuid suurendab materjali väljamurenemise ohtu ja kulutab kontrakeha
annaabi.ee 
