7.3 Elektrolüüs. Elektroodid. Elektrolüüsiseadused 5.5 Keemiline tasakaal Ant juhul on nt ülekaalus katioonid. Tuum koos adsorbse kihiga Alalisvoolu läbijuhtl läbi elektrolüüdi lahuste või sulaelektrolüüdi Reakts-d liigitatakse pöördumatuteks kulgemise järgi: mood-b iseseisva osakese graanula, millel antud juhul on posit laeng. hakk-d katioonid liik katoodi ja anioonid anoodi suunas. Sellega 1) reakts-ks, mis kulg praktiliselt lõpuni Graanula laengu neutr-vad lahuses olevad ioonid, mis mood-vad kaasn aine lagun - elektrolüüs. Katioonid seovad ekt-e ja erald-d 2) reakts-ks, kus suletud süst-s reag osa lähteainest. Viimaseid nim difuusse kihi
Gaanula laengu neutraliseerivad lahuses olevad iooni (katioonid ja anioonid), mis on omavahel seotud kui tema kiirus on liiga väike. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageerivate ioonid, mis moodustavad difusse läbi Difusne kiht on graanulaga elektrostaatiliste jõududega. Iga ioon püüab end ümbritseda ainete konsentratsioonide vähenemise või suurenemise kaudu. Kui nõrgalt seotud, kokku graanula koos difiisse kihiga moodustab maksimaalselt võimaliku arvu vastasnimeliste ioonidega. Neil on reageerivate ainete konsentratsioonid aja momendil tl ja t2 on cl ja c2, mitselli, mis on neutraalne. suur kõvadus ja kõrge sulamis temperatuur. siis keskmine kiirus sellel ajavahemikul on konsentratsioonide vahe jagatud Elektrivälja toimel liiguvad laenguga osakesed vastasmärgiga
VEDEL Vaht Emulsioon Suspensioon vahukoor, majonees, piim, värvid, tint, veri seebivaht kätekreem TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid pimsskivi, või, juust, zelatiin, rubiinklaas 93. Kolloidosakese ehitus 94. Koagulatsioon- lisatakse kolloidlahusele elektrolüüti, siis difuussest kihist ioonid adsorbsesse kihti, graanula laeng null. 95. Adsorptsioon- ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal. 96. Savi- keraamiline materjal- Laialt levinud; Tooted kergesti valmistatavad; Savi ja vee segu on kergesti vormitav. 97. Tsemendid- Iseloomulik omadus: segades veega moodustavad pasta, mis kõveneb. Saab kasutada jäikade struktuuride valmistamiseks. Portland tsement- Saadakse savi ja lupja sisaldavate mineraalide peenestamisel ja intensiivsel segamisel, millele järgneb segu kuumutamine ~1400 C
effekt). Kolloidlahusel on osakeste laengust tingitud elektrilised omadused. Nt. saadakse GfNO3+KCl=AgCl (sadestub)+KNO3 Tuuma moodustab Ag+ ja Cl- ioonidest koosnev kristallike. Kolloidosakesed absorbeerunud oma pinnale oma koostises esinevaid ioone ja pinnal tekkib adsorbne kiht, kus antud näite puhul on ülekaalus katioone (+laenguid). Tuum koos adsorbse kihiga moodustab iseseisva laenguga graanula, mille laengu neutraliseeruvad lahuses olevad ioonid, mis moodustavad difuusse kihi. Difuusne kiht on graanulaga nõrgalt seotud. Mitsell on neutraalne. Elektrivälja toimel liiguvad laenguga osakesed vastasmärgiga lektrodi suunas. Seda nim. ELEKTROFOREES. Elektrolüüdi lisamisega saab esile kutsuda seda, et difuusse kihi ioonid lähevad adsorbsesse kihti ja graanula laeng muutub nullist ja saabub ISOELEKTRILINE olek osakeste kongulatsioon. Sellel viisil saavutatakse osakeste liitumine
*aerosoolid *soolid *vahud Liigitus veesõbralikkuse järgi: *hüdrofoobsed *hüdrofiilsed *assotsieerunud(pesuvahendid) Ühine kõigile- hoitakse suspensioonis tänu elektrostaatilistele jõududele vee molekulidega. Erinevus- keemiline koostis. 97. Kolloidosakese ehitus (KCl + AgNO3 → AgCl) {m [AgCl] n Ag+ (n-x) NO3-}x+ x NO3- tuum sisesfäär välissfäär graanula mitsell 21 98. Koagulatsioon Koagulatsioon- lisatakse kolloidlahusele elektrolüüti, siis difuussest kihist ioonid adsorbsesse kihti, graanula laeng null, s.o. isoelektriline olek. 99. Adsorptsioon Adsorptsioon- iseeneslik protsess, eksotermiline (eraldub soojust), temp. tõus vähendab adsorptsiooni
~2-200 nm). Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja nad on suhteliselt ebapüsivad. Gaas: vedel aerosool- udu, tahke aerosool- suits. Vedelik: vaht- vahukoor, emulsioon- majonees, suspensioon- piim, tint, veri. Tahke: tahke vaht- pimsskivi, geel- või, juust, tahke kolloid- rubiinklaas. 83. 84. Koagulatsioon- lisatakse kolloidlahusele elektrolüüti, siis difuussest kihist ioonid adsorbsesse kihti, graanula laeng null, s.o. isoelektriline olek. Näiteks jõevees sisalduvad kolloidid koaguleeruvad merevee elektrolüütide toimel, jõe suudmetes sadeneb tahkeid aineid. 85. Adsorptsioon- ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal. iseeneslik protsess, eksotermiline, temp. tõus vähendab adsorptsiooni. füüsikaline - van der Waalsi jõud, pööratav. Sidemed adsorbaadi ja adsorbendi pinna vahel sedavõrd nõrgad, et adsorbaati on võimalik adsorbendi pinnalt eemaldada.
Näiteks suits, tolm- tahke aine pihustunud gaasis; udu ja pilvedvedelik gaasis. Sool- vedel dispersioonikeskkond (hüdrosoolid, organosoolid) Näiteks: emulsioonid- vedelikutilkadel on kolloidosakeste mõõtmed; Vaht- gaas vedelikus, ka tahke vaht (vahtplast), gaasi või vedelikku sisaldav poorne aine (aktiivsüsi, mineraalid), tahke kolloidlahus (värviline klaas). Hüdrofoobsed, hüdrofiilsed, assotsieerunud 97. Kolloidosakese ehitus (AgCl mitselli näitel). Tuum-sisesfäär-välisfäär=graanula=mitsell 98. Koagulatsioon. on kolloidsüsteemi osakeste liitumine (või liitmine, koaguleerimine) suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri koageeli 99. Adsorptsioon (füüsikaline-, keemiline). Adsorptsioon- ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal (iseloomulik kolloidosakestele). Adsorbent- aine või keha mille pinnal toimub adsorptsioon. Näiteks aktiivsüsi, silikageel, aktiivmuld, Pt must jt.
raud. tahke kolloidlahus (värviline klaas). Roostevaba teras, kuumustugevad terased Hüdrofoobsed, hüdrofiilsed, assotsieerunud 95. Kolloidosakese ehitus. 101. Värvid: mõiste, liigitus. Tuum-sisesfäär-välisfäär=graanula=mitsell on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest. 96. Koagulatsioon. Õlivärvid, lakkvärvid, pulbervärvid, vesivärvid, emulsioonivärvid on kolloidsüsteemi osakeste liitumine (või liitmine, koaguleerimine)
vedelikku sisaldav poorne aine (aktiivsüsi, mineraalid), põhjustavad paisumist ja kokkutõmbumist; vesi tungib pooridesse ja see tahke kolloidlahus (värviline klaas). põhjustab pragunemist külmas kliimas. § Omadusi saab parandada lisanditega. Hüdrofoobsed, hüdrofiilsed, assotsieerunud 95. Kolloidosakese ehitus. Tuumsisesfäärvälisfäär=graanula=mitsell 101. Värvid: mõiste, liigitus. 96. Koagulatsioon. on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest on kolloidsüsteemi osakeste liitumine (või liitmine, koaguleerimine) koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest.
Liigitus keskkonna ja agregaatoleku järgi *aerosoolid *soolid *vahud Liigitus veesõbralikkuse järgi: *hüdrofoobsed *hüdrofiilsed *assotsieerunud(pesuvahendid) Ühine kõigile- hoitakse suspensioonis tänu elektrostaatilistele jõududele vee molekulidega. Erinevus- keemiline koostis. 93. Kolloidosakese ehitus 94. Koagulatsioon Koagulatsioon- lisatakse kolloidlahusele elektrolüüti, siis difuussest kihist ioonid adsorbsesse kihti, graanula laeng null, s.o. isoelektriline olek. 95. Adsorptsioon Adsorptsioon- iseeneslik protsess, eksotermiline (eraldub soojust), temp. tõus vähendab adsorptsiooni. ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal (iseloomulik kolloidosakestele). Füüsikaline: pööratav, adsorbaati saab adsorbendi pinnalt eemaldada. Adsorbent on regenereeritav ja taaskasutatav. Keemiline: mittepööratav, pindade vahel on keemiline side, sama adsorbenti saab kasutada vaid korra. 96
Kolloidosake käitub negatiivselt laetud süsteemina. Sellist kolloidosakese seisundit, kus ζ=0, nimetatakse isoelektriliseks olekuks. Selles olekus, aga ka ζ – potentsiaali madalatel väärtustel kaotavad kolloidlahused stabiilsuse. 98. Koagulatsioon. Koagulatsioon- lisatakse kolloidlahusele elektrolüüti, siis difuussest kihist ioonid adsorbsesse kihti, graanula laeng null, s.o. isoelektriline olek. Näiteks jõevees sisalduvad kolloidid koaguleeruvad merevee elektrolüütide toimel, jõe suudmetes sadeneb tahkeid aineid. 99. Adsorptsioon (füüsikaline-, keemiline). Adsorptsioon- iseeneslik protsess, eksotermiline (eraldub soojust), temp. tõus vähendab adsorptsiooni. VÕI ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal (iseloomulik kolloidosakestele).
annaabi.ee 
