nagu ka praegu, ümbritses ala tollal mitu erinevat riiki, seal elas erinevaid rahvaid, ning ülemvõimu pärast on peetud nii mitmeidki sõdu. sõjad laastasid maad aga põhjalikult, ning rahvas pidi otsima otsima kaitset mägedest. sveits ongi tuntud just oma mägise maa poolest. 16. sajandi algul majanduses arenesid jõudsalt aga kapitalistlikud suhted - käsitöö ja kaubandus olid hästi arenenud, tekkisid manufaktuurid ja pangad. üle sankt gotthardi mäekuru kulges üks euroopa kaubateid. edu alusena nähti töökust, mis kohati kujunes lausa töörabamiseks. majanduslikult mõtlevad ja kõrgete eluväärtustega linnarahvale hakkas üha enam vastu karva käima katoliku vaimulike ilmalikud naudingud ja kombelõtvus. pealegi pidi ju rahvas kirikule maksma mitmesuguseid makse ja muidki kohustusi kandma. mägede vahel elavad rahvad olid aga harjunud suurema vabadusega. neil ei meeldinud, et kirik püüdis oma mõjuvõimu veelgi suurendada
lõunajalamil paikneb Euroopa suurimaid järvi (Bodeni, Genfi, Como ja Garda järv ning Lago Maggiore). Alpide mäestik on 1800 meetrini metsane, kõrgemal, 2300 meetrini on lähis alpiinne vöönd, veel kõrgemal alpiniidud, igilumi ja igiliustikud (liustike kogupindala on 4120 km²). Madalate kurude (Väike Sankt Bernhard 2188 m, Sankt Gotthard 2108 m, Splügen 2117 m, jt.) rohkuse tõttu on teestik tihe, mäestikku läbib hulk tunneleid (tuntuimad Mont Blanc'i, Simploni, Mont Cenis' ja Sankt Gotthardi tunnel). Palju on kuurorte ning turismi- ja talispordikeskusi (Davos, Chamonix, Cortina d'Ampezzo, Kitzbühel, Innsbruck, Grenoble jt.). Alpides on kõrgmäestike alpiinse vööndi taimed, mis on kohastunud tugeva tuulega, madala temperatuuriga jt. raskete elutingimustega. Seetõttu on nad tiheda karvastusega ja madalad, kasvavad enamasti padjandeina. Suurte õite ja hallide lehtede pärast kasvatatakse dekoratiivseid kellukaid, emajuuri ja jänesekäppi.
1562 ja Kuramaa hertsog 1562-1587. Kettleri isa oli samuti Gotthard, ema aga Sibylle von Nesselrode. Ta sündis Eggerighauseni lossis Soesti linna lähedal. Tema perekond pärines kohalike väikeaadlike seast, kuid just tema sünni paiku hakkas Kettlerite positsioon tuntavalt tõusma. Gotthard Kettler vanem oli Kleve- Jülich-Bergi hertsogi nõunik ning sai Kuldvillaku ordu liikmeks. Kleve hertsogi lähikonda kuulus ka Gotthard Kettler noorema vanem vend Johann. Gotthardi teisest vennast Wilhelmist sai 1553. aastal Münsteri piiskop. Kettler saabus Liivimaale umbes siis kui ta oli 20 aastane. 1551. aastal sai Kettlerist ordu majandusülem Võnnus. 1554. aastal toimus Kettleri karjääris järgmine oluline tõus, kui tast sai ühe olulisima ordulinnuse ja ametkonna, Dünaburgi komtuur. Et Dünaburg asus Leedu piiri lähistel, tekkisid Kettleril sealsete võimukandjatega peagi tihedad suhted
Sveitsist on palju jõgesid, need on valdavalt vee- ja energiarikkad. Ka järvede poolest on se riik kuulus. Sveitsi mullastikku ja taimkatet iseloomustab kõrgusvööndilisus. Väga suurt tähelepanu pööratakse taimestiku kaitsele. Maavarade poolest on Sveits vaene, leidub mineraalset ehitusmaterjali, kivisoola, veidi ka kivisütt ja rauamaaki. Peamisteks rikkusteks ongi vee- energia ja ainulaadne maastik. Sveitsis asub ka maailma pikim autotunnel, milleks on Sankt Gotthardi tunnel, mille pikkus on 16 kilomeetrit. Sveitsi kliima sõltub täielikul sealsetest mägedest. Lavamaadel ja kõrgemates orgudes valitseb mõõdukas kliima. Aasta keskmine temperatuur on 10 kraadi. Tavaliselt on mägedes soojad ja sademerikkad suved ning külmad ja kuivad talved. Aastaringselt puhuvad ka tugevad tuled ja sajab vihma. Sveitsis räägitakse väga mitmesuguseid keeli. Ta on kõrge arengutasemega tööstus-
ordu väed keelduvad toompealt lahkumast rootsi väed peavad relvajõuga nad sealt ära ajama toompea oli maaisanda, mitte linna oma (nagu toomemägi) talupojad kannatavad, isandad ei suuda neid kaitsta, alustavad selle tõttu mässu kuramaa hertsogiriik 1561 gotthard kettler ordu hakkab poola vasalliks väina jõest põhjas olevad riigid poola valduseks, lõunapoolsed gotthardi isiklikeks valdusteks 1561 on vana riiklik süsteem lõplikult lagunenud stefan batory rääkis alluvatega ladina keeles venemaa tunnustab poola võimu eestis batory tõttu tartu linna vapp selline nagu on (poola värvid) Jam Zapolski vaherahu 1582 vallutab tagasi põhja-eesti, toob väed üle jää pljussa vaherahu 1583 kolme kuninga valdus 1583-1629
· 1779. a esimene raudsild Severni jõel Inglismaal. · Sillad tänapäeval: Akashi Kaikyo (1998) kõrgeim 283 m, Suure Belti sild (1998) 6,8 km pikk. TUNNELITE ARENGULUGU · Esimesed arvatavasti Babüloonias. · Samose saare veetunnel (Roomlaste). · 1679. a ehitatud Languedoci laevatunnel Püreneedes. · 1870. a (esimene tunnel Euroopas) Mont Cenis tunnel Alpides. · 1882. a Sankt-Gotthardi tunnel Alpides, mis lühendas teed mitukümmend km. · Väinade alused tunnelid: Eurotunnel (La Manche väina alt, ühendab Prantsusmaad ja Inglismaad) · Metrood (esimese metroo linnaks London). Rippsild on sillatüüp, mille korral silladekk (silla liiklust kandev osa) ripub. Rippsilla korral kasutatakse trossi (või kette, algselt ka nööri), mis on tõmmatud üle takistuse (jõe, kuristiku) pinge alla ning otstest ankurdatud maasse
Terassildade buumiga samaaegselt 19 saj keskel hoogustus ka tunnelite ehitus. Arenes ka pinnaseuurimine, sest sellest sõltus trassivalik ja tehnoloogia ja valmimise kiirus. Kujunesid erinevad läbistusmeetodid vastavalt millist geoloogilist pinnast ja piirkonnda läbiti. Pikim raudteetunnel Seikan JAP 53,8km Alpi tunnel 1854.a Ida Alpides 1430m pikkune raudteetunnel. Esimene hiigeltunnel Mont Cenis 1857.a. 13,6km(alustati mõlemast otsast). Sveitsis Sankt Gotthardi 1880.a. 15km 8x7,5m (kasutati esmakordselt dünamiiti). Sveitsi ja Itaalia vahel Simploni tunnel 1906.a. 19,8km. Veealused tunnelid. Thamesi all 1807-40 (Kasutati emakordselt läbinduskilpi). Eurotunnel UK FRA 50,4km Autotunnelid Mont Blanc FRA-ITA 1958-62.a. 11,5km b7m h4,6m. Autotunnelite probleem on ventilatsioon ja sellepärast on nad teistest tunnelitest suuremad ja ka kallimad (2-3 korda kallim). Pikimad USA Delaware Aqueduct 137km, , Moskva metroo 41,5km, Maantee NOR 24,5km Laerdal.
draama alusel loodud ooper peaaegu täiesti. Ent äraproovitud elutõde, et ka halval asjal leidub häid külgi, pani end siingi maksma. Nimelt viis esietendus Verdi esimesele välisreisile, mis kõige huvitava ja õpetliku kõrval ka tema isiklikku ellu määrava muudatuse tõi. Turnee ItaaliaLondon kulges läbi Sveitsi, Prantsusmaa, BadenBadeni hertsogiriigi, Preisimaa, Austria ja Belgia. Palju huvitavat pakkus Verdile Sveits. Ta tõusis St. Gotthardi tippu, viibis Lugano järve ääres, nägi Wilhe1m Telli kapelli, elumaja ja ka seda kohta, kus legendaarne vabadusvõitleja kurikuulsa Qessieri maha lõi. Inglismaal veetlesid teda Londoni ja selle ümbruse maalilisus ning Kuningliku Teatri suurepärane orkester. Millega ta aga kuidagi harjuda ei saanud, olid Londoni tusane ilmastik, suits, udu ja söelõhn. "Röövlite" esietendusel 22. VII 1847. a. laulsid peaosa kuulus inglise ööbik Jenny Lind ja Luigi Lablache. Ehkki
Gotthard anda enda poolt linnaõiguse, muutudes Kuramaa hertsogiriigi tähtsamaks linnaks.Olles küll poola kuninga läänimeheks, jäi tema sõltuvus tagasihoidlikuks, pidi oma võimu pigem jagama kuraamaa-aadliga, mille moodustasid ordu vasallid, orduvennad, see vasallkond oli küllaltki iseteadav ja võitles algusest peale oma õiguste ees. Poola kuningas reeglina ise Gottharid võimule ligi ei kippunud, aga kasutas ära vahekonflikte mis Gottil ja aadlikkonnal oli. Pidi alla kirjutama Gotthardi privileegile -Privilegium Gotthardinium 1570-2 tähtsamat punkti: 1) kõik Gotti vasallid said nende käsutuses olnud mõisad endale päriseks, andis aadlile tugeva majanduspõhja ja tugevndas nende funktsiooni, 2) vasallid sai imuniteedi õiguse, neil oli õigus täita riigivõimu funktsioone, koguda makse ja mõista kohut. Kuuludes liiviordusse oli ta poissmees, abiellu astus alles 1566 aastal Kuramaa hertsogina, olles tol ajal 49 aastane, sai ta siiski printsess Annaga 7 last
annaabi.ee 
