Islam 6.E Anastasia Gorbunova Ekaterina Holodnaja Natalia Beresneva Reelika Lemsalu 2014 MIKS SEE USK ON HUVITAV? Islamil on oma rituaalid,kombed ja traditsioonid. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Islam on kõige kiiremini kasvav religioon. Eeldatakse, et Islam on religioon nr 1 aastaks 2030. Islami kalender põhineb kuu faasides. Ta on umbes 11 päeva lühem 365- päevase gregoriuse kalendri KOMBED JA TRADITSIOONID Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puhta voolava vee, või kui seda pole, siis liivaga. Käte ja näo pesemiseks on reeglid ja kindlad normid. MILLISED RAHVAD USKUVAD ISLAMI? Suurimad moslemikogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Enamiku elanikkonnast moodustavad moslemid Afganistanis,...
Lastele antakse ka iga ravimtaime kohta väike tutvustustekst, kuhu on peidetud küsimuse vastus. Igal küsimusel on 3 vastusevarianti ja liigutakse edasi ka valesti vastamise puhul. Mängu teema: tuntuimad ravimtaimed Eesmärgid: Lapsed õpivad tundma ravimtaimi ja saavad ravimtaimede kohta uusi teadmisi. Lapsed arendavad koostöövõimet. Vahendid: lauamäng, täring, nupp/nupud, mängujuhend, tutvustustekst iga ravimtaime kohta Kasutatud kirjandus: Gorbunova T. (2000) Ravimtaimed koduapteegis. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda 1.Piparmünt Mentha piperita Mis võib tekkida piparmündi ülemäärasel tarvitamisel? a) peavalu b) valu jalgades c) valu südame piirkonnas 2.Harilik raudrohi Achillea millefolium Eestis on kõige levinuim.. a) võsa-raudrohi b) harilik-raudrohi c) lõhnav raudrohi 3. Teekummel Chamomilla recutita Eelkõige kasutatakse teekummelit.. a) ergutava toime tõttu
viidud ,,Vanemaealiste ja eakate toimetuleku uuringule", toob R. Sirotkina (2012) välja kurva fakti, et 60% 50- 74 aastastest Eesti elanikest on pikaajalisi kroonilisi haigusi või terviseprobleeme. Oluliseks küsimuseks vanemas eas peab ta nii vaimset kui füüsilist tervist. Kuna eakad tajuvad tõrjutust enda suhtes, siis kutsub see esile hirme, depressiooni ja pettumust (Tulva, Viiralt 2003). Tähtsat rolli vaimse tervise juures omavad minu arvates emotsioonid. M. Gorbunova ja L. Figlin (2010) toovad oma uurimuses välja, et emotsioonid määravad, millisesse sotsiaalsesse gruppi me kuulume. Nende meelest on emotsioonidele omane kaks põhilist sotsiaalset funktsiooni: esiteks emotsioonid struktureerivad sotsiaalseid situatsioone, teiseks on emotsioonid ise indiviidi sisemisteks ressurssideks millega on võimalik vahetada. Uuringu autorite arvates on tähtis, et emotsioonide struktuurist arusaamine
Õisi tuleks koguda taime õitsemise algul ja neid tuleks kuivatada 60-70 kraadi juures. Vältida tuleks ülekuivatamist, sest muidu kaotab taim enda ravitoime. Taimel on erinevaid raviomadusi. Punane ristik on rögalahtistav, kuse- ja sapieritust ergutav, põletiku-ja kasvajavastane, verejooksu peatav, valuvaigistav ning ristikul on ka haavu parandav toime. Vanasti Eesti rahvameditsiinis kasutati punase ristiku lehti koos keedetud sibulaga nahapõletike ehk nn roosi raviks (Gorbunova, 1998). Mesilastele ja kimalastele on punane ristik suurepärane korjetaim. Punase ristiku õied eritavad kuni 120 kg suhkrut hektari kohta. Õiekarikas on 6-10 mm sügav ja mesilastele ei ole sügava õiekarika tõttu nektar täielikult kätte saadav (Eesti põhilised korjetaimed, 13.10.2010) Kättesaadavaks koguseks on umbes (6-12 kg/ha. Soodsates tingimustes, hea agrofooni ja küllaldase niiskuse korral aga nektsarivoolus õites tõuseb ja mesilastele kättesaadav osa on suurem
Tahked on pulbrid, kapslid, tabletid. Vedelad on lahused, ampullid, siirupid, tinktuurid, mikstuurid, suspensioonid, tilgad, ekstraktid. Pehmed on salvid, pastad, geelid. Gaasilised on aerosolid. Ravimi säilitamistingimustes on sageli märgitud - säilitada valguse, niiskuse, külmumise eest kaitstult; on antud erinevad temperatuuri piirangud. Enamus tehases valmistatud ravimeid säilitatakse toatemperatuuril. KASUTATUD KIRJANDUS Gorbunova, T. (1996). Ravimtaimede atlas. Tallinn Mandre, K., (1994 ). Maalehe raamat. Koduapteek. Otter, M., Nurmand, L. (1994). Tervis ja ilu taimedest. Tallinn: Valgus.
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond Irina Gorbunova KAKSKEELSE LAPSE ÕPETAMISE ISEÄRASUSI Referaat Juhendaja: Tiiu Tammemäe Tallinn 2009 Sissukord Sissukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1. Kakskeelsus........
Neid marju võib tarbida nii puhtalt kui lisada toitude sisse (pudrud). Soovitav päevane kogus on 30 marja. Ise olen võtnud neid hommikul supilusikatäie ja eelmine aasta sai neid terve talve jooksul söödud. Roheline mineraalsavi: savi tasakaalustab organismi happelisust ja tugevdab immuunsüsteemi. Sisaldab rikkalikult mineraalaineid nagu räni, kaltsiumi ja rauda. Kasutada hommikul 1 tund enne sööki joogikuurina 1 kuu vältel. Tatjana Gorbunova teesegu külmetuse, nohu ja respiratoorsete haiguste vastu. Tee koosneb: angervaks, pärn, vaarikas, must-sõstar, raudrohi, soo-kassiurb, naistepuna, piparmünt, ristik ja leesikas. Leidsin selle teesegu Tallinnast Müürivahe tänava Loitsukeldrist. Ostsin selle eelmisel talvel katsetuseks, sest sel ajal möllas ringi gripp. Ei läinudki palju aega kui abikaasa tuli koju kõrge palavikuga ja kohe hakkasin seda teed talle sisse jootma. Päeva jooksul jõi ta 3 klaasi teed ja õhtuks
· Positiivne- Teenindaja oli kliendikeskne ning sõbralik. Samuti lähtus ta kliendi so minu mugavusest- pakkudes erineavid pakendamisvõimalusi tuues välja mis tuleb odavam ning mis on parem. · Negatiivne- Jutuajamist alustasin mina ehk siis teenindaja reageeris alles kliendi pöördumise peale. Kahjuks läks üks pakk, lihtkorras saadetis, teel kaduma. Kui läksin saadetise kohta uurima, võttis mind vastu seesama teenindaja- Gorbunova. Seekord oli suhtlus pingule 5 tõmmatud ning anti pingutatud viisakusega edasi teade, et sitt lugu küll, kuid mina pole süüdi ja jälgida ning uurida kus pakk on, on võimatu. Kuigi juba tükimat aega on juba lihtkorras saadetised ka registreeritud ning saabuvad postkontorisse, kus saab nad siis järgiminemisega kätte. · Negatiivne- kogu eelmisest korrast saadud meeldiv teenindus oli ühe käeliigutusega kui pühitud
Hapuoblikamahlaga hõõruda seenehaiguste korral peanahka. Harilik käokannus. Ürditõmmis: 2 supilusikatäit kuiva peenestatud ürti ½ liitri vee või piima kohta, keeta 20 minutit, kurnata. Loputada tõmmisega pead juuste kasvu ergutamiseks. Harilik luuderohi. Juuretõmmis: 1 supilusikatäis kuivi peenestatud juuri 1 klaasi kuuma vee kohta, keeta 30 minutit, kurnata ja lisada ärakeenud veekogus. Hõõruda tõmmisega peanahka mükoosi raviks või täidest lahtisaamiseks. (Gorbunova, 1995: 395 397) 7. JUUSTE RAVIKS KASUTATAVAD RAVIMTAIMESEGUD 1. Kõrvenõgeselehed 30g, Paiselehed 30g, Takjajuured 30g 5 supilusikatäit segu 1 liitri kuuma vee kohta, keeta 30 minutit, kurnata. Juukse väljalangemise ja peasügelusega rohke kõõma korral pesta tõmmisega 3 korda nädalas pead. 2. Kõrvenõgeselehed 100g, Suure mungalille lehed 100g, Pukspuuvõrsed 100g segule valada ½ liitrit 95% piiritust ja jätta 15 päevaks tõmbama
Meie ravimtaimed, Tartu: OÜ Greif, 2010. Veebiviited · Akne.ee. Akne tunnused. [Online] Kättesaadav: http://www.akne.ee/index.php?id=18[3.01.2012]. · Epp Halliku Aroomteraapia kool. Taimsed eeterlikud õlid. [Online] Kättesaadav: http://www.aroomteraapia.ee/Pages/Eeterlikudolid.html[4.01.2012]. · ERR, 2011. Ekseemi ravi jõudis sammukese lähemale. [Online] Kättesaadav:http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&id=5774[3.01.2012]. · Gorbunova, T. Ravimtaimed koduapteegis. [Online] Kättesaadav: http://home.tkug.tartu.ee/~zolki/vorming04k/ravimtaimed/[3.01.2012]. · Karu, M. Vöötohatis rahvameditsiinis. Derma.ee[Online] Kättesaadav:http://www.terviseleht.ee/200014/14_ohatis.php/[4.01.2012]. · Kaur, S. Ekseem. Inimene.ee[Online] Kättesaadav:http://www.inimene.ee/? sisu=teemakeskus¢ral_id=16&article_id=30&idr=UCN77VTh9- 6IABOOI7t6-x8TITf[3.01.2012]. · Loogna, N. Atoopiline dermatiit
Varretu ohakas 3 Varvastarn 3 Verev kurereha 2 Vesihaljas tarn 8 Villohakas 47 Võnk-kastevars 12 Võsaülane 9 Värvmadar 14 Värv-varjulill 4 Õ Õrn lemmalts 68 Ü Ümaralehine huulhein 58 Ümaralehine uibuleht 67 Ümartarn 63 Ürt-punanupp 11 79 KASUTATUD KIRJANDUS Arold I., Raukas A. jt. Geoloogia alused. 1987. Blamey M., Grey-Wilson C. Otavan kasvitieto. 1989. Gorbunova T. Ravimtaimeatlas. 1996. Eichwald K., Vaga A. jt. Eesti NSV floora 1953 1998. Ingerpuu N., Vellak K. Eesti sammalde määraja. 1998. Ivtsenko S. Huvitavat botaanikast. 1973. Kalda A., Laats A. jt. Sammalde määraja näidiste järgi. 1970. Kalda A., Kukk E. jt. Botaanika õpik kõrgematele koolidele 1965. Kask R. Tõnisson H. Mullateadus 1987. Krall H., Kukk T. jt. Eesti taimede määraja 1999. Kukk Ü
annaabi.ee 
