kunstimuuseumiga Tallinnas etendades olulist osa muuseumitöö korraldamisel Eestis. Aleksander Tassa suri 1995. Tallinnas. Haridustee 1897. aastal Tartu Käsitööliste Seltsi joonistuskursused. 1904. aastal A. Stieglitzi Kunsttööstuskool. 1905 jätkas õpinguid pagulasena Helsingis. 19071913 õppis ja töötas Pariisis. 1908 õppis Norras Seejärel õppis ta mõnda aega kunstnik Ants Laikmaa ateljeekoolis Tallinnas ning taas Peterburis, sedapuhku Jakob Goldblatti kunstikursustel. õppis katkendlikult Witte'i eraakadeemias, Hermenegildo Anglada Camarasa ja Kees van Dongeni ateljees. Looming Maastikumaalid Juugendlikud raamatuillustratsioonid Ta kuulub oma akvarellidega 20. sajandi alguse eesti modernismi klassikasse. Tähtis loodusmotiiv. "Improvisatsioon" 1910-1913 (20,6x24,1) "Improvisatsioon" 1910-1913 Akvarell, guass (20,6x24,3) "Kompositsioon" 1910-1913 Akvarell, guass (20,6x24,3) "Virmalised I" 1910-1913
ja mitut spordiala Õppekäik 18881889 Uderna ministeeriumikool 1890 Tartu Pelbergi algkool 1891 Tartu linnakool 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Selts, joonistuskursused; keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele 19031905 Peterburi parun A. Stieglitzi kunsttööstuskool, vabakuulaja 19051906 Jakob Goldblatti ateljee 1906 Helsingi, Soome Kunstiühingu kool 1907 Pariis, Filippo Colarossi vabaakadeemia ja Académie de la Grande Chaumière'i, joonistamine Pärast õpinguid 19081910 Norras. Esimene personaalnäitus Oslos 19101912 Esineb Sõltumatute Salongi näitusel Pariisis 1912 Sügisest Eestis tagasi (Tartu ja Mõniste) 19131914 Maalib Saaremaal Kihelkonnal ja Vilsandil
Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Elukäik Ta harrastas ka samal ajal innukalt näitekunsti,viiulimängu ja mitut spordiala. Kunstiõpinguid jätkas 19031905 vabakuulajana Peterburi parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis. Keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modellerumisele. Elukäik Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end 19051906 Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääsemda õpima Pariisi. Esialgu siirdus ta Soome kust ta veetis 190 aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga. Elukäik Kus huvitus maastikumaalist Sügisest õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstihügu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega . Soomes said alguse sidemed ´´Noor Eesti ´´ ringkonnaga .
aastal linnakoolis. Sai kunstialased algteadmised 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Jätkas kunstiõpinguid 19031905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end 1905-1906 Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääseda õppima Pariisi. Mägi siirdus esialgu Soome ja veetis 1906. aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga, kus huvitus maastikumaalist; sügisest õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Soomes said alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga. Läks 1907
Sai kunstialased algteadmised 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Jätkas kunstiõpinguid 19031905 vabakuulajana Peterburis A. Stieglitzi kunsttööstuskoolis, keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end aastatel 1905-1906 J. Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääseda õppima Pariisi. Mägi siirdus esialgu Soome. ja veetis 1906 aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga, kus huvitus maastikumaalist; sügisest õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Soomes said alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga. Läks 1907
Kunstialased algteadmised sai ta aastatel 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Samal ajal harrastas ta ka innukalt näitekunsti, viiulimängu ning mitut spordiala. Kunstiõpinguid jätkas ta aastatel 19031905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, kus ta keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas ta end Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas temas soovi pääseda õppima Pariisi. Mägi siirdus esialgu Soome ja veetis 1906. aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga, kus huvitus maastikumaalist; sügisest õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Soomes said alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga. 1907. aasta varasügisel läks Mägi Pariisi
olulisimaks maalikunstnikuks ja tema asutas kunstikooli Pallase. Konrad sündis 1. novembril 1878 ning suri 15. august 1925. Ta oli oli eesti maalikunstnik ja pedagoog. Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonda. Esimesed kunstialased teadmised sai Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursuselt ning jätkas õpinguid Peterburis. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end Jakob Goldblatti ateljees. Edasi õppis Soomes ning siis Pariisis. Pärast seda elas 2 aastat Norras ning naases kodumaale Tartusse. Ta töötas joonistusõpetajana Tartu linnakoolis, kutsehariduse Seltsi õhtukoolis ja pidas ateljeestuudiot. Samuti tegutses Eesti Töörahva Kommuuni ja Lõuna-Eesti kunstikaitsetoimkonnas. Konrad Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades
algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Sai kunstialased algteadmised 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Jätkas kunstiõpinguid 19031905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end 1905-1906 Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääseda õppima Pariisi. Mägi siirdus esialgu Soome ja veetis 1906. aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga, kus huvitus maastikumaalist; sügisest õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Soomes said alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga. Läks 1907
1902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Enne seda oli ta mööblitehases puunikerdust õppinud. Edasised õpingud toimusid aastatel 1903-1905 Peterburis parun Stieglitzi kunsttööstuskoolis vabakuulajana. Eesti soost kunstniku Amandus Adamsoni juhendamisel jätkas Mägi õpinguid puunikerduse ja modelleerimise aladel. Konrad Mägi võttis osa õpilasrahutustest ja oli sunnitud koolist lahkuma. Edasi täiendas ta end aastatel 1905-1906 Jakon Goldblatti ateljees. Tal tekkis soov minna õppima Pariisi. Mägi läks esialgu Soome ja veetis aasta 1906 suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga ning huvitus maalikunstist. 1907. aastal septembris läks Mägi Pariisi, elas kunstnike ja kirjanike koloonias Mesipuu, õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias joonistamist ning külastas kunstinäitusi ja muuseume. Aastatel 1908-1910 elas Norras. 1911. aasta suve veetis Normandias, 1912. aastal käis
Konrad Vilhelm Mägi Konrad Mägi oli eesti maalikunstnik ja pedagoog. Ta sündis 1878. a. mõisa abivalitseja perekonda. Oma kunstialased teadmised sai ta 1899-1902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Jätkas kunstiõpinguid 19031905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis. Täiendas end 1905-1906 Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääseda õppima Pariisi. Mis tal ka 1907. a. õnnestus. Seal ta elas kunstnike ja kirjanike koloonias La Ruche (Mesipuu), õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie Colarossi) ja Académie de la Grande Chaumière'is joonistamist ning külastas kunstinäitusi ja muuseume. Mägi kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane
algteadmised omandas ta 1899–1902 aastatel Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Samaaegselt innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala harrastades. K. Mägi jätkas kunstiõpinguid vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, kus keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end aastatel 1905-1906 J. Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääseda õppima Pariisi. Mägi siirdus esialgu Soome ja veetis 1906. aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga Ahvenamaal, kus huvitus maastikumaalist. Sügisest õppis ta kuulduste kohaselt edasi Helsingis Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Samuti said Soomes alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga. 1907
Seltsi joonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Joonis 1. Konrad Mägi Jätkas kunstiõpinguid 19031905 Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, kus keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end 1905- 1906 Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääseda õppima Pariisi. Mägi siirdus esialgu Soome ja veetis 1906. aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga Ahvenamaal, kus huvitus maastikumaalis. Sügisest õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Soomes said alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga. Pariisi jõuti 1907. aastal septembris
Peterburi asus ta õppima 1903. aastal olles kahekümne nelja aastane noormees. Kõigepealt tuleks märkida, et Mägi astus kooli vabakuulajana ja jäi selleks koolist lahkumiseni. Puudulik hariduslik ettevalmistus oli peamine põhjus, miks Mägi vabakuulajana õpinguid alustas. Õpnigutesse suhtus Mägi innuga. Peterburis olles, võttis Konrad osa ka 1905. aasta revolutsioonist.Selle tulemusena pidi ta õpingud sealses koolis pooleli jätma. Mägi täiendas end Jakob Goldblatti ateljees. Ühtlasi oli selle ateljee valik ka esimene samm, mis Mäe edasised õpingud rakenduslikult alalt viis kujutava kunsti radadele. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääseda õppima Pariisi. Mägi siirdus esialgu Soome; sügisest õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Soomes said alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga.
kunsttööstuskoolis, keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele. Oma iseseisvat töömeheelu alustas nooruk Tartu mööblitööstustes puunikerdajana (1903. aastani). Mägi sattus sõpruskonda, kellest kasvas välja spordiharrastuslik liikumine (teda mainitakse koguni Eesti raskejõustiku ajaloos). Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end 1905- 1906 Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääseda õppima Pariisi. Mägi siirdus esialgu Soome ja veetis 1906. aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga, kus huvitus maastikumaalist; sügisest õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Soomes said alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga. Läks 1907
Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Jätkas kunstiõpinguid 19031905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end 1905-1906 Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääseda õppima Pariisi. Mägi siirdus esialgu Soome ja veetis 1906. aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga, kus huvitus maastikumaalist; sügisest õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Soomes said alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga. Läks 1907
ALEKSANDER TASSA 1882–1955 Aleksander Tassa sündis 1882. aastal Tartus. Tema kunstihariduslik tee sai alguse 1897. aastal Tartu Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. 1904. aastal siirdus A. Tassa Peterburi A. Stieglitzi Kunsttööstuskooli, kust koos teiste eestlastega oli sunnitud lahkuma seoses üliõpilasrahutustega 1905 aastal. Seejärel õppis ta mõnda aega kunstnik Ants Laikmaa ateljeekoolis Tallinnas, ning taas Peterburis, sedapuhku J. Goldblatti kunstikursustel. Helsingi ja Ahvenamaa kaudu jõudis A. Tassa koos Konrad Mäe ja Nikolai Triigiga 1907. aastal Pariisi. A. Tassa õppis katkendlikult Witte’i eraakadeemias, H. Anglada-Camarosa ja K. van Dongeni ateljees. 1908. aastal viibis A. Tassa koos K. Mäega Norras. Siin valmisid mitmed maastikud, millede ainetel on kujundatud 1909. aastal ilmunud kunstnikke ja kirjanikke koondava rühmituse "Noor-Eesti" III albumi päisliistud. Neis avaldub täielikult A. Tassas peituv sümbolist ja
annaabi.ee 
