Selle kurja maailma ja kõrgeima Jumala vahel on terve hierharhia taevaseid olendeid. Meie füüsilised kehad on sellest maailmast osa, hinged on aga 6 Lane 2002, lk. 15 7 Armstrong 2007, lk. 84 8 Armstrong 2007, lk. 83-84 9 Lane 2002, lk. 16 10 Lane 2002, lk.16 11 Lane 2002, lk. 18-19 12 Lane 2002, lk. 19-20 3 kehasse vangistatud jumalikud sädemed. Päästmine on aga hinge põgenemine kehast taevasesse valdkonda.13 Gnoosis ise tuleneb kreeka keelsest sõnast ja tähendab ,,tunnetust". LXX kasutab verbi tõlkevastena ka heebrea verbile, tähendusena ,,kogemine".14 Irenaeus rakendas gnostitsismi vastu erinevaid argumente. Ühena neist kirjeldas ta üksikasjalikult gnostilisi süsteeme ja paljastas nende uskumuste naeruväärsust. Samuti tõstab ta esile apostlite rajatud kogudusi ja nende avaliku õpetuse järjepidevust apostlite ajast peale.15
Silmapaistvamaid apolooge oli Justinos Märter ( surm. 165): · ristiusk on ainus õige usund ja ainus õige filosoofia · ristiusk on ajaloosündmustel põhinev usund, mille on arukas käsitlus jumalast ja sünnis jumalateenistus · antiikfilosoofia ja ristiusu vaheline vastuolu on näiline ... püüdis ühendada kreeka filosoofiat ja ristiusku, pani aluse traditsioonile. 2.sajandi keskpaigas saavutas õitsengu usulisfilosoofiline suund gnoosis ehk gnostitsism, mis sisaldas ainest ida müsteeriumidest, religioonist, filosoofiast, süsteemidest, judaismist ja ristiusust. See õpetus omandas aja jooksul kristliku ilme, Kristusest tehti kogu õpetuse keskpunkt. Gnostikud, kes sageli olid õppinud inimesed näitasid, et nad on kõrgema astme kristlased.Tavaline gnostikute ühendus oli õpetaja ümber koondunud seltskond. Koosolekud olid enamasti salajased ning nende õpetus tehti teatavaks ainuüksi liikmetele. Koostati evangeeliume
2006 - ... Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi liige 2005 - 2006 võrdleva usundiloo õppetooli juhataja kohusetäitja EELK Usuteaduse Instituudis Teaduskraadi info: Jaan Lahe, magistrikraad (teaduskraad), 2004, (juh) Peeter Roosimaa, Randar Tasmuth, Gnoosise ja juutluse kokkupuutepunktid ja nende kajastamine autentsetes Pauluse kirjades, Tartu Ülikool Teaduspreemiad ja -tunnustused 0, Jaan Lahe; 2001 Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi preemia teadustöö "Gnoosis ja algkristlus" eest, millega osalesin üliõpilaste teadustööde konkursil; 2005 Münsteri Ülikooli auhind gnoosise uurimise eest. Teadustöö põhisuunad: Ühiskonnateadused ja kultuur, Teoloogia(Võrdlev usundilugu) Küllap on enamikule minu eakaaslastest tuttavad lood vene vägimehest Ilja Murometsast. Nooremad inimesed ei pruugi neid lugusid teada ja seepärast pean alustama lühikese kokkuvõttega loost, mis on olnud minu jaoks tähenduslik juba palju aastaid.
kinkis neile Nag-Hammadi gnostilise koodeksi. Tegemist on gnostilise papüürusega kopti keeles, mis leiti 1945. aastal Nag-Hammadi küla lähistelt Ülem-Egiptusest. Kokku avastati 52 traktaati ning 12 raamatut, millest enamik esindavad gnostilisi mõttevoole. Viieosaline Codex I on praegu tuntud Jungi koodeksina. (LAMMERS&CUNNINGHAM 2008:223) Vaatlemaks seda, kas on alust Jungi liigitamisel uusgnostitsistide hulka, tuleb kõigepealt iseloomustada mõningaid gnostilise maailmavaate põhijooni. Gnoosis tähendab kreeka keeles ,,tunnetust" ja ,,teadmist". Kui klassikalises kreeka filosoofias tähendab gnoosis üldiselt ratsionaalset tunnetust maailma ja iseenese kohta, siis gnostitsistide enda keelekasutuses peetakse selle all silmas eelkõige ülemeelelist jumalakaemust. ,,Gnoosis on seega lunastav teadmine, mis avab inimesele tema päritolu ja olemuse, näitab talle tema olukorda maailmas (st et ta on siin maailmas võõras) ning teed lunastusele." (LAHE 2004: 106-107)
Misna (kordamine) on teine juudi religiooni seisukohast oluline teos, pandi kirja aastal 200 pKr. Ka sellest ei piisanud. Sellele kirjutati kommentaar gemara. Neid koos hakati nimetama talmudiks (õpetama, õppima). Talmud on kakskeelne, sest misna on heebreakeelne, gemara aga arameakeelne. 7. mai Religioon (religiones, religio) 27 eKr Kultus (cultus) 475 pKr Manilus 270. aastatel pKr Gnoosis 475 pKr Monism kujutab jumalat ebaisikulisena. Juutide vastandumine antiikreligioonile polnud nii rõhutatud kui varakristlus. Seetõttu sai juudi religioon Rooma riigis vabamalt eksisteerida kui varakristlus. Religioon ei tohtinud ohustada avalikku korda ja kõlblust ega halvustada riigiusundit. Juutidel oli Rooma religioonis eristaatus: nad olid vabastatud keisrikultusest. Juudi kogukonna pagendamiseks ühest riigi otsast teise oli vaja keisri otsust.
.., eeskujuks oli apostel Paulus, Mani on kristliku misjoni otsene mõju. Õpetus kolmainsusest eristab kirstlust teistest monoteistlikest usunditest. Samuti on seal oluline idee: inkarnatsioon (NB!mitte reinkarnatsioon) ühekordne sündmus, mis üks kord ajaloos on toimunud: jumala poja või lausa jumala enda sünd inimeseks. Lunastus patust vabanemine (lunastusreligioonid kõik usundud, mille ülimaks eesmärgiks on inimese vabanemine millestki, nt: budism, hinduism, manilus, gnoosis, mitra kultus.) Tahetakse vabaneda: patt : apostel Paulus räägib ainsuse vormis patust (juba UT on ka pl), tema jaoks patt oli kui türann, kelle alt vabastab Kristus (justkui ostaks vabast endale orjusest). Nüüd on nende isand Kristus. See toimub ristimise läbi. Apokalüptiline maailmapilt: on kaks ajastut. Jeesus mõtleb kõneldes uut ajastut. Patt kõrvaldatakse maailmast aegade lõpul. Surnute ülestõusmine aegade lõpul surnud äratatakse üles ja nad saavad üles tõusta, sest
idapoolne osa sai tagakiusu vähem tunda. Tagakiusamiste traditsiooni algatas 64. aastal keiser Nero, kristlaste tagakiusajatena jäid ajalukku ka keisrid Domitianus, Trajanus, Commodus. Viimane julm ja laialdane tagakius leidis aset 4. sajandi alguses keiser Diocletianuse käsul. 3. Varakristlik õpetus ja vaimuliku ameti kujunemine (13 sajand). Kristliku kaanoni kujunemine. Monarhistlik (piiskoplik) ja karismaatiline amet. Kristlik gnoosis. Markion ja montanism. Kristliku kaanoni kujunemine on võtnud sadu aastaid, kui mitte aastatuhandeid. Esimese sajandi kristlased ei pidanud vajalikuks Jeesuse isikuga seonduvat üles kirjutada, sest kohe pidi saabuma maailma lõpp. Siiski on esimesed säilinud kirjad pärit esimese sajandi 50-60. aastatest, Vanim evangeeliumist on Markuse evangeelium, mille kirjutamisajaks peetakse ajavahemikku 60-75. Markuse evangeeliumile järgnesid Matteuse ja Luukase evangeeliumid (ajavahemikust 80- 110)
patukahetsuse riitus Maniluse kirjandus: Mani laenas palju kontseptsioone ja motiive juutluse, kristluse ja iraani usundi pühadest tekstidest Maniluse kaanon (säilinud vaid väike osa) Elva Evangeelium, Elu aare, Pragmateia, Saladuste raamat, Hiiglaste raamat, Kirjad ja Psamlid ja palved Manilus on sarnane Zoroastrismile dualismi poolest, kuid need erinevad: Maniluse järgi on meie maailma vangla Zoroastrismis on maailm vajalik headuse lõplikuks võiduks Gnoosis ('teadmine') usund, milles on palju Manilus laenanud (nt. struktuus). Gnoosise tuumidee inimeses on jumalik element, mis pole jumalikkusest teadlik. Gnostitsistlik dualism erineb manuluse ja zoroastrismi omast, pidades kogu nähtavat maailma kurjaks (ebanormaalseks), vaimset aga jumalikuks ja heaks. Inimhinge mõistetakse kui mateeriasse vangistatud jumalikku substantsi - ,,valgussädet", mis
annaabi.ee 
