roostevärvi täpikeste ja väiksemate sinakashallide laikude esinemine A-Cg; A-Cg-R; A-B-Cg huumushorisondile järgnevates horisontides roostevärvi täpikeste ja väiksemate sinakashallide laikude esinemine A-Bg-Cg huumushorisondile järgnevates horisontides AT-CG; AT-BG-CG T-BG-CG A-B-C B tavaliselt BC- või C-st raskema lõimisega Gleistumistunnused kerge ja keskmise lõimisega muldadel alumistes, A-Bg-Cg rasketel A-le järgnevas horisondis BG kollakaspruun kuni kollakashall, sisaldab väikeseid gleilaike; G- AT-BG-CG või CG-kollakashall, rohkesti gleilaike ja roostetäppe T-BG-CG; T-G-CG B tavaliselt BC- või C-st raskema lõimisega; El kollakashall kuni A-E-B-C pruunikakollane
(boor,mangaan) sisalduse vähenemist lessiveerumise suurenedes. Lõimiselt on need mullad erged liivsavid, lähtekivimiks moreen. Lisaks on leetjad mullad väga produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele. 6 5. Muldade iseloomustus 1.GLEISTUNUD LEETJAS MULD :Ajutiselt (nõrgalt) liigniisked mullad. Gleistumistunnused esinevad kerge ja keskmise lõimisega muldadel alumistes, rasketel aga A-horisondile järgnevas horisondis. Metsakõdu puudub või esineb 1-3 cm tüseduse kihina. Klg- Gleistunud leetjas muld Kihisemine 60(50)-100 cm. Profiil: A-El(g)-Bmtg-Cg.Looduslike maade ülemistes horisontides nõrgalt happeline reaktsioon, pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas. Kihisemise puudumise korral on pH kogu mullaprofiilis neutraalne. 2.GLEISTUNUD LEOSTUNUD MULD :Ajutiselt (nõrgalt) liigniisked mullad.
(boor,mangaan) sisalduse vähenemist lessiveerumise suurenedes. Lõimiselt on need mullad erged liivsavid, lähtekivimiks moreen. Lisaks on leetjad mullad väga produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele. 6 5. Muldade iseloomustus 1.GLEISTUNUD LEETJAS MULD :Ajutiselt (nõrgalt) liigniisked mullad. Gleistumistunnused esinevad kerge ja keskmise lõimisega muldadel alumistes, rasketel aga A-horisondile järgnevas horisondis. Metsakõdu puudub või esineb 1-3 cm tüseduse kihina. Klg- Gleistunud leetjas muld Kihisemine 60(50)-100 cm. Profiil: A-El(g)-Bmtg-Cg.Looduslike maade ülemistes horisontides nõrgalt happeline reaktsioon, pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas. Kihisemise puudumise korral on pH kogu mullaprofiilis neutraalne. 2.GLEISTUNUD LEOSTUNUD MULD :Ajutiselt (nõrgalt) liigniisked mullad.
taimkate kannatab veepuuduse all; puudub vee varu väike vähese mulla savivaru tõttu ülave-test); gleistumistunnused hästi näha mullad; pealt kaetud AT või < 10 cm T-ga; cm); esineb lausaldane glei- (> 3/4 G) või
või õhukest turbakihti. Künnimaade mineraalne horisont sisaldab parasniiskete muldadega võrreldes rohkem orgaanilist ainet seega on tumedam. Mullaprofiil on allpool tugevasti gleistunud, moodustades teatud sügavusest alates gleihorisondi (G). See on hapnikuvaeses keskkonnas peamiselt raudoksiidi taandumise tõttu tekkinud sinakas-, rohekas- või valkjashall horisonti, milles esineb rohkesti roostevärvi laike gleistumistunnused, mis katavad horisondist vähemalt 1/3. Vastavalt lähtekivimile ja omadustele eristatakse erinevad gleimuldi. Gleimuldade omadused ja nende tüüpprofiilid sõltuvad peamiselt lähtekivimi materjalist, liigniiskuse astmest ja põhjavee koostisest. Gleimullad asuvad madalatel tasandikel ja nõgudes ning liigniiskus võib olla tingitud nii kõrgest põhjaveest kui ka pealevalguvast pinnaveest. Huumuskatte all asuvates horisontides
Peamised levikualad Kagu-Eestis, vähem Põhja-Eestis (Kunda ümbrus). 3. Gleistunud leetunud mullad. a) Gleistunud näivleetunud mullad LPg. Lisaks perioodilisele ülaveele põhjustab liigniiskust ka moreentasandike madalamatel osadel põhjavee tase. Põllumaadena kasutamisel vajavad kuivendamist, rohumaana kasutamisel pole kuivendus hädavajalik. b) Gleistunud leetunud mullad LkI-IIIg. Liivadel tekib Bhf-horisondiga mullaprofiil: (O)-A-E-Bhfg-Cg. Raskematel lõimistel (esineb vähem) on gleistumistunnused märgata kõrgemal ja ei teki huumus-raua sisseuhtehorisonti: (O)-A-Eg-Bg-Cg. IV Tüüp Leedemullad L Karbonaadivaestel liivadel kujunenud happelised metsamullad. Huumushorisont kas puudub või on alla 5 cm tüsedusega. Veereziimilt on põukartlikud või harvem parasniisked. Juhtiv mullatekkeprotsess: leetumine. 1) Tüüpilised leedemullad L. On kuivades männikutes levivad mullad. a) LI nõrgalt leetunud leedemullad. E<7 cm. Tüüpprofiil: O-E-Bhf-C.
Peamised levikualad Kagu-Eestis, vähem Põhja-Eestis (Kunda ümbrus). 3. Gleistunud leetunud mullad. a) Gleistunud näivleetunud mullad LPg. Lisaks perioodilisele ülaveele põhjustab liigniiskust ka moreentasandike madalamatel osadel põhjavee tase. Põllumaadena kasutamisel vajavad kuivendamist, rohumaana kasutamisel pole kuivendus hädavajalik. b) Gleistunud leetunud mullad LkI-IIIg. Liivadel tekib Bhf-horisondiga mullaprofiil: (O)-A-E-Bhfg-Cg. Raskematel lõimistel (esineb vähem) on gleistumistunnused märgata kõrgemal ja ei teki huumus-raua sisseuhtehorisonti: (O)-A-Eg-Bg-Cg. IV Tüüp Leedemullad L Karbonaadivaestel liivadel kujunenud happelised metsamullad. Huumushorisont kas puudub või on alla 5 cm tüsedusega. Veereziimilt on põukartlikud või harvem parasniisked. Juhtiv mullatekkeprotsess: leetumine. 1) Tüüpilised leedemullad L. On kuivades männikutes levivad mullad. a) LI nõrgalt leetunud leedemullad. E<7 cm. Tüüpprofiil: O-E-Bhf-C.
Peamised levikualad Kagu-Eestis, vähem Põhja-Eestis (Kunda ümbrus). 3. Gleistunud leetunud mullad. a) Gleistunud näivleetunud mullad LPg. Lisaks perioodilisele ülaveele põhjustab liigniiskust ka moreentasandike madalamatel osadel põhjavee tase. Põllumaadena kasutamisel vajavad kuivendamist, rohumaana kasutamisel pole kuivendus hädavajalik. b) Gleistunud leetunud mullad LkI-IIIg. Liivadel tekib Bhf-horisondiga mullaprofiil: (O)-A-E-Bhfg-Cg. Raskematel lõimistel (esineb vähem) on gleistumistunnused märgata kõrgemal ja ei teki huumus-raua sisseuhtehorisonti: (O)-A-Eg-Bg-Cg. IV Tüüp Leedemullad L Karbonaadivaestel liivadel kujunenud happelised metsamullad. Huumushorisont kas puudub või on alla 5 cm tüsedusega. Veereziimilt on põukartlikud või harvem parasniisked. Juhtiv mullatekkeprotsess: leetumine. 1) Tüüpilised leedemullad L. On kuivades männikutes levivad mullad. a) LI nõrgalt leetunud leedemullad. E<7 cm. Tüüpprofiil: O-E-Bhf-C.
Liigniiskuse avaldumisvormid on erinevad ajutiselt ja alaliselt liigniisketel muldadel ning pinna- ja põhjaveest põhjustatud liigniisku korral. Lühiaegselt liigniiskete muldade ja pinnaveest põhjustatud liigniiskuse korral on huumuskiht tume ja sisaldab rohkem orgaanilist ainet kui parasniisketel muldadel. Huumuskihi alumises osas ja vahetult selle all leidub gleistumisest tingitud roostetäppe ja -laike. Kõrgest põhjaveeseisust tingitud lühiaegse liigniiskuse korral ilmnevad gleistumistunnused (täpid ja laigud) mullaprofiili alumises osas. Kollakaid ja sinakashalle laike esineb kõige rohkem kõdunenud taimejuurte ümbruses. Nende muldade huumushorisont ei erine parasniiskete muldade omast. Pikaajaliselt liigniisketel muldadel, kui liigniiskus on põhjustatud pinnaveest, on huumuskiht toorhuumuslik, looduslikel aladel võib huumuskihis olla ka turvastumise tunnuseid. Huumushorisondi all paiknevad kihid on tugevasti gleistunud
Lkg ajutiselt liigniisked, ülaosas valdavalt kerge lõimisega, A üle 5 cm, kujunenud Bh, Bf Metsakõdu varu 2030 Mg ha-1, A-s 6070 Mg ha-1. ja Ea. Happelised, keemine puudub. Gleistumine C-s (Cg), selgesti näha Ekso- ja endogeense org. aine suhe huumuskattes 23, kogu profiilis 34. gleistumistunnused, B- tsementeerunud pesadega. Põllum. Hu 2,22,6%, N varu 56 Mg ha-1, Nüld 0,13% põllum ja 0,15% metsam. Profiil: O A Ea Bg Cg või OAEaBBhCg C:N metsam. 16, põllum. 11 Leetumisastme järgi nagu parasniisked (vt. eespoolt):
annaabi.ee 
