Mida teada E-ainetest? Mis on toidu lisaained? Looduslikud või sünteetilised ained; Riknemise edasi lükkamine; Välimuse parandamine; Struktuuri, maitse või aroomi muutmine; Tähistus E (Europe). E-ainete jaotus Toiduvärvid; Säilitusained; Antioksüdandid, happesuse regulaatorid; Paksendajad, stabilisaatorid, emulgaatorid, želeed moodustavad ained, kergitusained jt konsistentsi mõjutavad ained; Lõhna-ja maitsetugevdajad ; Glaseerained; Magusained. Sünteetiliste lisaainete oht Üldksenobiootikumid metabolismirajad inimorganismis puuduvad; Võivad moodustuda mutageensed, teratogeensed või isegi kantserogeensed vaheühendid; kumulatiivsed või sünergistlikud kõrvaltoimed; Tugev allergeenne toime; Ei suudeta ohufaktoreid prognoosida. Kokkuvõte Lisaainete maailm on keeruline; Võimatu leida lisaaineteta tooteid; Palju sünteetilisi lisaaineid; Katsed ei pruugi langeda kokku iga
kodutalust pärinev väga väikse osa, milleks oli 1/9. Põhiliselt toome kodust ainult kartuli. Lisaainete rühmad · Toiduvärvid (E100-E199) · Säilitusained (E200-E299) · Antioksüdandid (E300-E399) · Emulgaatorid, stabilisaatorid (E400-E499) Lisaks nimetusele on kasutusel veel lisaainerühmad nagu happesuse regulaatorid, jahu parendajad, paakumisvastased ained, lõhna- ja maitsetugevdajad, glaseerained, magusained, paksendajad, pakesendamisgaasid jt (E500-...) Lisaaine on looduslik või sünteetiline, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil. Lisaaineid kasutatakse näiteks toidu paremaks säilitamiseks (säilitusained), vajaliku kontsistentsi saavutamiseks (stabilisaatorid, tarretavad aine, emulgaatorid), toidule atraktiivsema värvuse andmiseks (toiduvärvid) jt. Lisaainetel on Euroopa numbritunnus ehk E tunnus. E tunnus tähendab, et lisaaine on läbinud
LISAAINETE LIIGITAMINE FUNKTSIOONIPÕHISELT Lisaained on jaotatud nende põhifunktsioonide järgi rühmadeks. Põhirühma kuulumine ei välista lisaainete teisi funktsioone. Kõige sagedamini toidus kasutatavad lisaainete rühmad on järgmised: Toiduvärvid (E100–199) Säilitusained (E200–299) Antioksüdandid (E300–399) Lisaks eelpool nimetatule on kasutusel lisaainerühmad, nagu happesuse regulaatorid, jahu parendajad, paakumisvastased ained, lõhna- ja maitsetugevdajad, glaseerained, magusained, paksendajad, želeerivad ained, pakendamisgaasid jne (E500-…). Paksendajaid kasutatakse toote konsistentsi parandamiseks, piimatoodetes vadaku sidumiseks, tarretajate, paksendajate, stabilisaatorite, rasvaasendajatena. Üheks paksendajaks on modifitseeritud tärklis. Looduslik tärklis talub halvasti nii termilist kui ka mehhaanilist töötlust, mistõttu kasutab toiduainetööstus lisaainetena keemiliselt või füüsiliselt töödeldud tärklise
ehk C-vitamiin E 300, sidrunhape E 330 · Paksendajad, stabilisaatorid: E 400E 418, agar E 406 · Magusained: E 420 sorbitool, mannitool E 421 · Niiskusesäilitaja: E 421 glütserool · Emulgaatorid: E 431E 495, fosfadiidhappe ammooniumsoolad E 442 · Paakumisvastased ained:E 530559, amorfne ränioksiid E 551 · Lõhna- ja maitsetugevdajad:E 620E 640, naatriumvesinik-glutamaat E 621 · Glaseerained: E 901E 914, meevaha E 901 Toiduvärvid · Toidu lisaainetest suhtutakse kõige negatiivsemalt toiduvärvidesse. · Toiduvärvekasutatakse eriti ohtrasti kondiitritoodetes ja karastusjookides, jogurtites, jäätistes jne. · Värvainetest põhjustavad allergiat eeskätt sünteetilised toiduvärvid: näiteks tartrasiin(E102), kinoliinkollane (E 104), päikeseloojangukollane (E 110), asorubiin (E 122),erkpunane 4R (E 124), võlupunane (E 129),
konsistentsi või annavad koos zeleerivate ainetega tugeva tarde; 10) zeleerivad ained - ained, mis annavad tarde; Lisaainete rühmad (järg) · 11) paakumisvastased ained - ained, mis vähendavad toiduosakeste kokkukleepuvust; 12) jahu parendajad - ained, mida lisatakse jahule küpsetusomaduste või värvuse parandamiseks; 13) lõhna- ja maitsetugevdajad - ained, mis tugevdavad toidule omast maitset ja lõhna või mõlemat; 14) glaseerained - ained, mida kasutatakse toidu välispinna katmiseks ning mis moodustavad sellel dekoratiivse läikiva või kaitsva kihi; 15) happesuse regulaatorid - ained, mis muudavad või reguleerivad toidu happelisust või aluselisust; 16) happed - ained, mis suurendavad toidu happelisust või annavad talle vajaliku hapu maitse; 17) emulgeerivad soolad - ained, mis dispergeerivad juustuvalke ja soodustavad sellega rasvade ja teiste koostisosade homogeenset jaotumist;
Lisaained on jaotatud tulenevalt nende põhifunktsioonist rühmadeks. Kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. Kõige enam toidus kasutatavad lisaainete rühmad on järgmised: toiduvärvid (E 100E 199); säilitusained (E 200E 299); antioksüdandid (E 300E 399); emulgaatorid, stabilisaatorid (E 400499). Lisaks nimetatutele on kasutusel lisaainerühmad nagu happesuse regulaatorid, jahu parendajad, paakumisvastased ained, lõhna- ja maitsetugevdajad, glaseerained, magusained, paksendajad, zeleerivad ained, pakendamisgaasid jne (E500 - ...). Enne kui lisaaine lubatakse Euroopa Liidus kasutusele võtta, hindab selle ohutust inimese tervisele põhjalikult Euroopa Toiduohutusamet. Lisaaineid hinnatakse nende toksilisuse, kantserogeensuse, mutageenususe ja teiste näitajate suhtes. Lisaainetele on kehtestatud maksimaalsed kasutamise kogused ehk piirnormid toidugruppide kaupa. Piirnormide kehtestamisel tuginetakse WHO/FAO Lisaainete Ekspertide Komitee
9) tardained ained, mis tugevdavad puu ja köögiviljatoodete konsistentsi või annavad koos eleerivate ainetega tugeva tarde; 10) eleerivad ained ained, mis annavad tarde; 11) paakumisvastased ained ained, mis vähendavad toiduosakeste kokkukleepuvust; 12) jahu parendajad ained, mida lisatakse jahule küpsetusomaduste või värvuse parandamiseks; 13) lõhna ja maitsetugevdajad ained, mis tugevdavad toidule omast maitset ja lõhna või mõlemat; 14) glaseerained ained, mida kasutatakse toidu välispinna katmiseks ning mis moodustavad sellel dekoratiivse läikiva või kaitsva kihi; 15) happesuse regulaatorid ained, mis muudavad või reguleerivad toidu happelisust või aluselisust; 2 16) happed ained, mis suurendavad toidu happelisust või annavad talle vajaliku hapu maitse;
Tulenevalt nende põhifunktsioonist jaotatakse lisaained rühmadeks. Kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. Kõige enam toidus kasutatavad lisaainete rühmad on järgmised: toiduvärvid (E 100E 199); säilitusained (E 200E 299); antioksüdandid (E 300E 399); emulgaatorid, stabilisaatorid (E 400499). Lisaks nimetatutele on kasutusel lisaainerühmad, nagu happesuse regulaatorid, jahu parendajad, paakumisvastased ained, lõhna- ja maitsetugevdajad, glaseerained, magusained, paksendajad, zeleerivad ained, pakendamisgaasid jne (E500 - ...). Lisaainete kasutamise vajadus peab olema põhjendatud. See tähendab, et lisaained on lubatud vaid juhul, kui toidu omaduste parandamist või toiteväärtuse säilitamist ei ole võimalik saavutada muude tehnoloogiliste võtetega. Rasvarikaste toitude puhul on vaja kasutada antioksüdante, et kaitsta tooteid rasva rääsumise, värvuse ja maitse muutuste ning toiteväärtuse alanemise eest