Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"gladiaatoritele" - 8 õppematerjali

Rooma lõbustusasutused
1
doc

Rooma lõbustusasutused

Sõdima ergutati kaldale asetatud katapultidelt heidetavate kivimürakatega. Gladiaatoriteks valiti kõige tugevamad orjad. Enne esinemist said gladiaatorid erikoolides aastatepikkuse väljaõppe. Kool meenutas vanglat, gladiaator elas pisikeses kongis. Treeningud toimusid puust ja hiljem nüride relvadega. Tõelise relva said gladiaatorid ainult areenil. Gladiaatorite hulgast kerkis esile suurt kuulsust ja rahalisi autasusid teenivaid meistreid. Mitmetele gladiaatoritele anti hea esinemise eest ka vabadus. Suurem osa vabaks lastud gladiaatoreid jätkas oma tulusat tegevust. Väga populaarsed olid kaarikute võiduajamised (nn tsirkusemängud) selleks ehitatud ellipsikujulisel hipodroomil. Tähtsaim hipodroom oli otse keisrilossi kõrval asuv Circus Maximus. Sinna mahtus vähemalt 250 000 pealtvaatajat. Mängudele eelnes pidulik rongkäik läbi linna ja mööda tsirkuseringi. Roomlased tegelesid agaralt kihlvedudega ja paremad orjadest

Kirjandus → Kirjandus
23 allalaadimist
Vana-Rooma ajaloost-Gladiaatorid
6
doc

Vana-Rooma ajaloost. Gladiaatorid

või vastupidi, halvakspanu. Samamoodi ebamäärane oli ka gladiaatorite kuuluvus ühiskondlikus hierarhias. Nad olid kogu ülejäänud ühiskonna silmis põlatud inimhulk, kuna pärinesid enamasti kurjategijate, sõjavangide ja halvasti käituvate orjade seast. Nii mõnedki neist aga saavutasid rahva poolehoiu, au ja kuulsuse, rahvas imetles neid kui vapraid võitlejaid. Leidus ka neid, kes tänu sellele teenisid omale vabaduse, ometi märgistas neid elu lõpuni infamia ehk häbi, mis jäi gladiaatoritele pärast esimest võitlust eluks ajaks külge ja võttis neilt teatud õigused. Sama kehtis prostituutide, näitlejate ja mõningate muude ametite pidajate kohta, kelle teenuseid hea meelega kasutati, kuid ometi olid nad teiste seisuste poolt liiga põlatud, et omada samasuguseid õiguseid (3). Hoolimata pildist, mis meile gladiaatorite elust silme ette kerkib, ei olnud see tihtipeale nii ränk. Eesmärgiks kasvatada tugevaimaid 1

Ajalugu → Ajalugu
64 allalaadimist
Pompeji viimsed päevad
3
doc

"Pompeji viimsed päevad"

Buro ja Staphyla ­ kõrtsiomanikud ning algselt ka Nydia käskijad. Lydon ­ gladiaator, kes tegeles selle alaga, et oma isa vabaks osta. Medon ­ vana ori, Lydoni isa. Lugu peatub Pompeji viimsel perioodil, mil keegi ei osanud arvata, et lähedalolev Vesuuv võib taas ellu ärgata. Pompeji tüüpilises tänavapildis paistis silma võõramaise päritoluga mees. See oli Glaucus, kes pärines Ateenast. Olles rikas mees, meeldis talle üheskoos oma sõpradega nautida pidusööke ja panustada gladiaatoritele kõrtsides. Glaucus ise oli vallaline mees ning tema silm oli peale jäänud linna kaunimale naisele, Ionele. Tema ning ta venna, Apaecidese eestkostjaks oli egiptlane Arbaces, kes tahtis Ionet Glaucusest eemale hoida ning naist hoopis endale saada, mistõttu salakaval mees rääkis Glaucusest halba Ionele, mida naine jäi ka uskuma. Glaucus küll ei mõistnud olukorda, aga teda rõõmustas pime lilleneiu

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
7 allalaadimist
Spartacus
16
docx

Spartacus

Spartacusele järgi. Koidu ajal hakkasid puhuma sarved ja gladiaatorid rivistusid kohe lahingukorda. Pärast ülevaatust saatis Spartacus ühe maniipuli toitu otsima ja teise puude järgi. Teised gladiaatorid, kes olid jäänud astangule, võtsid kätte kirved ja hakkasid kaljudest kive välja raiuma, et kasutada neid vaenlaste peale heitmiseks. Järgmise päeva koidul ärkasid kõik tunnimeeste häältepeale. Kaks kohorti roomlasi tribuun Titus Servilianuse juhtimisel tulid gladiaatoritele kallale tungima. Toimus väga lühike ja verine lahing, milles Servilianus langest Spartacuse käe läbi. Roomlased purustati ning gladiaatorid viisid endaga kaasa suure hulga relvi. 12.PEATÜKK Kui sõnum Servilianuse lüüasaamisest lähemaisse linnadesse jõudis, tõusis kogu Kampaanias ärevus. Pompeji, mille müürid olid maha lõhutud, ei julgenud vastu panna gladiaatoreile, kes palju kordi käisid linnas toidumoona varumas

Kirjandus → Kirjandus
60 allalaadimist
Rooma-Bütsants
5
doc

Rooma. Bütsants

Pärast kristlue laia levikut suleti ja hakkas lagunema. 14. saj. Tegutses linnuturuna. Praegu on muuseum ja Itaalia kuulsuste matmispaik( Raffael ja kuningad) Coleooseum 1. saj.(70-82) Rooma suurim amfiteater. Nimi tuleneb lähedal asunud keiser Nero hiigelkujust Kolossist. 80 sissepääsu, kolm korrust kaaristuid. Müüri kõrgus 50 m u 50 000 istekohta. Alumisel korrusel dooria, teisel joonia ja kolmandal korintose stiilis sambad. areeni all 3 korrust ruume gladiaatoritele, loomadele ja võitlusatribuutidele. Tribüünidele sai peale tõmmata katteid e põikesepurjed. Vatikan Citta del vatico Kiriku riigi järglane, alates 1377 paavstide pidev residents. Alates 1929 iseseisev linnriik. Maailma väikseim 0,44 ruutkilomeetrit. 2500 inimest. Riigi keel ladina keel. Riigipea riigi paavst. Peetri kirik- Apostel Peetruse hauakirik 4. saj. Ehitatud ümber 17. saj. Peetruse väljak- 280*240 purskkaevude ja sammaste kolonnaadid.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
17 allalaadimist
Rafaello Giovagnoli-Spartacus
22
docx

Rafaello Giovagnoli "Spartacus"

Siis, kui Orestes arvas, et on Spartacuse ülekavaldanud, tormas traaklane oma väega roomlastele peale. Poole tunni pärast jõudsid lahingukohale Enomaiose leegionid. Spartacus käskis oma leegionidel roomlasi jälitada. Pärast mitmeid ohverdamisi otsustas roomlaste juht saata Spartacuse juurde viis desertööri. Traaklane sai aga aru, et need on hoopis salakuulajad. Viimasena ilmus sinna ka Graniciuse väeosa, mille tuleks tõi gladiaatoritele võidu. Kui Spartacus oli oma sõjaväega laagris Vanusia juures ja tegeles sõdalaste õpetamisega, tuli tema juurde saadik Rooma senatilt. Ta rääkis, et on ratsanik Gaius Rufus Ralla ja tuli konsul Marcus Terentius Varro Luculluse poolt. Ta tegi ettepaneku vabastada rooma vangid lunaraha eest. Spartacus, tark mees nagu ta on, teadis, et saadik oli tulnud vale nime all ja oli tegelikult konsul ise. Ta ütles, et kui ta pole relvi saanud

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
15 allalaadimist
Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19-sajandini
10
docx

Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini

Nt turul popid eunuhhid siis taheti kastreerida. Võis kuni poole varast trahviks maksta. Hadrianus (117-138) enam tegeles orjade kaitse küsimustega kui teised varem. Rõhutas, et kastreerida ei tohi isegi orja enda nõusolekul, kastreerimine tuleb võrdustada mõrvaga ja isanda vara läheb riigikassasse. Keelas isandatel omavoliliselt tappa orja (magistraatide otsusel võib), keelas orjade piinamise (tõendite saamiseks). Keelas müüa naisorje kupeldajatele, meesorjade müügi gladiaatoritele. CJC (corpus juris civilis) on Hadrianuse seaduse olemas. Antonis Pius (138-161) andis orjadele väärkohtlemise puhul õiguse esitada kaebus, tõendite puhul astuti kaitsvaid samme orja heaks. Kui isand tapab orja põhjuseta on see võrdne kui oleks tapnud vaba inimese. Constianus I (312-337) esimene kristlik keiser deklareeris, et isand süüdi mõrvas kui tapmine sihilik, ori sureb karistuse läbi. Kui karistus polnud nii julm, heas usus tehtud aga ori ikkagi suri, siis oli ok. Ei saa

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

Korraldati ka erandlikke suuremate rühmade vahelisi võitlusi ja terveid merelahinguid selleks kaevatud tiikidel. Gladiaatoriteks valiti kõige tugevamad orjad. Enne esinemist said gladiaatorid erikoolides aastatepikkuse väljaõppe. Kool meenutas vanglat, gladiaator elas pisikeses kongis. Treeningud toimusid puust ja hiljem nüride relvadega. Tõelise relva said gladiaatorid ainult areenil. Gladiaatorite hulgast kerkis esile suurt kuulsust ja rahalisi autasusid teenivaid meistreid. Mitmetel gladiaatoritele anti hea esinemise eest ka vabadus. Suurem osa vabakslastud gladiaatoritest jätkas oma tulusat tegevust. Väga populaarsed olid kaarikute võiduajamised selleks ehitatud ellipsikujulisel hipodroomil, nn tsirkuse mängud. Tähtsaim hipodroom oli otse keisrilossi kõrval asuv hipodroom Cirkus Maximus> Sinna mahtus vähemalt 250 000 pealtvaatajat. Mängudele eelnes pidulik rongkäik läbi linna ja mööda tsirkuseringi. Roomlased tegelesid agaralt kihlvedudega ja paremad orjadest kaarikujuhid

Ajalugu → 10.klassi ajalugu
100 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun