Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Giidi tekst Keila kino Saluut". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kino, keila, hoones, ?keila, filme, asuvas, plats, giidi, celine, umborg, maailmasõda, tõrva, müürid, lagi, ahiküte, kuur, tuletõrje, koguni, juurdeehitus, valeri, seinamaal, fuajees, vahesein, moodsa, baar, kasiino, kohvik, swedbank, maaleht, eestieluLõpureferaat aines Arhitektuuriajalugu ja linnaplaneerimine I. Kümme hoonet 19. sajandi lõpuni
Kunsti tekkimine- koopamaalid Arvatakse, et esimesed kujutised mida võiks pidada kunstiks, valmistati vanema kiviaja (paleoliitikumi) hilisemas järgus, mis algas umbes 40 000 aastat tagasi. Enne seda oli toimunud inimese eellaste hiigelpikk areng, aga nooremas kiviajas elasid juba meietaolised inimesed, kelle ajutegevus ja keelekasutus olid sarnased meie omaga. Visuaalseid kujundeid hakati looma koos sümboolse mõtlemise arenguga. Juba neandertaallastel oli sümboolse mõtlemise algeid, kuid visuaalsete kujundite loomine hakkab kromanjoolastega. Esimesed kokkupuuted paleoliitikumi kunstiga toimusid 19.sajandi lõpus, kui arheoloog Santuola avastas Põhja-Hispaania Altamira koopas seinamaalid. Algselt ei tahetud uskuda, et tegemist on paleoliitikumiaegse kunstiga, kuna maalid olid mitmevärvilised ja meisterlikult realistlikud. Arheoloogia areng hiljem aga on kinnitanud et koopamaalid on valminud päris paleoliitikumi ja jääaja aegadel.Varasemast kunstist on enamasti näha loomakujutisi ja inimesi kujutati harva. Loomadest kujutati mammuteid, põtrasid, hirvi, piisoneid, metshobuseid. Ilmekalt on edasi antud loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Suurusvahekorda pole aga arvestatud. Pole üritatud kujutada loomi ümbritsevat ruumi. Üks varasemaid ja kuulsamaid on kivist naisekujuke Willendorfi Veenus U. 30 000-25 000 e.Kr ja see leiti Austriast. Koopa ja kaljumaalide tehnika oli mitmekesine. Kõige lihtsamad on loodud ainult kontuuride abil. Mõnikord on kontuur täidetud värviga. Pehmele seinale on joonistatud sõrme või pulgaga. Mitmevärvilisi maalinguid tehti pintsli või käsnaga. Värvid saagi peeneks hõõrutud mineraalidest – eri toonis värvimuldadest, mida segati vees või rasvas. Põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane. Paleoliitikumi kunstnik ei joonistanud näituste jaoks nagu tänapäeva inimesed.Maalid olid tihti koopasügavustes, mida võis näha ainult tule valgel. See näitab, et ilmselt oli kujutamine seotud inimeste kõige olulisemate mõtete ja tunnetega. Ilmselt püüti kujutiste abil kindlustada saagiõnne ja lisada loomade arvukust. Tihti joonistati ka seda mida teati, mitte ainult mida nähti, näiteks siseelundeid. Kujutistega püüti liita suguharu liikmeid. Nii tekkis kunst inimeste ühendamiseks ja selle väljendamiseks mis on inimestele oluline.
üle 90'e lehekülje
Uuringu lõpparuanne
õppematerjal
referaat Portugalist, väga sisukas ja põhjalik.
Logistika õpik
annaabi.ee 
