Mälupulk on väga mugav ja kiiresti arvutiga ühendatav mäluseade, mis ilmselt lähitulevikus vahetab välja disketid. Uuematel IBM-sülearvutitel polegi enam sisseehitatud disketiseadet, andmevahetus teiste arvutitega on võimalik mälupulga või arvutivõrgu vahendusel. Vähemlevinud andmekandjad: magnetoptilised kettad laser- ja magnetsalvestuse kombinatsiooni kasutav andmekandja; magnetlintseadmed andmekandjaks on magnetlint, mahutavad küll palju infot (gigabaitides), kuid aegluse tõttu sobivad vaid varukoopiate tegemiseks. Levinuimad on DAT- kassetid (digital audio tapecassette) digitaal-helilint pangakaardi suuruses kestas, mahutab kuni 8 GB andmeid; zip-kettad 100 MB ja 200 MB disketid, mida loeb Zip-seade (Iomega ZIP-drive).
Ctrl-Alt-T . Looge kliendi käsurealt ühendus serveriga. Kuna kasutajanimi serveris on samasugune nagu kliendis, siis ei pea me SSH-ühenduse loomisel kasutajanime täpsustama. student@desktop:~$ ssh server Sisestage parool. student@server’s password: student Ülesanne 1 Kuva kataloogi /boot sisu ls korraldusega nii, et oleks näha failide omanikud ja suurused oleksid väljendatud kilo-, mega- ja gigabaitides. Käsk ls (list) kuvab kataloogide sisu. Lipuga -l (long listing format) kuvatakse failid detailse tabelina. Lipuga -h (human-readable) väljendatakse failisuurusi koos SI-süsteemist tuttavate eesliidete lühenditega kilo- (K), mega- (M) ja gigabaitides (G). student@server:~$ ls -lh /boot Käsuga ls kuvatud andmete tulpade tähendused on esitatud järgnevas tabelis. Näitena kasutatakse ekraanitõmmisel kuvatud failidest esimest.
paigutatud otse emaplaadile, ühendatud juhtmete abil. Protsessor juhib kogu arvuti tööd, teostab enamiku programmide tööks vajaliku arvutustest. Protsessori headuse määrab kiirus ehk taktsagedus( mõõdetakse MHz ja GHz). Mälu ( operatiivmälu, sisemälu). Töötavate programmide ja nendega seotud ainete andmete hoidmiseks. Tühjeneb arvuti väljalülitamisel. Maksimaalne maht sõltub emaplaadi tüübist, mõõdetakse megabaitides või gigabaitides. Ühe mooduli suurus kuni 2 GB. Videokaart : videopildi näitamine, sisaldab eraldiseisvat videomälu näidatava pildi töötlemiseks, mõne videokaardiga on võimalik ühendada mitut monitori või pilti televiisorisse suunata. Videokaardi abil televiisoripilti arvutisse ei saa. Helikaart on helitekitaja. Uuematel kaartidel on panoraamheli võimalus, head kõlarid on olulised. Mõõtühikuks helisalvestamisühiku andmehulk (mõõdetakse bittides, hetkel kuni 24 b)
Välismälu hoiab infot (tarkvara ja andmed) ka sel ajal, kui arvuti on välja lülitatud. Tähtsamad välismälud: kõvaketas (hard disk, varem ka Winchester disk) kujutab endast põhiploki sees asuvat metallkarpi, milles ajam ja kandur (ühisteljeline magnetkihiga kaetud metallketaste pakk) moodustavad lahutamatu terviku, kus iga kettapoole jaoks on oma lugemis-kirjutamispea; kaasajal mahutab infot gigabaitides; Põhimõtteliselt näeb kõvaketas seest välja nagu pisike grammofon, ülestikku asetatud plaatide ja nende vahel liikuvate lugemis/kirjutamispeadega. Mida suurema mahutavusega kõvaketas, seda rohkem plaate on. pehmeketas ehk diskett (floppy disk) kujutab endast plastmasskestas asuvat elastset magnetkihiga kaetud ketast, mis on infokanduriks disketiajamis; diskette on kolmes suuruses: 8, 5.25 ja 3
salvestuskiht; 4. Plastik Järjesta CD-RW plaadi kihid alustades pealmisest! 1.Kaitsev lakikiht; 2. Alummiiniumist peegeldav kiht; 3. Isoleeriv dielektrik; 4. Metallisulamist(Ag,In,Sb,Te) salvestuskiht; 5. Isoleeriv dielektrik; 6.Plastik Millisel lainepikkusel (nanomeetrites) töötab standardses Blue-Ray DVD-plaadi lugejas kasutatav lillakas-sinine laser? 405 nm Milline on standardse DVD-plaadi/ CD-plaadi diameeter (millimeetrites)? 120 Milline on kahepoolse kahekihilise DVD-plaadi maht gigabaitides (ümardatuna 1 gigabaidi täpsusega)? 17 GB Milline on standrdse CD-plaadi andmeradadel lohukeste sügavus mikromeetrites? 0,125 Järjesta tööstuslikult valmistatud CD-plaadi kihid alustades paelmisest! 1. Trükitud infosilt (lable); 2.Kaitsev lakikiht; 3. Kuld/Alumiinium; 4. Plastik (polükarbonaat) Milline on standrdse DVD-plaadi andmeradade lohukeste minimaalne pikkus mikromeetrites? 0,4 Millisel lainepikkusel nanomeetrites töötab standardses CD-plaadi lugejas kasutatav infrapuna laser
käsk Properties (Atribuudid). 20. Kuidas on võimalik vaadata, kui palju on andmekandjal vaba ruumi? Andmekandja omamenüüst on võimalik vaadata, kui palju vaba ruumi on andmekandjal. Võtad lahti my computer Sealt teed parema hiire klõpsu C: kõvakettapeal, seejärel valid tööribalt mis ette tuli Properties (Atribuudid). Sealt näed kui palju on vaba ruumi ja kui palju on kasutusel. Mahtu näidatakse baitides kui ka gigabaitides 21. Kuidas leida arvutist kadunud faili? Kui sa ei tea faili täielikku nime, võtab selle otsimine kõigist kaustadest väga palju aega. Failide ja kaustade otsimiseks võib kasutada Windows'i peamenüü käske. Nende nimetused on vastavalt Windows'i versioonile erinevad: Find Files or Folders (Windows 98), Search For Files and Folders (Windows 2000) või Search All Files and Folders (Windows XP). 22. Mida nimetatakse otsinguvõtmeks?
Õige vastus on: 15 Küsimus 3 Milline on standardse CD-plaadi andmeradadel lohukeste sügavus mikromeetrites? Vastus kirjuta tuhandiku mikromeetri täpsusega. Õige vastus on: 0,125 Küsimus 4 Millisel kujul on CD-RW plaadi andmetepiirkonda kirjutatud andmed? Õige vastus on: Alumiiniumi ja dielektriku kihtide all oleva metallisulami läbipaistmatuks muudetud kohtade ja läbipaistvate kohtade jada.. Küsimus 5 Milline on ühepoolse kahekihilise DVD-plaadi maht gigabaitides (ümardatuna 0,1 gigabaidi täpsusega)?Vastus kirjuta koos korrektse ühikuga! Õige vastus on: 8,5 GB Küsimus 6 Millisel lainepikkusel (nanomeetrites) töötab standardses CD-plaadi lugejas kasutatav infrapunane laser?Vastus kirjuta koos korrektse ühikuga! Õige vastus on: 780 nm Küsimus 7 Järjesta tööstuslikult valmistatud CD-plaadi kihid alustades pealmisest.1. Õige vastus on: 1. Trükitud infosilt (label), 2. Kaitsev lakikiht, 3. Alumiinium, 4.
· Mälupulk (Flash Memory Stick) Uusim, pisike pulka või pliiatsit meenutav mäluseade, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. Mälupulga maht võib olla 12MB kuni 16 GB. Mälupulk on väga mugav ja kiiresti arvutiga ühendatav mäluseade. Vähemlevinud kuid tähtsad andmekandjad · Magnetoptilised kettad laser- ja magnetsalvestuse kombinatsiooni kasutav andmekandja; · Magnetlintseadmed andmekandjaks on magnetlint, mahutavad küll palju infot (gigabaitides), kuid aegluse tõttu sobivad vaid varukoopiate tegemiseks. Levinuimad on DAT-kassetid (digital audio tapecassette) digitaal-helilint pangakaardi suuruses kestas, mahutab kuni 8 GB andmeid; · Zip-kettad 100 MB ja 200 MB disketid, mida loeb Zip-seade (Iomega ZIP-drive). Käitumine võrgus Aivar Luist NETIKETT · Käitumisreeglite kogumik, ehk kuidas käituda võrgus nii, et kellegagi pahuksisse ei sattuks
salvestusmeetodeid Tänapäeva kõvaketta maht kuni 2TB Kõvakettaid võib arvutis olla mitu. Ühte ketast on tarkvara abil võimalik jagada mitmeks loogiliseks kettaks. Kõvaketas Igal loogilisel kettal on arvutis tähis Kõvaketta tähistused algavad C tähest ja tavaliselt on C peamine kõvaketas Sealt edasi tulevad teised tähised. Loogilised kettad on samuti DVD ROM , ja igasugused mälupulgad Kõvaketas Kõvaketast iseloomustab maht gigabaitides või terabaitides Ketta pöörlemiskiirus (lauaarvutitel tavaliselt 7200 ja sülearvutitel 5400) Möödud mis näitavad arvuti korpuses oleva kinnituspesa mõõtmeid (lauaarvutitel 3,5" ja sülearvutitel 2,5") Kõvaketas Kõvaketas kardab põrutamist, eriti töö ajal Kõvaketta ühendamiseks arvuti emakaardiga kasutatakse kaablit Vanemat tüüpi lai kaabel on IDE kaabel Uuem kaabel on SATA kaabel . See kaabel on peenem.
Mälupulk on väga mugav ja kiiresti arvutiga ühendatav mäluseade, mis ilmselt lähitulevikus vahetab välja disketid. Uuematel IBM- sülearvutitel polegi enam sisseehitatud disketiseadet, andmevahetus teiste arvutitega on võimalik mälupulga või arvutivõrgu vahendusel. · Vähemlevinud andmekandjad: magnetoptilised kettad laser- ja magnetsalvestuse kombinatsiooni kasutav andmekandja; magnetlintseadmed andmekandjaks on magnetlint, mahutavad küll palju infot (gigabaitides), kuid aegluse tõttu sobivad vaid varukoopiate tegemiseks. Levinuimad on DAT-kassetid (digital audio tapecassette) digitaal-helilint pangakaardi suuruses kestas, mahutab kuni 8 GB andmeid; zip-kettad 100 MB ja 200 MB disketid, mida loeb Zip-seade (Iomega ZIP-drive). Kõvaketas CD/DVD Keskseade Disketiseade ID-kaardi lugeja Emaplaat
kaitsev lakikiht 2.alumiiniumist peegeldav kiht 3. isoleeriv dielektrik 4.metallisulamist (ag-in-sb- te) salvestukiht 5.isoleeriv dielektrik 6.plastik(polükarbonaat) 5)Milline on standardse DVD-plaadi andmeradade vahekaugus mikromeetrites? V: 0,74 6) CD-plaadi lohkude paiknemisele vastav andmesõna? V: 11101011 7)Milline on standardse CD-plaadi andmeradadel lohukeste maksimaalne pikkus mikromeetrites? V: 3,3 8)Milline on ühepoolse ühekihilise DVD-plaadi maht gigabaitides? V: 4,7GB 9)Milline on standardse DVD-plaadi diameeter? V: 120 10)Millisel lainepikkusel töötab standardses Blue-Ray dvd-plaadi lugejas kasutatav lillakas-sinine laser? V: 405 nm 11) Millisel kujul on CD-RW plaadi andmetepiirkonda kirjutatud andmed? V: Alumiiniumi ja dielektriku kihtide all oleva metallisulami läbipaistmatuks muudetud kohtade ja läbipaistvate kohtade jada 9.test Graafikakaardid 1)Kui palju mälu on vaja graafikakaardil, et see suudaks kuvada monokroomse 2D
ühe miljardi hertsiga (tsükliga sekundis). (Protsessor, 2010) 6 Mälu (Memory) all mõeldakse tavaliselt tavakasutajale kõige olulisemat – operatiivmälu RAM (Random Access Memory). Operatiivmälus säilitatakse parajasti tööks vajalikke andmeid ning arvuti väljalülitamisel kustuvad kõik seal säilitatud andmed. Mälu mahtu mõõdetakse kilobaitides (kB), megabaitides (MB) ja gigabaitides (GB) ning kaasaegsel arvutil peaks mälumaht olema vähemalt 1 GB. (Mälu, 2010) Kettaseadmed: 1) Kõvaketas (HDD – Hard Disk Drive) on seade, kuhu on salvestatud arvutis kasutatavad programmid ning kasutajate poolt loodud failid (tekstid, tabelid, pildid jm). Kõvakettal on kindel füüsiline maht ning see võib ühel hetkel täis saada. 2) CD- ja DVD-seadmed. Arvutid on üldjuhul varustatud CD- või
Välismälu hoiab infot (tarkvara ja andmed) ka sel ajal, kui arvuti on välja lülitatud. Tähtsamad välismälud 5: Kõvaketas (ingl. hard disk, varem ka Winchester disk) kujutab endast põhiploki sees asuvat metallkarpi, milles ajam ja kandur (ühisteljeline magnetkihiga kaetud metallketaste pakk) moodustavad lahutamatu terviku, kus iga kettapoole jaoks on oma lugemis- kirjutamispea; kaasajal mahutab infot gigabaitides. Pehmeketas ehk diskett (ingl. floppy disk) kujutab endast plastmasskestas asuvat elastset magnetkihiga kaetud ketast, mis on infokanduriks disketiajamis; diskette on kolmes suuruses: 8, 5.25 ja 3.5 tollise läbimõõduga, millest levinuim on viimane; 3.5 tolliseid ajameid (ja vastavalt ka kettaid) on kirjutustiheduse järgi 3 tüüpi: topelt- (DD - double density), kõrg- (HD - high density) ja eritihedusega (ED - extra density), mille kettad mahutavad vastavalt 720 kB, 1.44 MB ja 2
Vastus kirjuta sajandiku mikromeetri täpsusega. g. Milline on standardse CDplaadi andmeradadel lohukeste maksimaalne pikkus mikromeetrites? Vastus kirjuta kümnendiku mikromeetri täpsufsega. h. Järjesta CDR plaadi kihid alustades pealmisest. i. Järjesta CDRW plaadi kihid alustades pealmisest. j. Milline on kahepoolse ühekihilise DVDplaadi maht gigabaitides (ümardatuna 0,1 gigabaidi täpsusega)? Vastus kirjuta koos korrektse ühikuga! k. Kirjuta joonisel kujutatud CDplaadi lohkude paiknemisele vastav andmesõna ● Andmesõna koosneb numbritest 1 ja 0, mida on kokku nii palju kui on kokku kriipse teljel VÄLJA ARVATUD ESIMENE
muutmälu (RAM) suurus, graafikakaardi protsessor ja mälu, töötavate rakenduste arv. CPU kiirus arvuti protsessori kiirus kirjeldab maksimaalset arvutuste arvu sekundis, mida protsessor saab teha, ning seda esitletakse megahertsides (MHz) või gigahertsides (GHz). Tavaliselt on nii, et mida suurem number, seda kiirem ja võimsam on protsessor. RAM muutmälu (RAM) on jõudluse üldnäitaja, mida mõõdetakse kas megabaitides (MB) või gigabaitides (GB): mida suurem number, seda kiiremini hakkab programm töötama. Graafikaprotsessor ja mälu graafikatöötlusüksus (graphics processing unit GPU), on sarnane arvuti protsessorile (CPU). GPU on kavandatud nimelt teostama keerulisi matemaatilisi ja geomeetrilisi arvutusi, mis on vajalikud graafika viimistlemiseks. Tehnoloogia arengu tõttu ei pea videokaardil tingimata olema üks GPU moodsamatel kaartidel võib GPU'sid olla kaks või enam
annaabi.ee 
