Ladina juriidiline terminoloogia 19.12. seminari kodutöö 1) Tõlkida tekstist 20 (lk 30) laused 1-6, 8, 9, 12, 13 (gerundium), 15-18, 20 (gerundivum). Gerundiumi ja gerundiivi kohta lähemalt lk 127. 2) Lugeda läbi ja võtta loengusse kaasa Cicero teksti „Esimene kõne Catilina vastu“ eestikeelne tõlge (ÕIS-s väljas). Teksti põhjal esitada kirjalikult (üksi või kahe peale, max 0,5 lk): mis on kõne eesmärk ja autori taotlus; millega ta oma eesmärki põhjendab? milliste märksõnadega kirjeldatakse Catilinat? milline on Cicero ise selle kõne taustal? tekst 20 lk30 1
Ladina juriidiline terminoloogia 11.12. seminari kodutöö 1) Tõlkida tekstist 20 (lk 30) laused 1-6, 8, 9, 12, 13 (gerundium), 15-18, 20 (gerundivum). Gerundiumi ja gerundiivi kohta lähemalt lk 127. 2) Tõlkida tekstist 21 (lk 31) laused 1-21. Partitsiipide kohta lähemalt lk 127. 3) Harj 30 (lk 87): süüdistav hageja – valitsev kuningas; õigeksmõistetud kohtualune – kirjutatud seadus. 4) Kaasa võtta arvestuse materjalid ja verbi koondtabel, vt ÕIS. 1. ius disponendi – õigus käsutada , ius possidendi – valdamise õigus/õigus asja vallata, ius utendi – kasutatamise õigus.
imperativus (käskiv kõneviis) Kuus ajavormi: praesens (olevik), imperfectum (lihtminevik), perfectum (täisminevik), plusquamperfectum (enneminevik), futurum I (I tulevik), futurum II (II tulevik) Kolm pööret ehk isikut: esimene, teine ja kolmas: ma olen, sa oled, ta on Kaks arvu: singularis (ainsus): ma olen, pluuralis (mitmus): me oleme Käändelised vormid (teonimi), gerundium (gerundiiv), supinum (supiin) Verbi põhivormid (I olevik; II minevik): Vinco (I), vici (II), victum (III), (vincere) ere (IV) võitma I pv lõppeb alati o-ga; praes. ind. act. sg 1 ma võidan II pv lõppeb i-ga; perf. ind. act. sg 1 (lõpetatud tegevus) ma võitsin; olen võitnud (veni, vidi, vici tulin, nägin, võitsin) III pv lõppeb um-ga; participium perf. pass. võidetud
o Lihtvorm (The simpleform) keepins being kept o Perfektivorm (The per.fectform) hating kept having been kept Lihn'orm miirgib tegevust, mis on samaaegne cleldisverbi tegevusega. Perlektivormiga viiJjendatud tege'useelneboeldiseverbitegevusele. Hetikespkryughockey.lregrethavingmissetlthebus. Gerundium, nagu nimis6na, v6ib olla lauses aluseks, sihitiseks jt. Bo-rlag (alus) is his Jitvottrite sport. I like sttinming (sihttls). mitmus (Plural of nouns) loodustamine Ainsus Mitrnus r -
31.Kui kuulata teda rääkimas, võiks mõelda, et ta on professor To hear hom talk, you would think he was a professor 32.Ta kuulas tähelepanelikult juhatajat kõnelemas He was listening attentively to the manager speak 33.Ma olen rõõmus, et sa leidsid oma rahakoti I am glad for you to have found your purse 34.Tekst oli liiga raske, et ma oleksin sellest aru saanud The text was too difficult for me to understand it 35.Tundub, et ta on hea õpetaja He seems to be a good teacher Gerundium 1.Miski takistas mind ust avamast Something kept me from opening the door 2.Pärast artikli leidmist hakkas ta märkmeid tegema After finding the article he began to take notes 3.Mul on suur au tutvustada külalisesinejat It is my honour to introduce the quest speaker 4.Politseinik kandis ette, et ta oli näinud tumedat autot panga ees The policeman reported his having seen a dark car parked outside the bank 5.Filmi tasus vaadata The film was worth seeing 6.Temaga ei olnud mingit vaidlemist
28. Eesti keele käändeliste verbivormide kujunemine. Partitisiibid • Personaal, olevik: -pA ~ -βA → -v (partitsiibi tunnus, osa kvotatiivi tunnusest); -b/-vad (Sg/Pl3) • Personaal, minevik: -nUt (olnud täielikult käänduv; n verbaalnoomeni liide, -ut deminutiiviliide(?)) • Impersonaal, olevik: -tAβA ~ -δApA ~ ttApA ~ ttAβA Impersonaal, minevik: -tU ~ -ttU (-u deminutiiviliide(?); tänapäeval d lisandunud analoogilisena nud-vormi eeskujul) Infinitiiv, gerundium • -tAk ~ δAk • t-tunnuseline infinitiiv vähemalt lapis, vasteid ka ugri keeltes, algupäralt ilmselt verbaalnoomeni liide • -k latiivi lõpp • Tunnus paljudes tüüpides kadunud (*antaδak >> anda), mõnes tüübis analoogilisena taas lisatud (lugeda) • -tesnA ~ -δesnA • -t sama päritolu kui infinitiivis • -e teadmata päritolu • -snA inesiivi lõpp • Hilisem areng sarnane infinitiivi omaga Supiinid • -mA + käändelõpp
▪ imperio – abl, sg, Imperium, ii n • conditores iuris – õiguse asutajad Kääne, arv, lähtevormid ▪ conditores – nom, pl, conditor, oris m ▪ iuris – gen, sg, ius, iuris n • actiones in rem – asjaõiguslikud hagid Kääne, arv, lähtevormid ▪ actiones – nom, pl, actio, onis f ▪ rem – acc, sg, res, rei f Harjutus 32, lk 87 TÕLGI! Analüüsi allajoonitud verbe, nimeta lähtevormid. 1. animus possidendi – valdamise hing gerundium, genitiiv, sg, possideo, sedi, posessum, ere 2. pactum contractum – sõlmitud leping participium,perf., passivum, contraho, traxi, tractum, ere 3. praedium serviens - teeniv krunt participium, praesens, activum, servio, ivi, itum, ire 4. pactum de vendendo – leping müüdava kohta gerundivum, abl, venio, veni, ventum, ire 5. obligatio contrahitur consensu – kohustust sõlmitakse kokkuleppega praesens, passivum, 3. sg, contraho, traxi, tractum, ere 6
I like drinking milk sometimes. Soon we will go home. They will understand me soon. Preposition Eessõna Reegel Eessõnad on abiks nimisõna sidumisel teiste sõnadega. Üldreegel: Eessõna järel on alati nimisõna, mitte kunagi ei ole see verb. Nimisõna alla kuuluvad: · nimisõna (dog, money, love) nimi (Bangkok, Mary) asesõna (you, him, us) nimisõnade grupp (my first job) gerundium (swimming) Kohamääruse eessõnad WHERE? KUS? We live in Estonia. in Tartu. Me elame Eestis. Tartus. at Kunda.(väike linn) Kundas. in the city.
Verbi käändelised vormid Accuso, avi, atum, are (süüdistama) 1. Partic. Praes. act. ns (saame esimesest põhivormist) Accusans, antis (süüdistav, süüdistades) Praedium dominans/serviend (valitesev/teeniv maatükk) 2. Gerundivum -ndus, nda, ndum (süüdistatav) (saame esimesest põhivormist) Accusandus, a, um 3. Part. Perf. Pass (süüdistatud) -us, a, um Accusatus, a, um (saame kolmandast põhivormist) Factum accusatum 4. Gerundium -ndi Accusandi süüdistamise Ius, iuris n Animus, i m hing (tavakeeles), tahe (juriidilises kontekstis) Ius accusandi süüdistamise õigus, õigus süüdistada Animus accusandi süüdistamise tahe, tahe süüdistada Fero, fuli, latum, ferre Legem ferre Gerundivum ferendus, a, um Lex ferunda välja antav seadus De lege ferenda välja antava seaduse järgi Part. Perf. Pass latus, a, um Lex lata välja antud seadus
annaabi.ee 
