helilooja aastaid koos endise lauljatari Giuseppina Strepponiga. "La Traviata" peaks tähendama "naist, kes kaldus kõrvale" või "eksinut". Ooper oli kolmes vaatuses koos kahe vaheajaga. Etenduse kogupikkus oli 3 tundi. Lauldi itaalia keeles, kuid tekst jõudis minuni läbi eestikeelsete tiitrite. Tegelased olid: Violetta Valéry (Aile Asszonyi), Flora Bervoix (Riina Airenne), Viloetta teenijanna (Juuli Lill), Alfredo Germont (Mart Madiste), Georges Germont, tema isa (Jassi Zahharov), Gaston (Aleksander Arder), Parun Douphal (Väino Puura), Markii d'Obigny (Pavlo Balakin), Doktor Grenvil (Priit Volmer), Joseph, Violetta teener (Rostislav Gurjev), Komissionäär (Aare Kodasma), Balletisolistid (Urve-Ly Voogand, Aleksandr Prigorovski). Muusikaline pool: Rahvusooper Estonia koor ning orkester. Külalisena oli dirigent Kaisa Roose. ,,La Traviata" jutustab loo kahest armunust, kelle vahel on palju armastust, intriige, kui ka kurbust.
Third level armastas. Fourth level Lemmikzanriks oli tal ooper. Fifth level Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meeldejäävad meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tegelased Violetta Valèry - sopran Alfredo Germont - tenor Giorgio Germont, tema isa - bariton Flora Bervoix, Violetta sõbratar - mezzosopran Gastone, Alfredo sõber - tenor Parun Douphol - bariton Markii d'Obigny - bariton Doktor Grenvil - bass Annina, Violetta teenijanna - sopran Giuseppe, Violetta teener - tenor Käskjalg - bass Ooperi idee Tänapäeval üks populaarsemaid Verdi teoseid kukkus esietendusel lootusetult läbi, põhjuseks teose uudsus ja vanade ooperitraditsioonide eiramine.
Ooperi sisu I vaatus Pariis, 19. saj. keskpaik. Violetta on äsja paranenud raskest kopsuhaigusest ja on korraldanud selle auks balli. Taas ümbritsevad teda mehed. Alfredo räägib naisele oma kirglikust armastusest. Violetta lükkab armuavalduse tagasi, kuid noormehe sõnad ei jätnud teda külmaks. Üksi jäädes avastab Violetta, et on esimest korda elus armunud. II vaatus 1.pilt Noored on asunud elama Pariisi lähedale. On õnnelikud. Ühel päeval palub Alfredo isa Germont Violettat, et ta loobuks abiellumast Alfredoga, kuna see heidaks halba varju noormehe perekonnale. Naine nõustub oma armastuse ohvriks tooma ning sõidab tagasi Pariisi. Germont palub, et naine ei mainiks Alfredole sõnakestki. Saabub Alfredo ja leiab eest kirja Violettalt, kus naine väidab, et nende armastus on lõppenud ja et ta pöördub tagasi oma endise elu juurde. Raevunult tormab Alfredo Violettale järele. II vaatus 2.pilt Violetta sõbratari Flora juures on ball
Ooperi läbivaks teemaks on armastus ning eneseohverdamine viimase nimel. Kaunis Violetta kohtub äsja provintsist naasnud Alfredo Germontiga, kes räägib naisele oma tunnetest. Vastu saab ta aga lilleõie ning loa tulla tagasi, kui lill on närtsinud. Violetta armub Alfredosse ning nad asuvad koos elama. Mõne kuu möödudes selgub, et armunute raha on lõppemas ning Alfredo sõidab kiiresti Pariisi rahaasju korrastama. Tema äraolekul saabub Alfredo isa Georges Germont. Algul suhtub ta Violettasse kui kergemeelsesse "võrgutajasse", kes ainult oma mehe rahakotti kergendada oskab .Peagi avastab ta Violettas ülla hingega noore naise, kelle tunded tema poja vastu on siirad. Hoolimata lugupidamisest Violetta vastu, nõuab Germont daamilt, et ta loobuks tema pojast, sest Alfredo õe peigmees on ähvardanud kihluse tühistada, kui noormees oma kooselu selle häbiväärse naisega ei lõpeta. Kuigi
sajandi Pariisiga. Violetta, kes on äsja paranenud raskest kopsuhaigusest korraldab selle auks uhke balli. Taas ümbritsevad teda mehed. Alfredo räägib naisele oma kirglikust armastusest Violettale, kes selle küll esialgu tagasi lükkab kuid tõdeb hiljem, et ta on esimest korda elus armunud. Teine vaatus koosneb kahest erinevast pildist. Esimene pilt jutustab sellest kuidas õnnelikud ja armunud noored on elama asunud Pariisi lähedale. Ühel päeval külastab Alfredo isa Germont Violettat, et ta loobuks abiellumast Alfredoga ja palub, et ta ei mainiks Alfredole sõnakestki, kuna see heidaks halba varju noormehe perekonnale. Naine nõustub oma armastuse ohvriks tooma ning sõidab tagasi Pariisi. Kui saabub Alfredo ja leiab eest kirja Violettalt, kus naine väidab, et nende armastus on lõppenud ja et ta pöördub tagasi oma endise elu juurde tormab Alfredo Violettale järele. Teise pildi alguses toimub naise sõbratari Flora juures ball
(Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (markii d'Obigny), , Rostislav Gurjev (Violetta teener), Mart Laur (doktor Grenvil),Igor Tsenkman (komissionäär). Balletisolistid olid Galina Lau ja Andrei Mihnevit. Ballikülalisteks rahvusooperi koor ja balletiartistid. Orkestri dirigent oli Erki Pehk. Ooperi tegevus toimub Pariisis, kus tähistatakse kurtisaan Violetta Valery tervenemist raskest haigusest. Külaliste seas on ka äsja provintsist naasnud infantiilne noor aadlik Alfredo Germont, kes räägib Violettale oma tunnetest. Kingiks saab ta õie ning loa tulla tagasi, kui see on närtsinud. Alfredo armub kaunisse kurtisaani ning koos alustatakse uut õnnelikku elu. Nii algab peategelaste armastuslugu. Kuid noorte joovastus ei kesta kaua. Alfredo isa, aristokraatlik vanahärra ja traditsioonide austaja ei saa lubada, et üks kergemeelne võrgutaja röövib temalt poja, rüvetades nii perekonna au. Ta nõuab Violettalt Alfredost loobumist. Violetta loobub oma õnnest armastatu
Jassi Zahharov, kes mängis Tomski osa, on eesti ooperilaulja (bariton). Ta on alates 1997 aastast "Rahvusooper Estonia" solist. Enne seda oli ta solist "Vanemuises" teatris. Lõpetas Tartu kaugõppekeskkooli ning on veel õppinud Ida Urbeli balletistuudios ja tartu 2. Keskkoolis.Ta on esinenud paljudes välisriikides - Saksamaal, Rootsis, Soomes, Tsehhis, Rumeenias jm. Tema repertuaari kuuluvad sellised baritoni suurrollid nagu Rigoletto, Jago, Boccanegra, Nabucco, Germont, di Luna, Macbeth. On ka võitnud mitmeid auhindu: Georg Otsa preemia, Tartu Kultuurikapitali aastapreemia ja Suure Vankri muusikaauhind. Ooper põhines samanimelise Aleksander Puskini jutustuse järgi ja oli kolm vaatust, mis jagunesid omakorda 7. pildiks ning teose tegevus toimub 18. sajandi lõpus St. Peterburis. Libreto autoriks on helilooja vend Modest Tsaikovski, kuid Jeletski ja Lisa aaria ning koorinumbrite tekstid on pärit Pjotri sulest.
muudetud kujul ja silmapaistvate lauljtega tohutu kuulsuse. Tnaseks on La Traviatast kujunenud ks maailma tippteoseid, mida mngitakse psirepertuaarina kigis kuulsamates ooperiteatrites. Estonia teatris on praegune, Neeme Kuninga lavastus juba kaheksas ja psinud heksa aastat publiku lemmikute seas. Ooperi tegevus toimub Pariisis, kus thistatakse kurtisaan Violetta Valery tervenemist raskest haigusest. Klaliste seas on ka sja provintsist naasnud pisut infantiilne noor aadlik Alfredo Germont, kes rgib Violettale oma tunnetest. Kingiks saab ta kameeliaie ning loa tulla tagasi, kui see on nrtsinud. Alfredo armub kaunisse kurtisaani ning koos alustatakse uut nnelikku elu. Nii algab peategelaste armastuslugu. Kuid noorte joovastus ei kesta kaua. Alfredo isa, aristokraatlik vanahrra ja traditsioonide austaja ei saa lubada, et ks kergemeelne vrgutaja rvib temalt poja, rvetades nii perekonna au. Ta nuab Violettalt Alfredost loobumist. Violetta loobub oma nnest armastatu tuleviku nimel
Rocca al Mare Kool Susanna Männik 8.a klass La traviata Retsensioon Tallinn 2013 Etendus "La traviata" toimus 10.10.2013 Rahvusooperis Estonia.1 Etenduse heliloojaks oli Giuseppe Verdi, lavastajaks oli Neeme Kuningas ning dirigendiks Eri Klas. 2 Etenduse peaosatäitjateks olid Kristel Pärtna, kelle tegelaskuju ooperis oli Violetta Valéry ja Mernas Vitulskis, kes mängis külalissolistina Alfredo Germont'i. Lavastuses osales ka Rahvusooper Estonia koor ning Rahvusooper Estonia orkester. 3 Dirigenditöö oli enam kui fantastiline ning kogu etendust saatev muusika oli ka tänu sellele imeilus. Etenduse dirigent Eri Klas on üks tuntumaid Eesti muusikuid maailmas. Ta on juhatanud enam kui sadat sümfooniaorkestrit neljakümnelt maalt. Eri Klas on olnud Estoniaga seotud alates 1965. aastast ning selles majas on ta juhatanud üle viiekümne ooperi. 4
tegelikult krahvi poeg Manrico (tenor) --, ja omakasupüüdlik, reeturlik noor krahv di Luna (tegelikult Manrico vend). Manrico ja krahv di Luna on rivaalid ka armastuses mõlemad armastavd Leonorat. "Traviatas" on peateglane Violetta n-ö "langenud naine" (it keeles la traviata), poolilmadaam, kelle ennastohverdav armastus vastandub Pariisi seltskonnaelu tühisusele ja kodanlikule võltsmoraalile, mida esindab Violetta armastatu Alfredo isa Germont. Paljudest järgnevatest ooperitest nimetaksin "Maskiballi" (peategelane Rootsi kuningas Gustav III) 1859 ja "Don Carlost" (Schilleri tragöödia järgi) 1867, viimane on kirjutatud Pariisi Opéra'le pr. suure ooperi (grand opéra) stiilis ( ja pr. keeles, hiljem valmis ka itaaliakeelne variant). Iseloomulik: süvenemine tegelase karakterisse, selle mitmekülgne kajastamine muusikas, väga mitmekesiste tehniliste
annaabi.ee 
