GEOMOODULID MAA SISEEHITUS Millest sõltub seismiliste lainete liikumise kiirus (3)? Seismiliste lainete kiirus sõltub nende kivimite tihedusest mida nad läbivad. Lainete kiirus muutub, kui ta liigub ühest kivimikihist teise. Sel juhul võib laine murduda või hoopis peegelduda kivimikeha pinnal. Laine, mis levib kõige sügavamate kihtideni, jõuab tagasi pinnakihtideni kui laine mis peegeldub ülemiste kihtide vahelisel pinnal. Laine levimiseks kulunud aeg laineallikas kuni vastuvõtuseadmeni lubab meil arvutada laine peegeldumist esilekutsunud kivimipinna sügavusse. Kõige kiiremini levivad pikilained - kuni 13 km/s. Ristlained on neist aeglasemad kuni 7.3 km/s ja kõige aeglasemad on pinnalained. Lainete saabumisaeg on seotud levikukiirusega, mis ei sõltu maavärina intensiivsusest, vaid läbitava keskkonna tiheduse st, olekust ja elastsetest omadustest - mida kergem on materjali deformeerida, seda aeglasem o...
suur, lai tükk või lahkam; avar pind või väli (ÕS 1999) · Laamad ehk plaatjad plokid on suurimad geostruktuursed ühikud, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas tuhandete km, püstsuunas mõnekümnest km (ookeani põhjas) mõnesaja km (mandrite keskosas ja kõrgmäestike all). Laamtektoonika ehk laamade liikumine · mandrite triivimise hüpoteesi esitas saksa loodusgeograaf Alfred Wegener 1915.aastal; http://www.gi.ee/geomoodulid/ · laamtektoonika seisukohtade järgi: laamad "ujuvad" ~ 100 km paksusel plastilisel vahevöö ülaosal; · laamade liikumine üksteise suhtes on väga aeglane: 220 cm/a; · liikumist põhjustavad vahevöö ülaosa aine liikumine. http://www.gi.ee/geomoodulid/ Laamade liikumine viimase 150 milj. aasta vältel Suuremad litosfääri laamad Põhja- Ameerika Euraasia
orst.edu/oceans/PPT/ConvectionTecton ics.html Kivimiringe Animatsioonid kivimiringest: 1) http://www.classzone.com/books/earth_science/terc/content/investigations/es0602/es0602page02.cfm 2) http://www.learner.org/interactives/rockcycle/diagram.html Kasutatud materjal: 1. MITMEKIHILINE MAAKERA, Ivar Murdmaa. http://ares.nlib.ee/HORISONT/1999/07/b13195943.html 2. Interaktiivne geomoodul "Maa siseehitus" http://gi.ee/geomoodulid/files/modules/earthsinterior-SH.html 3. Interaktiivne geomoodul "Kivimid" http://gi.ee/geomoodulid/files/modules/kivimid.html 4. Maa Universumis, H. Nestor, A. Raukas R. Veskimäe. Tln 2004.
Laam tektoonika Ookeanilaamade lahknemine (eemaldumine üksteisest) ookeanis : · magma tõuseb · maakoor rebeneb · laamad lahknevad · tekib keskmäestik, pangasmäestik Protsessid maapeal : · tekib uus maakoor · tekib mäestik · vulkaanilised saared ( Island ) · maavärin - > tsunami · rifti org Kokkupõrge ookeanimaakoore sukeldumine mandri laama alla ( http://www.gi.ee/geomoodulid ) · süvikute teke · tekivad vulkaanid, kurdmäestik, · maavärin · maakoor sulab ja hävib n . Jaapan, Andide mäestik Lõuna- Ameerikas, Kahe ookeanilise laama põrkumine · veealused vulkaanid ja vulkaaniliste saarte ahelikud · süvikud Mariaani süvik on maailmas sügavaim 11022m Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla. Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt. Vaikne ookean kitseneb ja sulgub.
tasase basaltkatte. Räbuvulkaanid • Räbuvulkaanid purskavad ainult vulkaani kivimeid (püroklastilist materjali). Nad ei purska kunagi laavat. Etna Vulkaan Etna • Etna asub Itaalias, Stitsiilia saarel • See on Euroopa kõrgeim vulkaan • Etna on stratovulkaan • Etna on aktiivne ning purkskas viimati aastal 2011 kui hakkas ka lähedal oleva linna suunas voolama laavat. Allikad • http:// gi.ee/geomoodulid/files/modules/vulkani sm.html • http://et.wikipedia.org/wiki/Vulkanism • http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/ loodus/? MAA_SISEEHITUS:VULKANISM_JA_MAAV% C4RINAD • http:// www.miksike.ee/documents/main/lisa/4kl ass/3maakera/vulkanis.htm
2. Mis põhjustab Malawis maavärinaid? (Millises piirkonnas Malawi asub?) Maavärinaid põhjustab Maa-sisese energia äkiline vabanemine . Malawi asub Ida-Aafrikas 3. Kas viimasel ajal on olnud selles piirkonnas maavärinaid? (http://earthquake.usgs.gov/earthquakes/recenteqsww/) Ei ole. *Ülesanded kiirematele, kes leitud info hiljem teistele õpilastele ette kannavad (5-7 min piltidega PowerPoint). · Tutvu Maavärinate registreerimisega: http://www.gi.ee/geomoodulid/files/modules/maavarinad2.html (Maavärinate registreerimine). 1. Kas Mercalli ja Richteri skaala on üks ja sama? Põhjenda! Mis on nende skaaladel kasutatavad ühikud? ............................................................................................................................................................ ................ ...........................................................................................................................................................
b) maavärinad c) vulkaanipursked ja vulkaaniliste saarte teke (nt. Madeira) d) Atlandi ookeani keskmäestik laieneb 3. kahe mandrilise laama kokkupõrge Himaalaja, Euraasia ja India laam a) kurdmäestike teke b) maavärinad 4. küljetsi liikumine (üks ühes, teine teises suunas) Põhja-Ameerika läänerannik, San Andrease murrang a) maavärinad Vaata lisaks: http://www.gi.ee/geomoodulid/ Mille poolest erinevad mandriline ja ooekaniline maakoor? 1. ehitus 2. paksus 3. vanus 4. tihedus ooekanilises on basalt (väga tihe) 3 g/cm3 vs. 2,7 g/cm3 KIVIMITE RÜHMAD 1. settekivimid tekivad setted, mis hiljem kivistuvad (lubja-, liiva-, põlevkivi). See kivimite liik on Eestis valdav. 2. moondekivimid sette- või tardkivimid sattuvad sügavamale maa sisse, moonduvad rõhu ja temperatuuri mõjul (marmor, gneiss) 3
Aasta pärast maavärinat on Haitil kooleraepideemia, paljud inimesed elavad ikka veel telkides. Haiti maavärinas jäi ellu Eestist pärit mees. Tema jutustustest ilmus hiljem ka raamat- ,, ,, ,, Minu Haiti : ellujääja ". 5 Kasutatud kirjandus. Internet http://et.wikipedia.org/wiki/Haiti 02.01.2012 http://www.gi.ee/geomoodulid/files/modules/maavarinad 02.01.2012 http://www.miksike.ee/docs/referaadid/maavarinad.htm 03.01.2012 http://www.rescue.ee/19669 03.01.2012 http://www.ahhaa.ee/et/maavarinad?&media=print 03.01.2012 http://www.loodusesober.ee/ 04.01.2012 http://forte.delfi.ee/news/teadus/mis-pohjustas-laastava-maavarina 05.01.2012 http://et.wikipedia.org/wiki/2010
Joonis 2. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus 3. võrdleb geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel (ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas. NB! Vaata, õpi: LAAMTEKTOONIKA http://gaia.gi.ee/geomoodulid/ Joonis 3. Laamad Joonisel on kujutatud kolm erinevat tüüpi laamade liikumist: 1) laamad liiguvad üksteisest eemale ehk laamade lahknemine (spreading) 1 2) laamad liiguvad üksteise suunas ehk laamade põrkumine (kollisioon) 3) laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt, libisedes üksteise servasid mööda Joonis 4. Kolme tüüpi laamade äärealad
GEOLOOGIA Geoloogia on teadus maast, uurib elu arengut maal. Elusa looduse areng Pre C Paleosoikum, trilobiidid Mesosoikum, saurused, toimus oluline muutus kliimas Kainosoikum, imetajad www.gi.ee/geomoodulid www.ut.ee/BGGM/haridus.html Kus eestis paljanduvad eestis aluskorrakivimid? Ei paljandu, Soomes Lainevired tekivad madalaveelises meres, rannikul. On haruldane, et need on säilinud ja meie neid näeme. Aktualisimi printsiip vesi jookseb ülevalt alla, teepealt kus ta liikus kulutas ta seda. MAA Keskmine raadius 6371km keskmine tihedus Milankovici tsüklid: maa orbiidi elliptilisus, maa telje kaldenurga pikkus, maa telje sihi pikkus.
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta. Uuritakse kivitii ja kivimeid, tehakse puurauke, uuritakse maavärinaid (seismilisi laineid). 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades Pindlained e L-lained - levivad maapinnal on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust Maa siseehitust. Pikilained e P-lained kivimiosakeste võnkumine on samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuna 13 km/s Ristilained e S-lained kivimiosakeste võnkumine on risti laine levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas. 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50 km ookeanide all, 200 km mandrite all. Koosneb tahketest kivimitest. Siin sfääris kaotavad kivimid neile rakendatava pingete tulemusena sidususe (nid...
Maavärinad http://www.gi.ee/geomoodulid/ Koostanud Ülle Liiber Maavärina tagajärjed Islandil Maavärinad • 20. sajandil täiustusid seismiliste lainete mõõtmisvahendid ja hakati rohkem seismograafe kasutama maavärinate registreerimiseks. • Üleilmne seismojaamade võrk rajati 1960. aastatel, mis võimaldas registreerida kõik maavärinad. •Tänu sellele selgus, et suurem osa maavärinaid toimub vaid teatud piirkondades – peamiselt laamade äärealadel. Maavärinate esinemispiirkonnad 1954. aastal avaldas prantsuse seismoloog J.P. Rothé sellise kaardi, kus on näidatud maavärinate peamised esinemisalad. Maavärinate registreerimine • http://earthquake.usgs.gov/eqcenter/index.php Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid. Mis on maavärin? • Maavärin on maapinna lühiajaline ja äk...
Magnituud 0 mitteplahvatuslik hawaii-tüüpi purse Magnituud 7-8 - ajaloolise aja võimsaimad pursked Tefra vulkaaniline sete, mis purskab vulkaanist välja Tegevvulkaan pursanud ajaloolisel ajal Uinunud vulkaan - võib tulevikus pursata Kustunud vulkaan arvatakse, et on tegevuse lõpetanud Maavärin 1)tektoonilised 2) vulkaanilised 3) langatusvärin 4) tehnogeensed Eesti 1976 osmussaare maavärin 4,7 magnituudi Gi.ee/geomoodulid MINERAALID - Looduslik - Tahke - Anorgaaniline aine - Kindla keemilise koostisega - Korrastatud sisestruktuuriga - Iseloomulike füüsikaliste ja keemiliste omadustega Kivim looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum Kivimid jaotatakse tekkeviisi järgi: tardkivimid, settekivimid, moondekivimid Ehe mineraal nt kuld, hõbe Levinumad eestis: lubjakivi, dolomiit Kristalliseerumine- kristallide moodustumine ja kasvu protsess
1. http://www.prn.ee/margit/norra/norra.html 2. http://www.norra.ee/facts/general/kingdom/norway.htm 3. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/norra_kuningriik.htm 4. https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/no.html 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Norra 6. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/norra1_liina.htm 7. Katrin Klein-Näppi ,,Norra" 1998 8. pilt 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Laamade_nimed.gif 9. http://www.gi.ee/geomoodulid/files/modules/maavarad.html 10. pilt 3 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Flag_of_Norway.svg 11. pilt 4 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Norwegian_COA_redyellow.250px.png 12. http://www.norra.ee/facts/climate/climate/climate.htm 13. pilt 5 http://www.hot.ee/alanrood/magipiirkonnad/euroopa_kaart.htm#Teravmäed 14. pilt 6 http://www.southtravels.com/europe/norway/gifs/temperature.jpg 15. http://hdrstats.undp.org/2008/countries/country_fact_sheets/cty_fs_NOR.html 16. http://www.norra
tüübid, tekkeprotsessid ja levik". Tartu Ülikooli kirjastus, Tartu. 2. dr. R.F. Symes ja Londoni Loodusajaloo Muuseumi töötajad. 1996. ,,Kivimid & mineraalid". Koolibri, Tallinn. 3. Kalle Suuroja. 2007. ,,Kiviaabits: Eesti mineraalid". Tallinna Raamatutrükikoda, Tallinn. 4. Monica Price, Kevin Walsh. 2005. ,,Kivimid ja mineraalid". Varrak, Tallinn. 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Kivim (vaadatud 24.02.2011) 6. http://www.gi.ee/geomoodulid/files/modules/kivimid.html (vaadatud 16.02.2011) 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Mineraal (vaadatud 04.03.2011) 8. http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_setted.htm (vaadatud 04.03.2011) 9. http://et.wikipedia.org/wiki/Idiomorfsus (vaadatud 04.03.2011) 10. http://et.wikipedia.org/wiki/Laava (vaadatud 24.02.2011)
4) ajafaktor hästi pika ajaperioodi kestel rakendatav rõhk, isegi allpool kivimi elastse deformatsiooni piiri soodustab samuti kivimite plastilist deformeerumist. 22 Maakoore ülemises osas, kus temperatuur on madal, valdab habras deformatsioon. Seevastu sügavamal maakoores, kus valitseb kõrge temp., deformeeruvad kivimid plastiliselt. (http://www.gi.ee/geomoodulid/files/modules/STRUKTUURIGEOL.html) 103. Maakoore plastilised deformatsioonid. Kurrud. Kurru mõiste ja kaks peamist liiki antiklinaal ja sünklinaal Plastiliste deforatsioonide korral pinge kadumisel maakoore kuju ei taastu. Kurd on tektooniliste jõudude tulemusena tekkinud kihiliste kivimite paine. Kurrud tekivad enamasti tektooniliste survepingete (horisontaalpingete) tulemusena, kuid võivad tekkida ka maakoore vertikaalsete liikumiste tulemusena
annaabi.ee 
