kasvaks. Kolmas tendents oli Lääne-Euroopas (aga ka Ameerikas), kus otsiti uusi kanaleid demokraatia liikumiseks. Saksamaal rohelised - poliitika ei peaks toimuma ainult vanades institutsioonides nagu parlament jne --> tahtsid viia poliitika uutele alustele, rahvale lähemale. Küsimus kas kodanikeühiskond on poliitiline või mitte? Meie poliitilised nõudmised peituvad igapäevategevustes. Ernest Gellner poliitikafilosoof, 1994. avaldas ,,Conditions of Liberty" --> ,,Kodanikuühiskond on selline valitsusväliste institutsioonide kogum, mis on piisavalt tugev vastu panemiseks riigile, takistab riigi survestamast atomiseerimast, ühiskonda." Edward Shils tsiviliseeritud ühiskond. Inimesed arvestavad üksteisega, siiras tahe midagi teha üldiseks hüvanguks. Avalikkus Jürgen Habermas uuris avalikkust kuidas on see väga spetsiifiline ajalooline nähtus tekkinud
Gellneri seisukoht Modernismi esindaja Ernest Gellner vaatleb rahvuslust kui poliitilist põhimõtet, mille põhipostulaadiks on, et nii rahvuslik kui ka poliitiline üksus langeks ühte. Rahvuslus on poliitilise seaduspärasuse teooria. Neid ühiskondlikke vorme, mis eksisteerisid enne uusaega, ei saa nimetada rahvusteks Rahvused ja rahvuslus on loomupärased ilmingud, mis said ilmsiks pärast Prantsuse revolutsiooni. Rahvused kujunesid 18. sajandi lõpul, mõjutatuna 17. sajandil toimunud
• Spetsialiseerumise tagajärjel vastutusala kitsus • Kollegiaalsus ja organisatsiooni huvide eelistamine • Otsuste impersonaalsus või informeeritus • uus avalik haldus (New Public Management, NPM) 1980-90 a:d: Tahetakse avaliku sektori (riik, KOV) juhtimisel matkida turumehhanisme – palk sõltuvusse tulemuslikkusest, tegevuste delegeerimine äriühingutele, konkurentsi tekitamine jne. • Kodanikuühiskond Ernest Gellner (1925-1995) “Conditions of Liberty” (1994) “Kõige lihtsam, vahetult ja intuitiivselt ilmne definitsioon oleks, et kodanikeühiskond on selline valitsusväliste institutsioonide kogu, mis on piisavalt tugev pakkumaks vastukaalu riigile. Kuigi ta ei takista riiki täitmast oma ülesannet kodurahu säilitamisel ja erinevate huvide kokkusobitajana, saab ta siiski takistada riiki ülejäänud ühiskonna atomiseerimast ja selle üle domineerimast” • • Robert D
On rahvus midagi subjektiivset ehk tunnetuslikku ja kokkuleppelist? Renan- Kõik rahvused on nii segunenud ,et geneetilist alust kindlasti rahvusele ei ole. Keel kui rahvuse alus- mille poolest ameeriklased brittidest erinevad või kuidas seletada sveitsi rahvust. Rahvus kui ühine religioonitunnetus- väga erinevad usud on ka võimalik. Rahvus kui kindla territooriumil olijad- ei, kuna ühe rahvuse territoorium on ajaloos muutuv. Millal tekkisid rahvused? Modernistlik seisukoht (E. Gellner), Modernistid ütlevad et rahvus on modernse ühiskonna nähtus ja varem seda ei eksisteerinud. Gellner ütleb,et rahvus pole muud, kuid industrialiseerimise produkt ja moderniseerimise nähtus. Kõik kogukonnad, mis eksisteerisid enne Pr revol ei tuginenud ju rahvusele, olid erinevad riigid ja kogukonnad. Need olid moodustunud dünastilistel või religioosetel põhimõtetel, mitte rahvusel. Rahvusriik sõnastati alles esimest korda Pr revol ajal- riik peab toestama rahvuslikke huve.
sotsialism vs revolutsiooniline sotsialism. Suurbritannias Fabian Society (Sidney ja Beatrice Webb). Natsionalism e. rahvuslik liikumine Rahvus kui uus kvalitatiivne tunnus. Mis on rahvus? Hans Kohni Lääne (civic) ja Ida (etniline) mudel. "Objektiivsed" tunnused, Johann Gottfried Herder (Volkslieder, Volksgeist) ja Johann Gottlieb Fichte. Subjektiivne (voluntaristlik) kontseptsioon. Ernest Renan’i argumentatsioon. Millal tekkisid rahvused? Modernistlik seisukoht (E. Gellner), konstruktsionistlik "kujutletud kogukonnad" (Benedict Anderson), marksistid (Hobsbawm, Liebknecht). Primordialistid (C. Geertz, Anthony D. Smith). Saksa rahvuslik liikumise algus – saksa rahvuslik solidariseerumine Saksa vabadussõjas Napoleoni vastu. Üliõpilasliikumine (Wartburgfest, raamatute põletamine, poliitiline programm, H. Riemann, 1818 Burschentag, Allgemeine Deutsche Burschenschaft, A. v. Kotzebue, must-punane-kuld Lützowi rügemendist),
Rahvuslik identiteet on konstrueeritud läbi ajaloo tõlgenduste, rituaalide ja traditsioonide loomise, tahtliku ja organiseeritud unustamise jms. Benedict Anderson. Imagined Communities. (1983) Rahvuslus on ideoloogiline konstruktsioon, nö ettekujutatud kogukond, kus tuntakse ühtsustunnet mingi joone (rahvuse) jagamise ja inimestega, keda pole kunagi kohatud. Trükipressi ja ajakirjanduse roll selles - rahvus tekkis auditooriumi piires, kelleni Ernest Gellner Natsionalismi teke seotud tööstusühiskonna vajadustega. Masinad nõuavad haritumat rahvast. Homogeensus riigi piires läbi hariduse. Natsionalismi ideaal - rahvusriik (riik ja rahvus langevad ühte). Klass ja rahvus: kui mõni klass on teisest rahvusest, kujunevad pinged. Rahvus ja neoliberalism Neoliberalismis on kapital valgunud üle riigi piiride Klassi tähenduse vähenemine neoliberaalses rahvusriigis.
3. ühtne territoorium rahvuse aluseks ei, sest ajalugu näitab, et riikide rahvuste piirid muutuvad pidevalt. Renat võtab kokku, et rahvust ei saa defineerida materiaalsete tingimustega, rahvus on hing, minevik, mälestustepagas. Rahvus on olevik, tahe koos elada, rahvus on üksmeelsus jagades ühiseid väärtusi. Rahvuse loob südametunnistus ega ole nende ülemiste punktide ori. Millal tekkisid rahvused? Mitu koolkonda: 1. modernistid(Ernest Gellner) rahvus loodi 18.saj lõpus, kui tekkis poliitiline rahvuslik eesmärk ja kõik mis oli varem, pole tähtis. Tõmbavad võrdusmärgi poliitiliste taotluste ja rahvuse vahele. Rõhutavad veel moderniseerumise tähtsust. Rahvus sai võimalikuks alles siis, kui ühiskond moderniseerus. Rahvuse jaoks oli vaja agitatsioon, palju suurem ühiskondlik kooskäimine ja ideede vahetamine. Alles tööstuse areng, linnsatumine, hariduse kasv modernsuse
teenused kooskonna baasil) - Kooskonna taastamine ja kaitse on üks asjadest, mida on loodetud saavutada nn. kodanikeühiskonna (Civil Society) abil. Teisi lootusi: demokraatia arendamine osalusdemokraatia suunas; heaoluriigi asendamine odavamate teenustega mõnes valdkonnas - kodanikeühiskond: on 2 tüüpi definitsioone: tähistamas 1) kogu ühiskonda või 2) nii, et taoline ühiskond sisaldab kodanikeühiskonna "kitsamas mõttes" (Gellner, lk. 193) RIIK K/Ü (1) ÄRI- K/Ü (2) SEKTOR - politoloogia traditsioonis pigem def 1. tüüpi. Alternatiiv demokraatia terminile: pluralism, õiguste kaitse riigi/ärisektori liialdatud nõudmiste eest - sotsioloogias pigem 2. tüüpi: ühiskonna see osa, mis asub ,,kõrgemal" indiviidist ja perekonnast, aga ,,madalamal" riigist.
(nt Eesti) Rahvas ja rahvus ning nende tuletised rahvuslus (natsionalism), rahvuslikkus on raskesti defineeritavad mõisted, mida kasutatakse nii teaduskirjanduses kui ka argitasandil paljudes eri tähendustes ja tähendusnüanssides, neid võidakse samastada või tunduvalt eristada. „Rahvuslus on eelkõige poliitiline printsiip, mille kohaselt poliitiline ja rahvuslik ühik peavad kokku langema.“ (Ernst Gellner) 3) iseseisev (suveräänne) riigivõim ehk valitsus + võime astuda suhetesse teiste riikidega Kolmas riigi tunnustatud element on suveräänsus. Suveräänsuse all mõistetakse riigi õigust otsustada oma territooriumi piires küsimusi nii, nagu riik ise seda vajalikuks peab. Rahvusvaheliste suhete raamistikus on oluline defineerida riiki läbi eelpool mainitud kolme tunnuse, kuid riigi tähendus siseriiklikult on palju
annaabi.ee 
