GEKOD KLASS: roomajad SELTS: soomuselised ALAMSELTS: sisalikulised SUGUKOND: gekolased KESKOND: Gekosid kohtab kõrbepiirkondadest troopiliste vihmametsade ja lumega kaetud mäetippudeni. Tänasel päeval esneb neid ka Prantsusmaa lõunaosas, Kanaari saartel ning Vaikse ookeani lõunaosa saartel. TOITUMINE: Nad suunduvad jahti pidama peaaegu aranditult öösiti. Nad püüavad mardikaid, liblikaid, sajajalgseid, ristikaid, prussakaid, väiksed sisalikke, hiiri ja väikesi linde. PALJUNEMINE: Nende paaritumine kulgeb olenevalt konkreetsetest liigist erinevalt. Suurimal osal eelneb paaritumisele kurameerimine, mille puhul loomad uhkeldavad oma värvusega või teevad spetsiaalseid hääli. Nad munevad mai- ja augustikuu vahelisel perioodil 2- 4 päeva. Mõningad Uus-Meremaal elutsevad gekod sünnitavad eluspoegi pojad kooruvad emaihus. ERIKOHASTUMUS: SILMAD: Öögekodel on liikuvate laugudeta suurenenud silmad, mille vertikaalne pup...
BIOLOOGIA 7.kl KONTROLLTÖÖ I variant Roomajad , linnud , imetajad. 1.Linnud kuuluvad selgroogsete hulka. Nimeta kõigepealt tunnus , mille järgi otsustad looma nähes , et ta on selgroogne.(2p). Nimeta veel 2 selgroogsetele iseloomulikku tunnust.(2p) Kui näen looma siis tunnen ta ära et ta selgroogne on selle järgi et : Ta võib aktiivselt liikuda kuna tal on ju arenenud lihastik ja luud . Selgroogsete tunnused: Hästi arenenud lihastik,luud,närvisüsteem + sisetoes. 2.Kirjuta , kuidas on jäseme ehitus seotud looma liikumise ja elupaigaga. Geko jalgade varbapadjanditel on ridadena üliväikesed haakuvad harjased millega jalg haarab kinni ka kõige pisematest pinnakonarustest. Kus ja kuidas selline sisalik liikuda saab? (3p) Liigub puuotsas , tavaliselt nõmmel , kuna tal on selline jäse siis ta suudab ju hästi puu külge kinnituda ning sealt süüa otsida . Kirjuta kummagi kilpkonna juurde kus ta elab ja milline on tema liik...
suurusega sarvplaadikestega - kaitseks Sisalike keha liigendub peaks, kaelaks, kereks ja sabaks. Keha külgedel paiknevad nõrgalt arenenud jalad Madude keha läheb sujuvalt üle kereks, mis omakorda lõpeb sabaga. Jalgu madudel ei ole. Pikim teadaolev madu on Kagu- Aasias elav võrkpüüton, kelle pikkus võib vahel harva ulatuda isegi 10 meetrini Raskeim roomaja on sealsamas elav krokodill kehamassiga kuni 520 kg, väikseim Haitilt pärit 17 mm pikkune sisalikulaadne geko LUUSTIK kolju on ühendatud selgrooga mitme kaelalüli abil selgroo küljes on roided, mis moodustavad rinnakorvi jäsemed on tugevad ja võimaldavad kiirelt liikuda MEELEELUNDID Roomajatel on hästi arenenud nägemine ja haistmine. Ninaõõnes paiknevad haisteepiteeli rakud. Soomuselistel on haistmiseks lisaelund - Jacobsoni organ. Lõhna tundmiseks pistab loom aeg-ajalt oma kaheharulise keele otsad koos selle külge jäänud lõhnava aineosakestega suulaes
1. Inglismaal( majade kirjeldus) Durrellite perekond elas Inglismaal. Kuna oli hilissuvi, jäi pere haigeks. Kõige vanem poeg Larry pakkus sõita Korfu saarele, kus oli palav kliima ning ta lootis et kõik pereliikmed terveks saavad.Kõik olid ettepanekuga nõus ja võtsid kaasa ainult hädavajalikud asjad. Maasikaroosa maja Nad kolisidki Korfu saarele,maasikaroosasse majja, kus said sõbraks Spiroga, kes oli sealne taksojuht ja mõnede naabritega. Gerald uuris palju lilli ning taimi koos oma sõbra koer Rogeriga. Ta pidas põnevaks avastuseks kõrvahargi pesa.Kuldpõrnikate mehelt endale koduloomi juurde kilpkonna Achilleuse, tuvi Quasimodo ning veel mõneloomi. Geraldi ema hakkas muretsema oma poja hariduse pärast, ning teda hakkas õpetama George, kes oli tema venna Larry sõber. Tänu Georgele sai Gerald tuttavaks Dr.Theodoresega, kes oli samuti loodusehull. Vahepeal aga hakkas tema õde Margo kohtuma ühe kena poisiga, türklasega. Aga peale õnn...
Niisugust põgenemisviisi nimetatakse autotoomiaks. (Parish 2003:36-39) 3.3.2. Sugukond: Gekolased Gekod asustavad kõige erinevamaid biotoope troopilistest vihmametsadest kõrdete mägedeni. Paljud neist on ebatavalise välimusega, mõningad liigid häälitsevad nagu linnud. Gekod on harilikult väikesed, mõned neist kauni värvusega, hästi suure pea ja silmadega sisalikud. (Parish 2003:34) Austraalias elav Nupp-sabaga gekol on sileda neerukujulise sabaga. Geko pikkus on 9cm. Elutseb poolkõrbelistel aladel. Nupp-sabaga geko suudab sõltuvalt tujust ja enesekaitseks oma värvust muuta. (Parish 2003:35) 3.3.3. Sugukond: Agaamlased Austraalias elutseb umbes 65 agaami liiki. Austraalia kraeagaami eriline ehe krae, on harilikult kurgu alla kokku volditud. Kui ta oma ebatavalise krae laiali ajab, muutub ta kahtlemata mandri kõige kaunimaks sisalikuks. ,,Kraed" kasutab ta ka rivaalide eemalepeletamiseks. Maapinnal on ta
suurusega sarvplaadikestega. Need on looma kehale kaitseks. Sisalike keha liigendub peaks, kaelaks, kereks ja sabaks. Keha külgedel paiknevad nõrgalt arenenud jalad. Madude keha läheb sujuvalt üle kereks, mis omakorda lõpeb sabaga. Jalgu madudel ei ole. Pikim teadaolev madu on Kagu-Aasias elav võrkpüüton, kelle pikkus võib vahel harva ulatuda isegi 10 meetrini. Raskeim roomaja on sealsamas elav krokodill kehamassiga kuni 520 kg, väikseim Haitilt pärit 17 mm pikkune sisalikulaadne geko. Kus roomajad elavad? Roomajad on maismaaloomad. Kui osa roomajaid elabki ajutiselt või alaliselt vees, siis nende sigimiseks ja arenguks veekeskkond enam oluline ei ole. Roomajad on kõige arvukamad just soojemates ja kuivemates kohtades - kõrbetes ning poolkõrbetes. Kuidas roomajad liiguvad? Et sisalikud ei jõua oma jalgadega keha üles tõsta, siis liiguvad nad roomates. Seejuures kasutatakse nii jalgade kui ka saba abi