meres elavaid organisme- kalu, linde, loomi. Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja nende kudemispaikadele. Nafta sisaldab ühendit PAH-e, mis püsib vees tükkaega ja on ohtlik just kaladele. Kaladesse satuvad nad, kas lahustatuna vees, lõpuste kaudu aga ka toidukaudu näiteks põhjasetesest. Kehas põhjustavad PAH-d mitmeid tervisekahjustusi. PAH-de puhul on tegu rasvalahustavate ainetega nad kogunevad kalade sugunäärmetesse, nahasse, soolepinnale ja ajju põhjustades geenimutatsioone ja kasvajaid nõrgestades immuunsüsteemi, kahjustades maksa ja muid kudesid põhjustades viljatust ja muutes kalade käitumist. Nafta sattumine nende elukeskkonda on lausa hukatuslik, kuna selle tagajärjel pidurdub õhuhapniku lahustumine vees ja kalad surevad. Lindude sulgede kokkupuutel vees oleva nafta ja õliga hakkavad lagunema sulgede märgumist takistavad rasvad, mis võimaldab veel pääseda sulgede vahele ja see teeb linnu raskemaks ning linnu keha hakkab kiiresti jahtuma
Soome lahel sõidab ligi 30 reisilaeva ristipõiki üle 100,000 tonniste tankerite tee. Naftareostuse tagajärjed Laastavad tagajärjed on naftareostusel elusloodusele. Lindudele, mereimetajatele ja muudele kaladele. Lindude sulestiku muudab veekindlaks looduslik lipiidne kaitsekiht. See kaitsekiht on aga kergesti haavatav naftareostuse saasteainete poolt. Nafta sisaldab PAH-e mis püsivad vees tükk aega ja on ohtlikud kaladele. See põhjustab kaladel geenimutatsioone ja muid tervisehädasid. Mereimetajad on kaitsetud kuna nad sõltuvad nii veest kui õhust. Peamised põhjused kuidas naftareostus mõjub mereimetajatele: Alajahtumine, ummistunud kopsud, hävinud hingetorud, silmade ja naha vigastused pikaldasel kokkupuutel naftaga. PAH Mida teha? Saastunud lindude päästmiseks on tehtud palju katseid. On loodud vastavad rannikuäärsed päästejaamad. Kahjuks küll umbes pooled linnud
Freoonidega Freoonideks nimetatakse madala molekul-massiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane. Enamasti on nendeks metaani või etaani fluoro-kloroühendid. Freoonid on: Püsivad Mittepõlevad Mittemürgised Rõhu all toatemperatuuril kergesti veeldatavad gaasilised ained Halogeenalkaanid keskkonnasaastajana Osooniaugud Kasvuhooneefekt Putukatõrjevahendid Kahjustavad rängalt maksa ja kesknärvisüsteemi. Võivad põhjustada geenimutatsioone. Halogeenalkaanide esindajad Tetraklorometaan Diklorometaan Triklorometaan Kloroetaan Trijodometaan Tetraklorometaan On omapärase lõhnaga, Metaan osaleb atmosfääris värvuseta, kergesti lenduv keemilistes reaktsioonides mürgine vedelik. ning on üks olulistest kasvuhoonegaasidest. Tema eluiga atmosfääris on umbes Sulamistemperatuur -22.9 10 aastat.
Kuid loodus pakub inimesele kõiki vajalikke toitaineid, mis on saadud taimse või loomse päritoluga toorainest. Näiteks merevetikad, sojauba, puuviljad, piim, kala jne. Inimesel pole vaja muud teha, kui looduse pakutud produkte teadlikult tarbida. Vähem saastatud kohtades on toitainete kvaliteet kõrgem kui linnade läheduses olevatel saadustel. Loodussõbraliku elustiili harrastajatel esineb vähem vähkkasvajaid, loote väärarenguid või teisi geenimutatsioone. Tänapäeval ravitakse haigusi, mida 100 aastat tagasi veel ei osatud teha. Inimesed lähevad kergema vastupanu teed ning iga väiksemagi probleemi pärast pöörduvad arsti poole, et saada mõni süst või tablett. Nende tehislike ravimite tarbimisega kaasneb immuunsüsteemi nõrgenemine. Selle asemel, et tarbida kalleid ravimeid, võiks hoopis juua melissiteed ning jalutada värskes õhus. Kuna kõik haigused on looduse poolt tekitatud, on olemas ka võimalused nende
.................................7 Naftareostuse vätlimine ja kõrvaldamine..................................................................................10 Kokkuvõte.................................................................................................................................12 Reostuse korral ei jää ükski organism veekogus sellest puutumata. Traagilised on tagajärjed lindude kokkupuutel naftaga nende sulestik märgub ja nad hukuvad. Kaladel põhjustavad PAH ühendid geenimutatsioone ja kasvajaid nõrgestades immuunsüsteemi, kahjustades maksa ja muid kudesid põhjustades viljatust ja muutes kalade käitumist. Mereimetajatel põhjustab naftaga kokkupuude alajahtumist ja keha viiakse shokki. Meretaimed vajavad aga elutegevuseks valgust mille neeldumine nafta tõttu vette on pärsitud. Naftareostusel on tõelised traagilised tagajärjed ja mõjutavad kogu vee- ja ka sageli isegi maismaa loomade elu, kuna paljud vees elavad loomad satuvad toiduahelasse
mutageenideks. o Paljud vähkkasvajad on tingitud inimese geeniregulatsiooni häiretest. o Tekkepõhjustest tulenevalt võime eristada pärilikke, mittepärilikke ja pärilike eelsoodumustega haigusi. o Mutatsiooni mõiste võttis kasutusele: a) G. Mendel, b) T. Morgan, c) H. De Vries, d) K. von Baer o Replikatsioonivead võivad põhjustada: a) geenimutatsioone, b) kromosoommutatsioone, c) genoommutatsioone, d) Downi sündroomi. o Generatiivsed mutatsioonid tekivad: a) keharakkudes, b) sugurakkudes, c) sugunäärmetes, d) suguorganites. o Isendi reaktsiooninorm tuleneb tema: a) genotüübist, b) fenotüübist, c) sugukromosoomidest, d) autosoomidest. o Päriliku haiguse peamiseks tekkepõhjuseks on:
(Eesti Loodus 4/1999 V. Lilleleht ) 3.3 Kalad Nafta sisaldab PAH-e ,mis püsivad vees tükk aega ja mis on just ohtlikud kaladele. Kaladesse satuvad need peamiselt vees lahustatuna, imendudes lõpuste kaudu, aga ka toiduga, nt. põhjasetetest. Kehas põhjustavad PAH-id mitemesuguseid tervisehädasid. Et tegu on rasvalahustuvate ainetega, kogunevad need kalade sugunäärmetesse, nahasse, soolepinnale ja ajju, tekitades geenimutatsioone ja kasvajaid nõrgestades immuunsüsteemi, kahjustaes maksa ja muid kudesid, põhjustades viljtust ja muutes käitumist. Et Pah-e on looduses leidunud juba miljoneid aastaid on paljudel elusolenditel, kaasa arvatud kaladel, evolutsiooni käigus kujunenud võime neid kehast väljutada. Keemiliste reaktsioonide jadad muudavad rasvlahustuvad naftasaadused vees lahustuvateks ja seega tavaliste kuseteede kaudu keast väljutatavateks ühenditeks. Need protsessid
Liis Kõigi viirusosakeste koostisesse kuuluvad: a) lipiidid, b) polüsahhariidid, c) valgud, d) RNA molekulid Sarnaselt elusorganismidega on kõigile viirustele omane: a) ainevahetus, b) pärilikkus, c) kasvamine, d) liikumine. Mutatsiooni mõiste võttis kasutusele: a) G. Mendel, b) T. Morgan, c) H. De Vries, d) K. von Baer Replikatsioonivead võivad põhjustada: a) geenimutatsioone, b) kromosoommutatsioone, c) genoommutatsioone, d) Downi sündroomi. Generatiivsed mutatsioonid tekivad: a) keharakkudes, b) sugurakkudes, c) sugunäärmetes, d) suguorganites. Isendi reaktsiooninorm tuleneb tema: a) genotüübist, b) fenotüübist, c) sugukromosoomidest, d) autosoomidest. Päriliku haiguse peamiseks tekkepõhjuseks on: a) modifikatsiooniline muutlikkus, b) somaatilised mutatsioonid, c) kombinatiivne muutlikkus, d) raseda naise eluviisid.
Kõigi viirusosakeste koostisesse kuuluvad: a) lipiidid, b) polüsahhariidid, c) valgud, d) RNA molekulid Sarnaselt elusorganismidega on kõigile viirustele omane: a) ainevahetus, b) pärilikkus, c) kasvamine, d) liikumine. Mutatsiooni mõiste võttis kasutusele: a) G. Mendel, b) T. Morgan, c) H. De Vries, d) K. von Baer Replikatsioonivead võivad põhjustada: a) geenimutatsioone, b) kromosoommutatsioone, c) genoommutatsioone, d) Downi sündroomi. Generatiivsed mutatsioonid tekivad: a) keharakkudes, b) sugurakkudes, c) sugunäärmetes, d) suguorganites. Isendi reaktsiooninorm tuleneb tema: a) genotüübist, b) fenotüübist, c) sugukromosoomidest, d) autosoomidest. Päriliku haiguse peamiseks tekkepõhjuseks on: a) modifikatsiooniline muutlikkus, b) somaatilised mutatsioonid, c) kombinatiivne
65. Mille poolest erineb kergendatud difusioon aktiivsest transpordist? Kergendatud difusioon ei vaja energiat, aktiivne transport aga vajab, aktiivne transport kasutab ATP energiat ja madalamalt kõrgemale. 66. Mis on teratogeenne toime? Loote arengut mõjutav toime väärarengute näol. Teratogeenid raseduse ajal tarbitavad ained, mis võivad põhjustada väärarenguid. 67. Mis on mutageenne toime? Geenimutatsioone tekitav toime. Geenimaterjali muutused, mis kanduvad edasi järglastele.
mitteomavateks). Ekspressioon on sageli koe-, soo- ja ajaspetsiifiline, Ka imprinting. 20. Retroelemendid. Kahte tüüpi mobiilsed elemendid: Insertsioonjärjestus või transposon DNA lõik liigub uude kohta genoomis, Retrotransposon DNA lõik transkribeeritakse esmalt RNAks, seejärel pöördtranskriptaasiga cDNAks, mis liigub uude kohta genoomis. Posonid võivad põhjustada epigeneetilisi modifikatsioone, muuta kromatiini struktuuri, reguleerida geeniekspressiooni, põhjustada geenimutatsioone, uute geenide teket, kromosoomide ümberkorraldusi, mis omakorda viib fenotüübiliste modifikatsioonide, populatsiooni adaptatsiooni ja uute liikide tekkeni. 21. Geenide evolutsioon. Geenide evolutsioon genoomi piires: Genoomi kompleksust saab defineerida temas peituva informatsioonihulga kaudu. Ei korreleeru otseselt genoomi suurusega. Fülogeneesi käigus muutub genoomide arhitektuur, kasvab kompleksus, Fundamentaalsed küsimused: Kuidas tekib genoomide
Kui tekkis pärilikkusõpetus, nimetati eurooplasi teistest rahvastest geneetiliselt intelligentsemateks. Osa teadlasi väidab, et inimrassi areng võib olla tänaseks jõudnud lõpusirgele, sest aastatuhandete vältel evolutsiooni mootoriks olnud tegurid on kadumas. Evolutsiooni eelduseks on asjaolu, et geneetilise info edasikandumisel järgmistele põlvedele esineb vigu. Kuid tingituna muutustest elustiilis jääb inimestel geenimutatsioone üha vähemaks. Eelmiste põlvkondade võimekad vanad mehed, kes võisid eostada kümneid või lausa sadu järeltulijaid, on vähemalt arenenud maailmas asendunud 20 – 30 aasta vanuste isadega, kel on lapsi napimalt. Noorte papade võsukestel aga leidub geenimutatsioone harvem. Kuna maailma rahvastik kasvab ja muutub üha mobiilsemaks, siis on kahanenud ka võimalus, et suletumas populatsioonis – kus
annaabi.ee 
