kemoteraapia) (Nukleotiidid on a) substraadiks nukleiinhapete sünteesil b) energiakandjad c)Tsüklilised nukleotiidid on signaalimoleku lid ja regulaatorid raku metabolismis ja reproduktsioonis) Nukleiinhapete lühiiseloomustus Nukleiinhapped- on polümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeteks on : 1) RNA (ribonukleiinhape) geneetilise informatsiooni kandja, mis koosneb ribonukleotiididest. 2) DNA (desoksüribonukleiinhape)- geenetilise informatsiooni vahendaja, mis koosneb desoksüribonukleotiididest. DNA ehitus: 1) DNA on lineaarne polümeer. Seda moodustavate nukleotiidide vahel on fosfordiester side. See side moodustub ühe nukleotiidid 3-süsüniku juures oleva hüdroksüülrühma ja teise nukleotiidi 5. süsiniku juures oleva fosfaatrühma vahel. Nikleiinhapete sünteesil on kindel suund: 5´ (prim) ots+ 3´ (prim) ots. 2) Kahealaline, nn biheeliks
1. lähiristumisest ja geenitriivist tulenev geneetiline mitmekesisuse kadu ning sellega seotud probleemid. 2. demograafilised muutused suremuse ja sündimuse juhuslike kõikumiste tõttu. 3. keskkonnatingimuste kõikumised muutuste tõttu kiskluse tasemes, konkurentsis, haiguste levikus ja toidu kättesaadavuses ning ebaregulaarselt toimuvate looduskatastroofide (tulekahjus, tormid, põuad) tõttu. Geetilise mitmekesisuse kadu geenetilise mitmekesisus on vajalik selleks, et populatsioonid suudaksid kohustuda muutuvate keskkonnatingimustega. Lähiristumissurutis e inbriiddepressioon looduslikes populatsioonides on välja arenenud üsna palju mehhanisme, mis hoiavad ära lähiristumise e inbriidingu. Enamikus suuremates loomapopulatsioonides ei paaritu isendid tavaliselt lähisugulastega. Evolutsioonilise paindlikkuse kadu haruldased alleelid ja ebatavalised
Ka verehüübimisvalgud, kattevalgud. · energeetiline- väga madal -1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat (nagu glükoosil). Valke lagundatakse ainult pärast sahhariide ja lipiide. 4.Nukleiinhapete lühiiseloomustus Nukleiinhapped- on polümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeteks on : 1) RNA (ribonukleiinhape) geneetilise informatsiooni kandja, mis koosneb ribonukleotiididest. 2) DNA (desoksüribonukleiinhape)- geenetilise informatsiooni vahendaja, mis koosneb desoksüribonukleotiididest. Nukleotiiddi koosnevad kolmest komponendist: a. viiesüsinikuline suhkur e pentoos: · RNA´s riboos, · DNA´s- desoksüriboos (teise süsiniku juures OH asemel on H) b. lämmastikalus: · RNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Uratsiil. · DNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Tümiin. c. fosfaatrühm. DNA ehitus: 1) DNA on lineaarne polümeer
1. lähiristumisest ja geenitriivist tulenev geneetiline mitmekesisuse kadu ning sellega seotud probleemid. 2. demograafilised muutused suremuse ja sündimuse juhuslike kõikumiste tõttu. 3. keskkonnatingimuste kõikumised muutuste tõttu kiskluse tasemes, konkurentsis, haiguste levikus ja toidu kättesaadavuses ning ebaregulaarselt toimuvate looduskatastroofide (tulekahjus, tormid, põuad) tõttu. Geetilise mitmekesisuse kadu geenetilise mitmekesisus on vajalik selleks, et populatsioonid suudaksid kohustuda muutuvate keskkonnatingimustega. Lähiristumissurutis e inbriiddepressioon looduslikes populatsioonides on välja arenenud üsna palju mehhanisme, mis hoiavad ära lähiristumise e inbriidingu. Enamikus suuremates loomapopulatsioonides ei paaritu isendid tavaliselt lähisugulastega. Evolutsioonilise paindlikkuse kadu haruldased alleelid ja ebatavalised
energeetiline- väga madal -1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat (nagu glükoosil). Valke lagundatakse ainult pärast sahhariide ja lipiide. 4.Nukleiinhapete lühiiseloomustus Nukleiinhapped- on polümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid (omavahel seotud fosfordiester sidemetega). Nukleiinhappeteks on : 1) RNA (ribonukleiinhape) geneetilise informatsiooni vahendaja, mis koosneb ribonukleotiididest. 2) DNA (desoksüribonukleiinhape)- geenetilise informatsiooni kandja, mis koosneb desoksüribonukleotiididest. Nukleotiidid koosnevad kolmest komponendist: a. viiesüsinikuline suhkur e pentoos: RNA´s riboos, DNA´s- desoksüriboos (teise süsiniku juures OH asemel on H) b. lämmastikalus: RNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Uratsiil. DNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Tümiin. c. fosfaatrühm. Biofunktsioonid 1
funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi. Aminohapped on karboksüülhapped, mille alküülradikaalis on üks või mitu vesiniku aatomit asendunud aminorühmaga. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Nukleiinhapped- on polümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeteks on : 1) RNA (ribonukleiinhape) – geneetilise informatsiooni kandja, mis koosneb ribonukleotiididest. 2) DNA (desoksüribonukleiinhape)- geenetilise informatsiooni vahendaja, mis koosneb desoksüribonukleotiididest. Nukleotiiddi koosnevad kolmest komponendist: a. viiesüsinikuline suhkur e pentoos: RNA – riboos, DNA- desoksüriboos (teise süsiniku juures OH asemel on H) b. lämmastikalus: RNA- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Uratsiil. DNA- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Tümiin. c. fosfaatrühm. DNA ehitus: 1) DNA on lineaarne polümeer. Seda moodustavate nukleotiidide vahel on fosfordiester side
Ka verehüübimisvalgud, kattevalgud. · energeetiline- väga madal -1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat (nagu glükoosil). Valke lagundatakse ainult pärast sahhariide ja lipiide. 4.Nukleiinhapete lühiiseloomustus Nukleiinhapped- on polümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeteks on : 1) RNA (ribonukleiinhape) geneetilise informatsiooni kandja, mis koosneb ribonukleotiididest. 2) DNA (desoksüribonukleiinhape)- geenetilise informatsiooni vahendaja, mis koosneb desoksüribonukleotiididest. 4.Nukleotiidide lühiiseloomustus Nukleotiidid on nukleiinhappe monomeerid. Nukleiinhapped on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles nukleotiidijäägid on omavahel seotud fosfodiester sidemetega. Jaotus: DNA desoksüribonukleiinhape (koosneb desoksüribonukleotiididest) RNA ribonukleiinhape (koosneb ribonukleotiididest) Nukleotiiddi koosnevad kolmest komponendist: a. viiesüsinikuline suhkur e pentoos:
rakkude paljunemine. Energiat annavad rakkudele jõujaamasarnased mitokondrid ja rohelised päikesepatareid - plastiidid.Plastiidides toimub toitainete süntees, mitokondrite abil töötlevad taimerakud ümber toitaineid ja saavad neist energiat.Kõik raku sisemuses asuvad osad ujuvad poolvedelas plasmas. Suure osa taimerakust täidab vakuool, mis on täis rakumahla.Vakuool hoiab raku pallikesena pinges. Taimerakule tähelepanuväärne 1. Organellid a. Plastiidid (plasmiid on geenetilise info kandja!). Sekundaarsel plastiidil on 4 membraani. (1) Proplastiidid (2) Kloroplastid: membraanid: graanid, strooma (3) Kromoplastid (4) Amüloplastid (leukoplastid) Tekised 2. Vakuool: ümbritsetud membraaniga (tonoplast), varieeruva sisuga a. Kristallid (Ca-oksalaat) 3. Varuained a. Aleurooniterad: väikestest vakuoolidest b. Tärkliseterad: amüloplastid (alati ümbritsetud plastiidi strooma ja membraanidega
annaabi.ee 
