eest hoolitsemine. Sõjasündmused: Sõjategevus Eestit otseselt ei puudutanud. 1915.a liikusid Saksa väed kiiresti itta hõivates Leedu ja osa Lätist.Lahinguid peeti ka Riia lähistel. 1915 augustis ilmusid Eesti vetesse Saksa sõjalaevad.Operatsiooni käigus millega sooviti hävitada Liivi lahel baseeruv Vene eskaader tulistati ka Kuressaaret ja Pärnut. Sõjavägi eestis: Rajati merekindlusi Tallina lahe saartele ,rannikule ja poolringina ümber linna. Garnisonis olid 30 000 maaväelast ja 20 000 madrust. Suurimad Garnisonid paiknesid Narvas,Tartus,Valgas ja Võrus. 1917.a. alguses oli Eestis üle 100 000-nde suurune Vene sõjavägi. Mobiliseeriti 100 000 eestlast, kellest langes rindel umbes 10 000 , neist paljud sattusid sõjavangi ja said viga. 1916 lõpuks oli Venemaa välja kurnatud , majandus ruineeritud ja tooraine ning kütusevarud lõppemas.Sõjavägi demoraliseerus ning üle poole miljoni neist lasid lihtsalt
9 Paide asevalitseja Hans Boy seoti ora külge ja küpsetati tulel surnuks.1581 vallutasid Rootsi väed Göran Boije, Johann von Koskulli ja Caspar von Tiesenhauseni juhtimisel Paide tagasi.[9]1585. aasta paiku ümbritseti linnus muldvalliga ja selle nurkadesse rajati bastionid. See oli viimane katse Paide linnust moderniseerida.1599 tekkisid linnuse garnisonis rahutused, mille põhjuseks oli maksmata palk ja kehv riietusega varustamine. Kiiruga saadeti Paidesse uus linnusekomandant, palgaraha ja riideesemed sõduritele. Viimased koguti Tallinna elanikelt. Paide linnus mängis olulist rolli ka 1600 alanud Poola-Rootsi sõjas. 1600. aasta sügisel oli Paides hertsog Karli (hilisem Rootsi kuningas Karl IX) peakorter. Karli abikaasa Kristina viibis Paides veel ka 1601. aasta alguses
vähemusrahvuste rängemat rõhumist Rahvusautonoomia küsimuse tõstatamine (Jüri Vilms 1915) · 1917 oli Eesti ühiskond hästi organiseerunud tihe seltsidevõrk ja kogenud omavalitsus. · Eestlased võtsid osa vene vägedes. Sõjaväelase karjäär oli eestlaste seas populaarne, tagas riigi ülalpidamise. · Tallinna elanikkonna kasv. 2.2 Veebruarirevolutsioon · 23.02. 1917 revolutsiooni algus Peterburis. Algas garnisonis puhkenud mässust. Kindralid kartsid mässu levimist rindele ja veensid Nikolai II tagasi astuma. Võimu võttis üle duuma komitee, mis nimetas end Ajutiseks Valitsuseks (AV). · Kuuldused revolutsioonist jõuavad Tallinna. Vene AV esindajana võtab võimu üle kubermangukomissar Jaan Poska, kes määrab maakonnakomissarid ja politseiülemad. Omavalitsuse kava väljatöötamine. · Rahvuslaste nõupidamine Tartus autonoomia seaduse kava välja
,,Ärge siis kartke. Me ei ava veel tuld!...'' meelitas ta ja sättis õlga mugavamalt kergekuulipilduja vastu. Kuid kaatrid lõpetasid niisama ootamatult tulistamise, pöörasid ümber ja lahkusid Pärnu suunas. ,,Plehku panid, lurjused! Isegi ühtegi pauku ei lasknud teha!'' vandus Hodak. Igal hommiku ja õhtupoolikul, täpselt samal kellaajal, ilmus Ruhnu kohale Saksa luurelennuk. Tavaliselt tiirutas ta kaua saare kohal aeg-ajalt niitevlennullt üle minne ja lõpuks tulistas huupi rannikut. Garnisonis olid kõik tuttavad luurelennukiga juba niivõrd harjunud, et talle tähelepanu peaaegu enam ei pööratudki. Ainult Hodak ükski ei saanud sellega leppida. ,,Oleks kas või üksainus õhutõrjekuulipilduja... Kärbiks ta tiivad jalamaid ära. See raisk on häbematuks läinud! Oota, küll sa mul oma lennud lennatud saad,'' rääkis ta rahulikult. Seersant käis lähedal asuvas külas ja veeretas sealt kohale puust vankriratta. ,,Mis s välja oled mõelnud?'' tundis huvi Jegorõtšev.
Kuna eelnevalt oli jagatud töökorraldused ka selleks puhuks, kui miiting peab läbi viidama ilma Ainita, siis jäi poistel vaid üle loota, et miiting nendeta siiski toimub.13 Vaatamata sellele, et peakorraldajaid kohal polnud, kogunes Võru kalmistu ette kell 18.30 u 3500 inimest. Neil oli vastas 400 miilitsa- ja rahvamaleva ja KGB töötajat. Väidetavalt oli 14 Punaarmee Võru garnisonis kõrgendatud lahinguvalmidus. Kalmistule oli kamandatud ka kooliõpetajaid, kelle eesmärgiks oli ilmselt õpilasi koju tagasi hirmutada15. Hoolimata igasugustest hoiatustest, murdis rahvas kalmistut piiravast ahelikust läbi. Selle vallandas Mia-Ly Saar, kes õhutas rahvast mitte ''võmme'' pelgama. Ta arreteeriti ja pandi arestiautosse. Kalmistul pidas kokkuleppeliselt Ain Saare asemel kõne Epp Sõna. Peeti ka ühe-
1904/1905 Vene-Jaapani sõda vapustab tsarismi alustugesid. Loovutab territooriume. Balkanil olid huvid, toetas Serbiat Austria-Ungari vastu. Ebaõnnestunud sõda Jaapani vastu vallandab 1905 esimese Vene revolutsiooni. Peterburis tulistavad 9 (22.) Jaanuar Verisel Pühapäeval sõjaväelased keisri juurde suunduvat petitsioonirongkäiku, millele järgnesid streigid ja mässud üle kogu Venemaa. (Vastuhakk Odessas soomuslaeval Potjomkin ja Kroonlinna garnisonis). Keiser lubab augustis kokku kutsuda Riigiduuma ja annab oktoobrimanifestiga välja töötatud põhiseaduse. Üldstreik ja Moskva detsembriülestõus surutakse sõjaväe abiga maha. 1906 – 17' näilise konstitutsionalismi ajajärk, mille juhtfiguuriks Stolõpin. 1906-1911 peaminister. Tema ajal pääsesid tagurlus ja politsei taas maksvusele (välikohtud). 1906-10' agraarreformid: Külakogukonna likvideerimise, maakorralduse ja
Kapten nõjatus tema tooli toele ja neiu noomis teda õrnalt summutatud häälega. «Mis te, paha inimene, küll selle kahe pika kuu jooksul tegite?» «Vannun teile,» vastas Phoebus, küsimusest veidi puudutatud, «te olete nii ilus, et võite isegi ülempiis-kopi pea segi ajada.» Neiu oli sunnitud naeratama. «Väga kena, mu härra! Aga jätke mu ilu rahule ja vastake parem mu küsimusele!» «Heakene küll, armas nõbu, mul tuli garnisonis olla.» 1 9 3 «Kus, kui. küsida tohib? Miks te mind jumalaga jätma ei tulnud?» «Queue-en-Brie's.» Phoebus oli rõõmus, et esimene küsimus aitas teisest üle saada. «Aga see pole siit ju kuigi kaugel, mu härra. Miks te mind kordagi vaatama ei tulnud?» Siin jäi Phoebus tõesti kitsikusse. «Sellepärast et... teenistus ... ja siis, kulla nõbu, ma olin haige.» «Haige!» hüüdis neiu hirmunult. 329 «Jah ... haavatud.» «Haavatud!» Vaene laps kohkus päris ära.
» küsis Aramis punastades. «Südamehaav, Aramis, palju sügavam ning piinavam; selle põhjustas üks naine.» Aramise silmad lõid tahtmatult särama. «Ah,» ütles ta, teeseldud ükskõiksusega oma erutust varjates, «ärge rääkige niisugustest asjadest. Või mina peaksin niisugustele asjadele mõtlema? Mina peaksin armuvalu kannatama? Vanitas vanitatum! * Kas ma olen teie arvates aru kaotanud? Ja ei tea, kelle pärast? Võibolla mõne griseti või toatüdruku pärast, kellele garnisonis järele jooksin. Lollus!» «Vabandust, kallis Aramis, aga ma usun, et püüdsite hoopis kõrgemale.» «Kõrgemale? Kes ma siis olen, et võiksin endale niisugust auahnust lubada? Vaene närune ning vilets musketär, kes vihkab orjust ja ei leia endale maailmas õiget kohta.» «Aramis. Aramis!» hüüdis d'Artagnan, vaadates kahtlevalt oma sõpra. «Põrmust olen ma võetud ja põrmuks pean ma saama. Elu on täis alandust ja valu,» jätkas Aramis süngeks muutudes
annaabi.ee 
