Retseptorid annavad erutuse bipolaarsetele rakkudele,ja need omakorda ganglionrakkudele _ Nägemisnärv (n. opticus) ühendab umb 1 miljon ganglionrakkude aksonit,algab võrkkesta piirkonnast, mida nimetatakse pimetähniks. Fotoretseptorite paiknemine reetinal:kepprakud perifeerses osas,koonusrakud tsentris.Nägemisteravus on suurimvõrkkesta osas, mida nimet.fovea (koonusrakkudetihedus suurim).Rakukihtide lateraalne paiknemine fovea suhtes(et nähtavus oleks parim): Ganglionrakud erinevad ka kuju ja funktsioonidepoolest: parvo- ja magno- ganglionrakud.P Cells M Cells · Suured magno-rakud paiknevad rohkem reetina perifeerias, nendes erutuse leviku kiirus suurem,impulss kiire ja taastuvad kiiremini,- funktsioon: liikumise, sügavuse, ajalise suhte avastamine. · Parvo-rakkudel väiksem retseptiivväli ja erutuse kiirus; püsiv erutus;- funktsioon: detailne vormianalüüs,värvinägemine, ruumisuhted. Juhteteed:
vastandvärvuste tajumine; samuti näiteks see, et kollane ei ole segu. (2) Vastandprotsesside teooria (ehk oponent-värvuste teooria) (E.Hering; L.Hurvich & D.Jameson) Olemas 6 erinevat värvikvaliteeti (punane-roheline, sinine-kollane, must-valge), mis moodustavad kolm vastandlikku paari (kaks esimest süsteemi (paari) määravad tajutud tooni, viimane (must-valge) aga määrab tajutud heleduse): - ja olemas ka vastavad retseptoritüübid - spektraalselt vastandlikud ganglionrakud. Ühe paarilise erutumine pärsib teist. Need vastandlikud retinaalsed protsessid tagavad värvinägemise. Õige on 2 teooria kombinatsioon ehk kaksikprotsessi teooria: alguses trikromaatiline staadium, ja järgneb vastandprotsesside staadium. Vastandvärvused ja ka heleduskontrast. Füsioloogiline protsess??? Värvikonstantsus: objektid näivad olevat sama värvi sõltumata muutunud valgustustingimustest. Tähtis selleks, et kui muutuks, siis ei tunneks me enam asju ära. Terve
Trikromaatiline värvuste nägemine-põhimte, mis on inimese värvuste nägemise aluseks; värvuste nägemine toimub kolme tüüpi kolvikeste abil, millest igaüks on maksimaalselt tundlik erineva valguse lainepikkuse suhtes. PUN,ROH,SIN Vastandprotsessi teooria-teooria, mis väidab et on olemas kolm vastandvärvi paari: pun-roh, sin-koll, mus-valge; paari ühe poole suhtes tundliku närviraku erutus pidurdab automaatselt neid närvirakke, mis on tundlikud teise poole suhtes. P-rakud-ganglionrakud, mis olulised värvi ja vormi tajumisel M-rakud-ganglionrakud, mis olulised liikumise ja sügavuse tajumisel (värvipimedad) 5.Taju vormitaju algab joontunnuste tuvastamisest. gestaltpsühholoogia teoreetiline lähenemisviis, mis tõhutab korrastatud tervikkujundite rolli tajumises ja testes psüühilistes protsessides. Sarnased koondatakse kokku nt jalkamängus, malemäng Ambivalentne kujutis visuaalne kompositsioon, mis võimaldab rohkem kui üht tõlgendust
väheneb, kontroll parasümp III kr.närv. Pupillaarrefleks- Pupilliahendajat innerveerivad parasümp kiud. Teine lihas on pupillilaiendaja ehk dilataator, mille kiud kulgevad radiaalselt. Pupillilaiendaja kontraktsioon põhjustab pupilliava suurenemist ja silma satub rohkem valgust. Pupillilaiendajat innerveerivad sümpaatilised närvikiud. Võrkkest- välimine pigmentepiteel ja sisemine neuraalne osa (fotoretseptorid, bipolaarsed rakud ja ganglionrakud). Fotoretseptorid- kepikesed ja kolvikesed. Kepikesed on suurema tundlikkusega (madalama erutuslävega) valgusretseptorid, mis ei erista valguse eri spektri osi, seega ei tee vahet värvidel (näeb hämaras). Kolvikeste abil näeb värve. Fototransduktsioon- valgusenergia mõjul vallandab nägemispigment rodopsiin signaaliülekande kaskaadi. Transmitter fotoretseptorite ja bipolaarsete rakkude vahel on glutamaat, mille vabanemine väheneb valguse mõjul fotoretseptori hüperpolariseerudes.
I haistmisnärv (n.olfactorius) - I neuron nina limaskestas (haistmisnärvid) – II neuron haistmissibul eesmise koljukoopa põhjas (haistmistrakt) – III neuron esmased haistmiskeskused – kortikaalsed haistmiskeskused. Kahjustus – anosmia, hüposmia, hüperosmia, parosmia(ei tunne lõhnasid ära). Eesmise koljukoopa põhimiku murd, basaalmeningiidid, hüsteeria, nina limaskesta kahjustused. II nägemisnärv (n.opticus) – arenenud redutseerunud ajusagarast. Silma võrkkesta ganglionrakud (kepikesed ja kolvikesed) (nägemisnärv) – ristumine koljupõhimikul – primaarsed nägemiskeskused – kortikaalsed keskused. Kahjustused – skotoom (vaateväljade osade väljalangemine), kortikaalne amauroos e pimedus ajukoore kahjustusest (insult, kasvaja), optilised hallutsinatsioonid (epilepsia), psüühiline pimedus (ei identifitseeri, kuigi näeb), hüsteeriline pimedus. III silmaliigutajanärv (n
samuti näiteks see, et kollane ei ole segu. (2) Vastandprotsesside teooria (ehk oponent-värvuste teooria) (E.Hering; L.Hurvich & D.Jameson) Olemas 6 erinevat värvikvaliteeti (punane-roheline, sinine-kollane, must-valge), mis moodustavad kolm vastandlikku paari (kaks esimest süsteemi (paari) määravad tajutud tooni, viimane (must-valge) aga määrab tajutud heleduse): - ja olemas ka vastavad retseptoritüübid - spektraalselt vastandlikud ganglionrakud. Ühe paarilise erutumine pärsib teist. Need vastandlikud retinaalsed protsessid tagavad värvinägemise. Õige on 2 teooria kombinatsioon ehk kaksikprotsessi teooria: alguses trikromaatiline staadium, ja järgneb vastandprotsesside staadium. Vastandvärvused ja ka heleduskontrast. Füsioloogiline protsess??? Värvikonstantsus: objektid näivad olevat sama värvi sõltumata muutunud valgustustingimustest. Tähtis selleks, et kui muutuks, siis ei tunneks me enam asju ära
järelkujundite ja vastandvärvuste tajumine; samuti näiteks see, et kollane ei ole segu. · Värvikonstantsus: objektid näivad olevat sama värvi sõltumata muutunud valgustustingimustest (NB!eluliselt tähtis) 14. Kuidas tajutakse kontuure? · Visuaalsete kontuuride omadused on väga olulised vormide äratundmisel. Need avastatakse vastavate detektorite (feature detectors) abil, mis paiknevad nii võrkkestas (ganglionrakud) kui ajus (on nt. servade, orientatsiooni, vormide, liikumise detektorid). Spetsiaalsed rakud reageerivad teatud kindlatele stiimuli omadustele näit. nurkadele või servadele. Selliste detektorrakkude selektiivne adaptatsioon võib seletada teatud muutusi tajus, mis leiavad aset pärast pika aja jooksul teatud kindlat tüüpi stiimuli jälgimist; nagu näiteks liikumise järelefekt. 15. Haistmine kui kontaktne ja mittekontaktne meel Haistmine
Absloluutne lävi: kas stiimul esines v mitte; erinevuslävi-kas 2 stiimult erinsid üksteisest. Psühhofüüsika: kvantitatiivne sensoorsete nähtuste kirjeldus.N:Weberi seadus, mis kirjeldab stiimulite suuruse ja jnd(just noticeable difference) seost. Nägemise käigus muundatakse valguslaine mõju närviimpulssideks.Iiris, pupill, lääts (läbipaistev struktuur iirise taga, mis koondab valguse reetinale) , reetina, nägemisnärv. Reetina ehitus: nägemisnärvi kiud, ganglionrakud, amakriinrakud, bipolaarsed rakud, horisontaalsed rakud, fotoretseptorid(kepikesed ja kolvikesed), pigmentepiteel. Pigmentepiteel: reetina läbinud valguse neelamiseks; fotoretseptorid:valgustundlikud rakud, mis annavad pimedas elektrilisi sinaale (kepikesed-must-valge nägemine, kolvikesed- värviline nägemine); bipolaarsed rakud: saavad info paljudelt fotoretseptoritelt ja annavad selle edasi ganglionirakkudele; ganglionirakud: saavad infot paljudelt bipolaar-rakkudelt ja
ei ole segu. (2) Vastandprotsesside teooria (ehk oponent-värvuste teooria) (E.Hering; L.Hurvich & D.Jameson) Olemas 6 erinevat värvikvaliteeti (punane-roheline, sinine-kollane, must-valge), mis moodustavad kolm vastandlikku paari (kaks esimest süsteemi (paari) määravad tajutud tooni, viimane (must-valge) aga määrab tajutud heleduse): - ja olemas ka vastavad retseptoritüübid - spektraalselt vastandlikud ganglionrakud. Ühe paarilise erutumine pärsib teist. Need vastandlikud retinaalsed protsessid tagavad värvinägemise. Õige on 2 teooria kombinatsioon ehk kaksikprotsessi teooria: alguses trikromaatiline staadium, ja järgneb vastandprotsesside staadium. Vastandvärvused ja ka heleduskontrast. Füsioloogiline protsess??? Värvikonstantsus: objektid näivad olevat sama värvi sõltumata muutunud valgustustingimustest. Tähtis selleks, et kui muutuks, siis ei tunneks me enam asju ära
fotoretseptorid, optilised närvid, närviteede ristumine, taalamus, primaarne nägemiskorteks. Nägemise abil saab kõige rohkem informatsiooni. Valgus on mehaaniline ärritaja ning aju tajub reetinas asuvate retseptorite stimulatsiooni kui valgust. Valgus langeb sarvkestale ja läätsele > valgus peegeldub kõvakestalt võrkkestal paiknevatele fotoretseptoritele (kepikesed, kolvikesed) ja pilt on tagurpidi > fotoretseptiivsed rakud > bipolaarsed rakud > ganglionrakud > ajus lähevad risti > taalamus > primaarne nägemisala > aju hakkab tõlgendama > dorsaalne ja ventraalne tee Magnotsellulaarne ja parvotsellulaarne nägemistee. - Magnotsellulaarsed – suuremad, vähem heleduse muutus – liikumine (kepikeste info) - Parvotsellulaarsed – väiksemad, arvukamad – värvid (kolvikeste info) Pimenägemine V1 (primaarne nägemiskorteks) vigastusel (kui silmad ja muud nägemisteed OK).
annaabi.ee 
