2. Sensoorne ganglion (üva, eva üsa) sisaldab närvi koostisse kuuluvate retseptoorsete juureneuronite (tundetee 1. neuronid) kehi. Närvikiud. Motoorsed kiud (ajust elundini): 1. Branhiomotoorsed (eve): vistseraalkaartest arenenud vöötlihastesse 5 2. Parasümpaatilised (üve): (siseelundite, soonte) silelihaskiududele ja näärmetele. Pregangl kiud algavad tuumast, postganglionaarsed ganglionist. Sensoorsed kiud (elundist ajusse): 1. Vistserosensoorsed (üva): siseelundid ja sooned 2. Maitsmiskiud (eva): maitsmispapillid 3. Somatosensoorsed (üsa): nahk ja liikumisaparaat X närv: 5 komponenti (peamine üsa temal) üsa, üva, eva, eve, üve IX närv: 4 komponenti üve, eva, eve, üve VII närv: 3 komponenti eva, eve, üve V närv: 2 komponenti üsa, eve Kõigil komponentidel on eve (impulsid vöötlihastessse). 3.1 N. trigeminus (V), kolmiknärv. 1
liikudes piki närvitüvesid, jõuab nahani. Samas võib nii tuulerõugete, vöötohatise ja postherpeetilise neuralgia korral tervetel täiskasvanutel esineda viiruse-veresus, millele viitab ka viiruse esinemine mitmetes elundites. Tuulerõugete põdemise ajal on T- lümfotsüüdid ja ka mononukleaarsed rakud viirusega nakatunud, mis omakorda soodustab viiruste levikut organismis. Viiruse-spetsiifiliste valkude olemasolu mononukeaarsetes rakkudes (viimased nakatuvad ganglionist läbimineku ajal) viitab viirusenakkuse kulgemisele närvisõlmedes. Tuulerõugete-vöötohatise ehk herpesviiruse 3 ja lihtohatise viirusenakkuste vahel on oluline erinevus kui lihtohatise viirusenakkus säilib latentsena kraniaalnärvide ganglionides, siis tuulerõugete-vöötohatise viirusenakkus kulgeb latentses vormis nii kraniaalnärvides kui ka dorsaalnärvijuurtes ja autonoomse närvisüsteemi ganglionides enam kui 90%-l tervetest täiskasvanutest. Haigusenähud
Kesknärvisüsteem- pea ja seljaaju Perifeerne Kogu närvikude väljaspool kesknärvisüsteemi 25. Neuroni ehitus, ülesanne, paiknemine organismis, neuronite tüübid koosneb: o rakukehast e. perikaarüonist (neurotsüüdist) o jätketest võtavad vastu ja juhivad närviimpulssi Tüübid: Sensoorsed neuronid kannavad impulsi kesknärvisüsteemi Motoorsed neuronid kannavad impulsi kesknärvisüsteemist või ganglionist rakkudeni Vaheneuronid nende vahel Sõltuvalt jätkete arvust: multipolaarsed neuronid enamik neuronitest (seljaaju, peaaju) bipolaarsed neuronid nt võrkkestas ja sisekõrva ganglionides pseudo-unipolaarsed neuronid osad spinaalganglionide rakud unipolaarsed neuronid ühe jätkega, meeleelundites (silma võrkkest) 26. Neurogliia rakkude tüübid ja ülesanded Esinevad kesknärvisüsteemis: o astrotsüüdid
Sensoorne süsteem Motoorne süsteem Somaatiline süsteem Autonoomne süsteem 24. Neuroni ehitus, ülesanne, paiknemine organismis, neuronite tüübid Neuron- võtavad vastu ja juhivad närviimpulssi o Sensoorsed neuronid kannavad impulsi retseptorilt kesknärvisüsteemi (pseudounipolaarsed) o Motoorsed neuronid kannavad impulsi kesknärvisüsteemist või ganglionist lihasrakkudeni või näärmerakkudeni (multipolaarsed) o Vaheneuronid - sensoorsete ja motoorsete neuronite vahel (bipolaarsed või multipolaarsed) o Neuron koosneb: rakukehast e. perikaarüonist (neurotsüüdist) Jätketest (närvikiud) Jätked jagatakse: dendriitideks (enamasti mitu) neuriidiks e aksoniks (alati üks)
Innerveeritavate elundite talitlusele jaotatakse vegetatiivne närvisüsteem kaheks: sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. 67.Sümpaatiline NS:keskused, närvid, innervatsiooni iseloom-Autonoomse NS sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna ja nimmeosa segmendis. Sümpaatiline tüvi paikneb mõlemal pool lülisammast ja koosneb omavahel ühendatud ganglionidest. Kummagi poole tüves eristatakse kaela, rinna, nimme, ristluuosa. Igast sümpaatilise tüve ganglionist lähtub hall ühendusharu seljaajunärvile. Nende harude kaudu innerveeritakse kere ja jäsemete veresooni, naha silelihasrakke ja näärmeid. 68.Parasümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom: Parasümpaatilise NS keskused on ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad tuumad. Närvid: III; VII; IX; X peaajunärv.Perifeersed parasümpaatilised ganglionid paiknevad elundite vahetus läheduses või nende seintes. Innerveeritakse vt. 61 69
pterygopalatinum'i (eferentne ganglion) vegettiivseks lülituvad ümber VII närvi juureks. Postganglionaarsed vegetatiivsed kiud parasümpaatilistes ganglionides- levivad ganglionist koos V närvi kiududega kolmes ganglion pterygopalatinum et suunas: suulaenäärmetele (nn palatini), nina submandibulare) limaskesta näärmetele (rr nasales) ja pisaranäärmele. nucl gustatorius (eva; senoorne
parasümpaatiliseks. 171. Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom: Autonoomse närvisüsteemi sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna ja nimmeosa külgsarvedes. Sümpaatiline tüvi paikneb mõlemal pool lülisammast ja koosneb omavahel ühendatud ganglionidest. Kummagi poole tüves eristatakse kaela, rinna, nimme, ristluuosa. Igast sümpaatilise tüve ganglionist lähtub hall ühendusharu seljaajunärvile. Nende harude kaudu innerveeritakse kere ja jäsemete veresooni, naha silelihasrakke ja näärmeid. 172. Parasümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom: Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused on ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad tuumad. Preganglionaarsed kiud on parasümpaatiliste tuumade neuronite aksonid. Nad kulgevad vastavate peaajunärvide (silmaliigutaja-, näo-, keele-neelu- ja uitnärvi; vt
Vegetatiivses närvisüsteemis eristatakse topograafiliselt kahte osa 1) Tsentraalne 2) Perifeerne Innerveeritavate elundite talitlusele jaotatakse vegetatiivne närvisüsteem kaheks 1)sümpaatiliseks 2) parasümpaatiliseks. 153) Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom? Autonoomse närvisüsteemi sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna ja nimmeosa külgsarvedes. Igast sümpaatilise tüve ganglionist lähtub hall ühendusharu seljaajunärvile. Nende harude kaudu innerveeritakse kere ja jäsemete veresooni, naha silelihasrakke ja näärmeid. Sümpaatiline tüvi paikneb mõlemal pool lülisammast ja koosneb omavahel ühendatud ganglionidest. Kummagi poole tüves eristatakse kaela, rinna, nimme, ristluuosa. 154) Parasümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom? Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused on ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad tuumad
Innerveeritavate elundite talitlusele jaotatakse vegetatiivne närvisüsteem kaheks 1)sümpaatiliseks 2) parasümpaatiliseks. 80 153) Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom? Autonoomse närvisüsteemi sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna ja nimmeosa külgsarvedes. Igast sümpaatilise tüve ganglionist lähtub hall ühendusharu seljaajunärvile. Nende harude kaudu innerveeritakse kere ja jäsemete veresooni, naha silelihasrakke ja näärmeid. Sümpaatiline tüvi paikneb mõlemal pool lülisammast ja koosneb omavahel ühendatud ganglionidest. Kummagi poole tüves eristatakse kaela, rinna, nimme, ristluuosa. 154) Parasümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom? Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused on ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad tuumad
Vegetatiivses närvisüsteemis eristatakse topograafiliselt kahte osa 1) Tsentraalne 2) Perifeerne Innerveeritavate elundite talitlusele jaotatakse vegetatiivne närvisüsteem kaheks 1)sümpaatiliseks 2) parasümpaatiliseks. 153) Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom? Autonoomse närvisüsteemi sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna ja nimmeosa külgsarvedes. Igast sümpaatilise tüve ganglionist lähtub hall ühendusharu seljaajunärvile. Nende harude kaudu innerveeritakse kere ja jäsemete veresooni, naha silelihasrakke ja näärmeid. Sümpaatiline tüvi paikneb mõlemal pool lülisammast ja koosneb omavahel ühendatud ganglionidest. Kummagi poole tüves eristatakse kaela, rinna, nimme, ristluuosa. 154) Parasümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom? Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused on ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad tuumad
annaabi.ee 
