Kaks alaosa: 1) sümpaatiline NS; 2) parasümpaatiline NS Vegetatiinvse NS-i närvid kesknärvisüsteemis vastavale elundile kulgevad kahe närvina: 1) eferentne 2) aferentne Esimese närvi keha asub kesknärvisüsteemis kas peaajus või seljaajus. Preganglionaarne närv kesknärvisüsteemist väljuv närv. Ganglionis saab alguse teise ehk postganglionaalse neuroni keha, mille jätked lõpevad innerveeritaval elundil. Osa ganglione (lülisamba vahetus naabruses asuvad) moodustavad ülalt alla sümpaatilise piirvääte (?????). Teise neuroni keha on sümpaatilises NS-is. Osa ganglione aga asuvad kõhuõõnes. Paaritud ganglionid: 1) päikesepõimik; 2) ülemine mesenteriaal- ehk kinnistipõimik; 3) alumine mesenteriaal- ehk kinnistipõimik. Erutuse ülekanne vegetatiivses NS-is toimub sarnaselt tsereoprospinaalsega sünapsite kaudu. Ülekande aineid nimetatakse mediaadiks (v mediaator?)
piirväädis ja osalt sümpaatilistes ganglionides. Nendest lähtunud postganglionaarsed kiud jõuavad otse või läbi moodustunud närvipõimikute innerveeritava elundini. Sümpaatilise närvisüsteemi ganglionideks on ülemine, vahelmine ja alumine kaelaganglion, viimane moodustab ülemise rinnaganglioniga liitunult tähtganglioni. Kõhuõõnde jääb kõhuõõneganglion e päikesepõimik, ülemine ja alumine kinniseganglion. Enamik sümpaatilisi ganglione on elundikauged, mistõttu postganglionaarsed aksonid on pikad. Ainult mõned väiksemad sümpaatilised ganglionid paiknevad vaagnaelundite läheduses, mistõttu need postganglionaarsed aksonid on lühikesed. Sümpaatilise närvisüsteemi efektorelunditeks on kõikide elundite silelihased (veresoontes, siseelundites, kopsudes, karvanääpsudes, pupillis), süda ja osa näärmeist (higi-, sülje-, seedenäärmed). Peale selle innerveerivad sümpaatilised
b) mis erinevus on veget. ganglionitel, nimetada kummastki 2 – ganglioonide asukoht, pregalglionaalstete ja postgalglionaalsete kihtide pikkus c) parasümp. südame innervatsioon - Nucl. Dorsalis nervi vagi à n. vagus à rr. Cardiaci cervicales superiores et inferiores à terminaalganglion à plexus cardicus d) vegetatiivse ja somaatilise refleksikaare erinevused - Somaatiline e.animaalne närvisüsteem - anatoomiline erinevus veg. nst-ga (refleksikaare erinevus) ! a) eristada vegetatiivseid ganglione tundeganglionitest, põhierinevused, tuua kummastki 2 näidet b) rectum’i sümpaatiline innervatsioon - tuum, põimik, närvid c) colon transversum’i parasümpaatiline innervatsioon - tuum, närv, põimik, ganglion d) nimetada sümpaatilise närvisüsteemi keskused - segmendid, tuumad ! ! ! ! !
Sümpaatilise NS keskused ● paiknevad seljaaju rinna- ja nimmepiirkonna hallolluse külgmistes servades - seal on I preganglionaarsete neuronite kehad - sealt suubuvad närvikiud ganglioni e närvitänku, kus asub II postganglionaarse neuroni keha ● kuna ganglionid paiknevad seljaaju lähedal, siis on preganglionaarsed kiud lühikesed ● väljapoole seljaaju tekib sümpaatiline piiriväät - sealt saab alguse pikk postganglionaarne kiud efektorelundile ● osa ganglione paikneb ka efektorelundi läheduses - nad moodustavad närvipõimikuid (nt päikesepõimik) Mööda sümpaatilisi närvikiude kulgevate impulsside mõjul toimub: 22 ★ Sümpaatilise NS ülesandeks on organismi mobiliseerimine, et energiavarusid ja muid ressursse kasutataks liigutustegevuse paremaks täitmiseks - pupilli laienemine, bronhide laienemine,
tserebrospinaalseks närvisüsteemiks ja peamiselt siseorganite (silelihaskoeliste moodustiste, südame ja näärmete) suvatut talitlust reguleerivaks vegetatiivseks e. autonoomseks närvisüsteemiks. Nii animaalne kui ka vegetatiivne närvisüsteem koosneb tsentraalsetest ja perifeersetest osadest, olgugi et vegetatiivse süsteemi iseloomustamisel kirjeldatakse eeskätt tema perifeerseid osi (sümpaatikusetüve, närve, närvipõimikuid ja ganglione). Kesknärvisüsteemis eristatakse värvuse ja ehituse alusel närvirakke sisaldavat hallainet ja närvikiududest koosnevat valgeainet.
tserebrospinaalseks närvisüsteemiks ja peamiselt siseorganite (silelihaskoeliste moodustiste, südame ja näärmete) suvatut talitlust reguleerivaks vegetatiivseks e. autonoomseks närvisüsteemiks. Nii animaalne kui ka vegetatiivne närvisüsteem koosneb tsentraalsetest ja perifeersetest osadest, olgugi et vegetatiivse süsteemi iseloomustamisel kirjeldatakse eeskätt tema perifeerseid osi (sümpaatikusetüve, närve, närvipõimikuid ja ganglione). Kesknärvisüsteemis eristatakse värvuse ja ehituse alusel närvirakke sisaldavat hallainet ja närvikiududest koosnevat valgeainet. Peaaju on tsentraalse närvisüsteemi ajukoljus asetsev osa, mis vastab kujult koljuõõnele.Varajases looteeas ja madalamatel koljulistel kooseb peaaju kolmest osast: ees-, kesk- ja rombajust.Edasise arengu kestel tekivad eesajust peaaju eesmist ja ülemist osa moodustav otsasju ja selle taga ning all asetsev vaheaju.
Kuna eeldatakse seda, et närvirakke on ajus umbes 10 triljonit, siis selle arvu peab võtma veel astmesse. Neuronitevahelisi seoseid võimaldavad sünapsid ja see- tõttu on sellised närvivõrgustikud võimelised integreeruda. Just sünapsite abil saab informatsioon liikuda ühelt rakult teisele. Sünapsite paiknevus võib esineda näiteks dendriitidel, rakukehal või aksonitel. Nii on see enamikul ajurakkudel. Neuronid moodustavad väga sageli rakutuumi ehk rakukooslusi ja kagumeid ehk ganglione. Need on väga spetsialiseeritud ja kindla struktuuri ja funktsiooniga närvivõrgustikud. Neuroneid, mis asuvad ajukoores, iseloomustab nende moodul- struktuur. Sünapsite hulk on sama mitmekesine kui seda on ka neuronite mõõtmed, kuju ja funkt- sioonid. Kõik neuronid omavad sünapseid. Närviraku sünaptiliste ühenduste keskmist arvu arvatakse olevat umbes 2000 - 20 000, kuid näiteks ahvi motoorses ajukeskuses ulatub see arv lausa 60 000-ni.
Kuna eeldatakse seda, et närvirakke on ajus umbes 10 triljonit, siis selle arvu peab võtma veel astmesse. Neuronitevahelisi seoseid võimaldavad sünapsid ja see- tõttu on sellised närvivõrgustikud võimelised integreeruda. Just sünapsite abil saab informatsioon liikuda ühelt rakult teisele. Sünapsite paiknevus võib esineda näiteks dendriitidel, rakukehal või aksonitel. Nii on see enamikul ajurakkudel. Neuronid moodustavad väga sageli rakutuumi ehk rakukooslusi ja kagumeid ehk ganglione. Need on väga spetsialiseeritud ja kindla struktuuri ja funktsiooniga närvivõrgustikud. Neuroneid, mis asuvad ajukoores, iseloomustab nende moodul- struktuur. Sünapsite hulk on sama mitmekesine kui seda on ka neuronite mõõtmed, kuju ja funkt- sioonid. Kõik neuronid omavad sünapseid. Närviraku sünaptiliste ühenduste keskmist arvu arvatakse olevat umbes 2000 - 20 000, kuid näiteks ahvi motoorses ajukeskuses ulatub see arv lausa 60 000-ni.
Kuna eeldatakse seda, et närvirakke on ajus umbes 10 triljonit, siis selle arvu peab võtma veel astmesse. Neuronitevahelisi seoseid võimaldavad sünapsid ja see- tõttu on sellised närvivõrgustikud võimelised integreeruda. Just sünapsite abil saab informatsioon liikuda ühelt rakult teisele. Sünapsite paiknevus võib esineda näiteks dendriitidel, rakukehal või aksonitel. Nii on see enamikul ajurakkudel. Neuronid moodustavad väga sageli rakutuumi ehk rakukooslusi ja kagumeid ehk ganglione. Need on väga spetsialiseeritud ja kindla struktuuri ja funktsiooniga närvivõrgustikud. Neuroneid, mis asuvad ajukoores, iseloomustab nende moodul- struktuur. Sünapsite hulk on sama mitmekesine kui seda on ka neuronite mõõtmed, kuju ja funkt- sioonid. Kõik neuronid omavad sünapseid. Närviraku sünaptiliste ühenduste keskmist arvu arvatakse olevat umbes 2000 - 20 000, kuid näiteks ahvi motoorses ajukeskuses ulatub see arv lausa 60 000-ni.
annaabi.ee 
