nõudmised on õigustatud ja targad. Kuningavõimule alluti vanasti tihti traditsioonide jõul. Dünastia, kes maad juba sajandeid oli valitsenud, evis rahva hulgas ka autoriteeti. Niisuguseid juhte, kes omandavad ülimusliku autoriteedi tänu oma juhitalendile ja liidrioskustele, nimetatakse karismaatilisteks liidriteks. Karismaatiliste poliitikutena nimetatakse Leninit, Hitlerit, Churchilli, Castrot, Mahatma Gandhit, Martin Luther Kingi. Nüüdisühiskonnas on liidri karismast olulisemaks võimule kuuletumise põhjuseks mõistuslik kaalutlus. Näiteks maksavad peaaegu kõik kodanikud ja firmad ausalt oma makse, sest nad mõistavad, et saadavat tulu kasutatakse oluliste vajaduste (korrakaitse, teede ja sidevõrgud, haridus ja tervishoid) rahuldamiseks. Tänapäeval on pea võimatu leida niisugust ühiskonda, kus riigivõimu teostatakse kas ainult sunni või ainult autoriteedi najal
mõjutama valitsejate südametunnistusi. Ta nõudis endalt ja oma pooldajatelt eneseohverdust tõe nimel. Selle põhimõtte järgimine eeldab kõigutamatut usku armastuse ja halastuse tugevusse ning selle lõplikku võitu. Gandhi võitles vägivalda kasutamata India sõltumatuse eest ja parandas ulemusrikkalt ka kastitute olukorda. Ta nimetas kastituid "Jumala rahvaks", haridzaanideks, ja viis neid templitesse ja muudesse kohtadesse, kuhu neil varem oli keelatud minna. Gandhit austati sügavalt ja teda hakati pidama mahatmaks, pühaks meheks (mahatma= suur hing). Temast sai hindude vaieldamatu rahvajuht. Oma sihikindla poliitikaga saavutas ta eesmärgi, India sõltumatuse, aastal 1947. Gandhi pärand. Kuigi Gandhi avaldas sallivaid mõtteid teiste religioonide kohta, oli ta teadlik hindu. Gandhi ise on öelnud: "Ma pean oma religiooni tähtsamaks kui oma kodumaad, eelkõige olen ma hindu ja alles seejärel rahvuslane."Mahatma Gandhi oli kindlasti
nõudmised on õigustatud ja targad. Kuningavõimule alluti vanasti tihti traditsioonide jõul. Dünastia, kes maad juba sajandeid oli valitsenud, evis rahva hulgas ka autoriteeti. Niisuguseid juhte, kes omandavad ülimusliku autoriteedi tänu oma juhitalendile ja liidrioskustele, nimetatakse karismaatilisteks liidriteks. Karismaatiliste poliitikutena nimetatakse Leninit, Hitlerit, Churchilli, Castrot, Mahatma Gandhit, Martin Luther Kingi. Nüüdisühiskonnas on liidri karismast olulisemaks võimule kuuletumise põhjuseks mõistuslik kaalutlus. Näiteks maksavad peaaegu kõik kodanikud ja firmad ausalt oma makse, sest nad mõistavad, et saadavat tulu kasutatakse oluliste vajaduste (korrakaitse, teede ja sidevõrgud, haridus ja tervishoid) rahuldamiseks. Tänapäeval on pea võimatu leida niisugust ühiskonda, kus riigivõimu teostatakse kas ainult sunni või ainult autoriteedi najal
1964. aastal määrati Kingile Nobeli rahupreemia. Sissejuhatavas kõnes märkis Nobeli preemia Norra komitee esindaja Gunnar Jan: ,, Kuigi Martin Luther King ei tegele rahvusvaheliste küsimustega, teenib tema võitlus rahu eesmärke... Läänemaailmas oli ta esimene, kes näitan, et võitluse all ei pea tingimata silmas pidama vägivalda." Kingi unikaalne panus inimõiguste kaitsesse põhines tema kiindumusel kristliku filosoofia põhimõtetesse. Ta pidas oma eeskujuks Mahatma Gandhit- vägivallatu vastupanuliikumise liidrit, tänu kellele vabanes India briti ülemvõimu alt. Nobeli preemiat vastu võttes ütles ta: ,,Vägivallatus tähendab, et minu rahvas on kõik need aastad talunud kannatlikult vaeva ja piina, ilma et oleks neid valmistanud teistele... See tähendab, et me ei tunne enam hirmu. Kuid sellest ei pea järeldama, et me tahame kellelegi hirmu peale ajada või koguni hirmutada ühiskonda, mille üks osa me oleme. Liikumine ei
diktaadi all sotsialismi kuuluvate riikide vahel. Iseseisev India ja LõunaAasia maad India India nõudis iseseisvust. Vabadusliikumist juhtisid kaks poliitilist organisatsiooni: India Rahvuskongress ja Muhameedlik liiga. Nende juhid Jawaharlal Nehru ja Mohammed Ali Jinnah olid ühed kõige populaarsemad inimesed Indias. Mathada Gandhit peeti rahva vaimseks juhiks ja südametunnistuseks. 1947. a andis Inglismaa Indiale iseseisvuse ning Briti väed lahkusid sealt 1948. a juulis. Briti India asemele tekkis kaks riiki. Muhameedlaste kogukond ei soovinud elada samas riigis hindudest enamusega ning lõi muhameedlaste riigi Pakistani. See koosnes kahest eraldi asuvast piirkonnast Hindustani poolsaare loode ja idaosas, hõlmas kolmandiku India territooriumist ning seal elas 15%
eraldi islami riik, sest vaatamata Gandhi unistusele, et kõik saaksid hästi läbi, ei ole paljude islami äärmuslastega see võimalik. Seda ilmselt just selle tõttu, et nad ei salli teisiti mõtlejaid ja ka koraanis on kirjas, et ei tohi tunnistada teist jumalat peale Allah'i. Ma arvan, et radikaalsed islamistid on suureks probleemiks rahumeelse poliitika toestamisel. Vaatamata riigi jagunemisele kaheks dimensiooniks kurvastas Mahatma Gandhit kõige enam rahva suhtumine kättevõidetud vabadusse. Veel enam masendas teda hinduistliku India ja muhameedliku Pakistani iseseisvumisele järgnenud vastastikkuse vaenu ulatus. Mitte kõik moslemid ei kolinud Paksitani territooriumile ja suur protsent neid jäi elama Indiasse. See näitab, et kõik islami usulised ei ole vaenulikud, ning nad suudavad elada rahumeelselt India territooriumil ja hindudega hästi läbi saada
aastani, oli kõik iseseisvumisega seotu Indiale ja tema rahvale väga oluline. Ka Indira lõi isa eeskujul kaasa iseseisvumisliikumises ta asutas noorteliikumise Vanara Sena, kus tehti tema juhtimisel proteste, marsiti lippudega, jagati keelatud materjale jne. India eraldumise ajal aitas Indira miljoneid Pakistani põgenikke, aidates neile luua laagrid ja tagada meditsiinilist abi. Mõrvati reeturlikult Euroopa õpingute ajal kohtas India tulevane kangelanna kongressi aktivisti Feroze Gandhit, kellega ta 1942. aastal leivad ühte kappi pani. Kahe aasta pärast Indira oli siis 27 , sündis perre väike pojake Rajiv. Veel kahe aasta pärast sai Rajiv vennaraasu Sanjay. Kuigi Indira isale tütre abikaasa ei meeldinud, sujus abielu alguses hästi. Kui Indira New Delhisse kolis, et oma peaministrist üksikut isa aidata, hakkas ka abielu allamäge minema. 12
ning pidi võimupositsioonid loovutama muudele erakondadele, kelle seast vahest olulisim on hindu natsionalismi rõhutav Bharatiya Janata (BJP). 2004 suutis Rahvuskongress siiski üllatuslikult valimised võita ja taas võimule kerkida. Algupärane Rahvuskongress pooldas mõõdukat sotsialismi ning oma vajadusi rahuldavat planeerivat segamajandust. Rahvuskongressist välja kasvanud ja selle koha üle võtnud india Rahvuskongress (I), milles nimes ,,I" tähistab India Gandhit, toetab nüüd riigi kontrolli vähendamist, erastamist ja välisinvesteeringuid. Ka BJP suundus 1990. aastate alguses eemale gandhilikust sotsialismist, hakates kritiseerima riigi sekkumist majandusellu. India on äärmiselt tsentraliseeritud ja ühe domineeriva poliitilise erakonnaga riigist arenenud aina killunenumaks koosluseks, milles annavad tooni arvukate erakondade ebastabiilsed allainsid ning kus ühe rohkem mõju on läinud piirkondlike erakondade kätte.
Dünastia, kes maad juba sajandeid oli valitsenud, evis rahva hulgas ka autoriteeti. Sellist ühe konkreetse valitseja või isiksusega seotud võimutruudust võib kohata tänapäevalgi. Niisuguseid juhte, kes omandasid ülimusliku autoriteedi tänu oma juhitalendile ja liidrioskustele, nimetatakse karismaatilisteks liidriteks. Karismaatiline võim on ajaloos omandanud mitmesuguseid väljundeid, karismaatiliste poliitikute näitena nimetatakse Leninit, Hitlerit, Churchilli, Castrot, Mahatma Gandhit, Martin Luther Kingi. Nüüdisühiskonnas on liidri karismast olulisemaks võimule kuuletumine põhjuseks mõistuslikud kaalutlused. Näiteks maksavad peaaegu kõik kodanikud ja firmad ausalt oma makse, sest nad mõistavad, et saadavat tulu kasutatakse olulisteks vajadusteks (korrakaitse, teede- ja sidevõrgud, haridus- ja tervishoid) Tänapäeval on pea võimatu leida niisugust ühiskonda, kus riigivõimu teostatakse kas ainult sunni või ainult autoriteedi najal. Tavaliselt on
nõudmised on õigustatud ja targad. Kuningavõimule alluti vanasti tihti traditsioonide jõul. Dünastia, kes maad juba sajandeid oli valitsenud, evis rahva hulgas ka autoriteeti. Niisuguseid juhte, kes omandavad ülimusliku autoriteedi tänu oma juhitalendile ja liidrioskustele, nimetatakse karismaatilisteks liidriteks. Karismaatiliste poliitikutena nimetatakse Leninit, Hitlerit, Churchilli, Castrot, Mahatma Gandhit, Martin Luther Kingi. Nüüdisühiskonnas on liidri karismast olulisemaks võimule kuuletumise põhjuseks mõistuslik kaalutlus. Näiteks maksavad peaaegu kõik kodanikud ja firmad ausalt oma makse, sest nad mõistavad, et saadavat tulu kasutatakse oluliste vajaduste (korrakaitse, teede ja sidevõrgud, haridus ja tervishoid) rahuldamiseks. Tänapäeval on pea võimatu leida niisugust ühiskonda, kus riigivõimu teostatakse kas ainult sunni või ainult autoriteedi najal
annaabi.ee 
