3. Isiklik elu Galilei astus suhetesse Veneziast pärit naise Maria Gambaga. Nad ei abiellunud ega elanud isegi ühe katuse all, kuid naine sünnitas Galileile kaks tütart Virginia kes sündis aastal 1600 ja Livia kes sündis aastal 1601 ning poja Vincenzio kes sündis aastal1606. Tütred läksid 1613 kloostrisse ja pühitseti hiljem nunnadeks. Pojal õnnestus aga Toscana suurhertsogi abiga kuulutada ennast ametlikult Galilei pojaks ja pärijaks
vanasti kujutleti. Andrea on sel hetkel alles kümne aastane. Ta räägib talle, et varsti saabub aeg, kus selgub, et tegelikult Maa polegi maailma keskpunkt, vaid et tegelikult pöörleme hoopis meie ümber Päikese. Andrea uurib, et miksta öösel peaalaspidi ei ole, kui Maa pöörleb. Galilei selgitab seda näitena õuna abil, et kui ta seisab selle peal ning see tagurpidi pöörata, et kas ta seisab ss pea peal. Sisse astub Ludovico, kes soovib hakata Galilei õpilaseks. Proua Sarti käib Galileile peale, et too endale õpilasi võtaks ning tänu temale saabki Ludovicost Galilei õpipoiss. Tuleb kuraator. Galilei on palunud tõsta tal palka tuhande skuudoni, ent niivõrd kõrget palka ei olda talle valmis maksma. Galilei selgitab seda sellega ,et kui ta võtaks endale veel rohkem õpilasi ss ei jätkuks tal endal enam aega enda harimisega (mis kasu on uurimisvabadusest, kui uurimiseks pole vaba aega?). Galilei annab Veneetsia vabariigile oma uue leiutise. Suur arsenal Veneetsia sadamas
Herschel astrofüüsikale olulised spektroskoopia abil infrapunakiirguse. 17. sajandi esimestel kümnenditel avastas Christiaan Huygens Saturni rõngaste tegeliku loomuse ning astronoom Edmond Halley avastas komeedi, mis hiljem nimetati tema järgi Halley komeediks. Siiski oli ilmselt üks olulisemaid astronoome ja teadlasi selles ajavahemikus Galileo Galilei, kelle jaoks lõppes uurimistöö kurvalt. Teda sunniti oma avastusi kuulutama valeks, kuna see oli vastuolus katoliku kiriku dogmadega. Galileile mõisteti eluaegne vanglakaristus, mis praktikas oli küll rohkem koduaresti moodi. 4 Uusaja astronoomia ja astrofüüsika teke Euroopa valitsejad edendasid oma õukondades üha enam astronoomiat kui oma kultuursuse ja hariduse märki. See tõi kaasa astronoomiaalase uurimistöö õitsengu. 17. sajandi esimestel kümnenditel täiustasid atronoomid oma teleskoope ning kirjeldasid planeete üha täpsemalt. Suurimad avastused tehtigi 17. ja 18
Ta tõi näitena Jupiteri kaaslased. Koperniku ideede hukkamõist katoliku kiriku poolt Aastal 1619, Galilei järgmise Rooma-külastuse ajal, moodustas paavst Paulus V komisjoni Koperniku ideede uurimiseks. Komisjon leidis, et Maa liikumine on väärarusaam, ning et Päikese maailma keskpunktiks kuulutamine on absurdne. Sellega oli katoliiklastel keelatud Koperniku ideesse uskuda. On vastuolulisi tõendeid selle kohta, kas Galileile tehti ka isiklikke ettekirjutusi või mitte, igatahes sai ta hiljem paavsti juures sõbraliku vastvõtu osaliseks ja viimane rõhutas, et Galileil ei ole vaja enda saatuse pärast muret tunda. Komeediuuringud Aastal 1618 nähti kolme komeeti. Jesuiitidest astronoomid tulid välja ideega, et komeedi orbiit on ringjoone osa Maast muutumatul kaugusel. Galilei ei jaganud seda seisukohta ja osapooled avaldasid teineteist mahategevaid teoseid. Selle
ning formuleeris dünaamika esimese seaduse- inertsiseaduse. Ta uuris kehade liikumist kaldpinnal ning kehade vabalangemist õhutühjas ruumis, samuti tegi ta kindlaks, et horisondi suhtes nurga all visatud keha liigub õhutühjas ruumis mööda parabooli. Galilei poolt alustatut arendas edasi Isaac Newton, kes oma teoses "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) esitas dünaamika kolm põhiseadust ja nende alusel punkti dünaamika süstemaatilise kursuse. Tänu Galileo Galileile pöördus uus lehekülg ka astronoomia ajaloos kui 1609. aastal suunas ta taevasse oma 34.6 kordset suurendust andva teleskoobi. Avastused järgnesid pea igal sammul. Heitnud esmalt pilgu Kuule veendus Galilei, et Kuu pind on kaetud mägede ja orgudega nagu Maagi. Planeedid muutusid teleskoobis pisikesteks ketasteks, samas kui tähed jäid endiselt vilkuvateks täpikesteks. 1610. aasta sügisel märkas ta tumedaid plekke
Tugeva pöördumatuse puhul minevik ja tulevik justkui surutakse kokku olevikuks, ''praeguseks''. Minevik pole veel möödas, tulevik on juba olemas ja nende vahel ei ole veel ajalist intervalli. Nad justkui eksisteerivad koos ja nende vahel käib võitlus. Mõtleja suurus seisneb selles, et tema loomingusse on kätketud rohkesti mineviku ja tuleviku ideid. Leiab aset tunnetuse ja pöördumatu üleminek uuele tasandile. Niisugune kohati traagiline üleminek sai osaks Galileo Galileile, kelles põrkusid renessansiaja esteetilistest kriteeriumitest kantud minevikumõte ning üksnes matemaatikale ja eksperimendile tuginev uusaja teaduslik mõtlemine. Samasugune lõhe läbis James Clerck Maxwelli loomingut, see oli üleminek vanalt ettekujutuselt elektromagnetväljast, kui kõikehõlmavast eetrist, väljateooriale. Einsteini puhul ühendas tunnetuse ''tugev pöördumatus'' veelgi varasema ''enne'' sellega, mis oli veelgi hilisem ''pärast''
Selles raamatus on ka Galilei esimene selgesõnaline Koperniku maailmasüsteemi toetav avaldus. Ta tõi näitena ette Jupiteri kaaslased. Aastal 1619, Galilei järgmise Rooma-külastuse ajal, moodustas paavst Paulus V komisjoni Koperniku ideede uurimiseks. Komisjon leidis, et Maa liikumine on väärarusaam ning et Päikese pidamine maailma keskpunktiks on absurdne. Sellega oli katoliiklastel keelatud Koperniku ideesse uskuda. On vastuolulisi tõendeid selle kohta, kas Galileile tehti ka isiklikke ettekirjutusi või mitte, igatahes sai ta hiljem paavsti juures sõbraliku vastvõtu osaliseks ja viimane rõhutas, et Galileil ei ole vaja enda saatuse pärast muret tunda. Aastal 1618 nähti kolme komeeti. Jesuiitidest astronoomid tulid välja ideega, et komeedi orbiit on ringjoone Tallinna Tehnikakõrgkool osa Maast konstantsel kaugusel. Galilei ei jaganud seda seisukohta ja pooled avaldasid teineteist mahategevaid teoseid
Ta uuris kehade liikumist kaldpinnal ning kehade vabalangemist õhutühjas ruumis, samuti tegi ta kindlaks, et horisondi suhtes nurga all visatud keha liigub õhutühjas ruumis mööda parabooli. Galilei poolt alustatut arendas edasi Isaac Newton, kes oma teoses "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) esitas dünaamika kolm põhiseadust ja nende alusel punkti dünaamika süstemaatilise kursuse. Tänu Galileo Galileile pöördus uus lehekülg ka astronoomia ajaloos kui 1609. aastal suunas ta taevasse oma 34.6 kordset suurendust andva teleskoobi. Avastused järgnesid pea igal sammul. Heitnud esmalt pilgu Kuule veendus Galilei, et Kuu pind on kaetud mägede ja orgudega nagu Maagi. Planeedid muutusid teleskoobis pisikesteks ketasteks, samas kui tähed jäid endiselt vilkuvateks täpikesteks. 1610. aasta sügisel märkas ta tumedaid plekke Päikese pinnal. Ning samuti avastas ta Veenuse faasid
Vee pinnale jääks ta ujuma. Siseehitus arvatakse olevat sarnane Jupiterile. Saturni pilvkatte vööndid ei ole nii värvilised, kui Jupiteril, tema tuuled (Päikesesüsteemi kiireimad) puhuvad kiirusega 1800 km tunnis ja tormid moodustavad valgeid pilvi. Ka Saturnil on oma laik Suur Valge Laik aga tema oma on lühiealisem, ilmudes ja kadudes umbes 30-aastaste tsüklitena. Saturn on hästi nähtav palja silmaga, kuigi esimeste teleskoopidega ei olnud Saturni rõngaid selgesti näha. Galileile paistis alguses, et seal on reas kolm planeeti, seejärel et kaks suurt kuud. 1655. aastal avastas Christiaan Huygens, et tegemist on laia rõngaga, mis planeediga kokku ei puutu, 20 aastat hiljem selgus, et tegemist on mitme rõngaga. Tegelikult on seal tuhat kitsast rõngast ehk ringletti ja kui Maa läbib Saturni rõnga tasandit, muutub rõngas üheks päevaks nähtamatuks. Saturnil on 57 tuntud kuud ja mõne olemasolu on veel kahtluse all.
Kuigi geotsentriline süsteem oli keeruline ja vastuoluline, sobis selline ettekujutus Maast ja taevast religiooni tõekspidamistega ning see jäi ka füüsikas valitsevaks paljudeks sajanditeks. Uutest astronoomilistest vaatlustulemustest ajendatuna esita M. Kopernik 1514. a. hoopis lihtsama mudeli, mille põhiideeks oli see, et Universumi keskpunktiks pole mitte Maa, vaid hoopis Päike. Heliotsentriline maailmasüsteem leidis lõpliku kinnituse tänu G. Galileile, kes 1609. aastal avastas Jupiteri kuud. Galilei avastus oli tõenduseks, et mitte kõik taevakehad ei tiirle ümber Maa nagu geotsentriline maailmasüsteem seda eeldas. Heliotsentrilise maailmasüsteemi põhiline väärtus oligi see, et välistades Ptolemaiose- Aristotelese taevasfääride idee, seadis uus käsitlus kahtluse alla ka maailmaruumi loomulike piiride olemasolu. Veelgi enam, mitmete tiirlemistsentrite olemasolu selles süsteemis ei
puhul ning formuleeris dünaamika esimese seaduse - inertsiseaduse. Ta uuris kehade liikumist kaldpinnal ning kehade vabalangemist õhutühjas ruumis, samuti tegi ta kindlaks, et horisondi suhtes nurga all visatud keha liigub õhutühjas ruumis mööda parabooli. Galilei poolt alustatut arendas edasi Isaac Newton, kes oma teoses "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) esitas dünaamika kolm põhiseadust ja nende alusel punkti dünaamika süstemaatilise kursuse. Tänu Galileo Galileile pöördus uus lehekülg ka astronoomia ajaloos kui 1609. aastal suunas ta taevasse oma 34.6 kordset suurendust andva teleskoobi. Avastused järgnesid pea igal sammul. Heitnud esmalt pilgu Kuule veendus Galilei, et Kuu pind on kaetud mägede ja orgudega nagu Maagi. Planeedid muutusid teleskoobis pisikesteks ketasteks, samas kui tähed jäid endiselt vilkuvateks täpikesteks. 1610. aasta sügisel märkas ta tumedaid plekke Päikese pinnal. Ning samuti avastas ta Veenuse faasid
Viimasel teekonnal saatsid teda vaesed, kellele ta oli palunud münte jagada. Pärandi saatus Leonardo käsikirjad viskas Orazio, notar, pööningule ning jagas kõigile, kes nende vastu huvi tundsid. Alles mõne sajandi pärast märgati nende väärtust ning neid hakati müüma ja röövima. Sõjaväed võtsid neid kaasa kui sõjasaake. Usuti, et ta näitas teed Kopernikule astronoomias, Vesaliusele ja Herveyle anatoomias, Galileile mehhaanikas jne. Leonardo oli Faust, maag ja geenius igas valdkonnas. Ta oli unistaja, keda halvas tema geniaalne mitmekülgsus. Leonardo Da Vinci säilinud kunstiteosed Maalid · Ingli pea · Maarja kuulutus · Madonna nelgiga · Madonna lillega · Naise portree · Maarja kuulutus · Kuningate kummardamine · Püha Hieronymus · Madonna kaljukoopas
annaabi.ee 
