miljonit km läbimõõt ekvaatoril: 1 392 000 km pöörlemisperiood: 25,4 päeva temperatuur keskmes: 15 000 000 kraadi Tähtede värv on olemas erinevat värvi tähti värvus oleneb tema temperatuurist tähed jagatakse spektriklassidesse, kus igat klassi iseloomustab vastav värvus ja temperatuurivahemik Tähed moodustavad kaksiktähti või mitmiktähti tähed tekivad gruppidena, mida nim täheparvedeks tähed on grupeerunud galaktikatesse (Linnutee-on ainult üks miljarditest galaktikatest) galaktika on miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum stellaarastronoomia uurib tähti Galaktika-Meile nähtav Linnutee Tähtede liigid tavalised tähed ( peajada ) hiiud kääbused neutrontähed (mis on tegelikult kustunud tähed) Tähtede eluiga eluiga sõltub nende massist raskemad tähed on kuumemad ja kulutavad oma energia kiiremini kergemad tähed elavad kauem Pildid
TÄHED JA NENDE FÜÜSIKALISED OMADUSED TÄHED · Gaasilised taevakehad · Sisemuses leiab aset tuumasüntees · Kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile, värv oleneb samuti temperatuurist · Vilguvad Maa atmosfääris olevate õhuvoolude tõttu · Tähed on erineva suurusega · Kõige rohkem on kollaseid ja punaseid ja oranze kääbustähti · Ei jaotu universumis ühtlaselt, vaid on grupeerunud galaktikatesse PÄIKE · Maale lähim Galaktika täht · Kääbustäht · Läbimõõt on peaaegu 1,4 miljonit kilomeetrit · Eluiga hinnanguliselt 10 miljardit aastat, praegu on Päike umbes 5 miljardit aastat vana TÄHTEDE SÜND · Areng kestab miljardeid aastaid · Kosmost täidab tähtedevaheline aine, mis võib tiheneda nii, et moodustuvad udukogud · Udukogudes tekib palju gaasitompe, mis iseenda raskusjõu mõjul hakkavad kokku tõmbuma
masinate leiutamisel hävitame me ühel päeval osoonikihi täielikult ning elu Maal ei ole enam võimalik. Mart uskus aga, et selleks ajaks, kui osoonikiht hävineb, on tehnoloogia arenenud nii kaugele, et Maal ei ela enam inimesed, vaid inimeste leiutatud robotid, kes puhastavad ja taastavad meie planeeti. Inimesed on selleks ajaks aga leiutanud kosmoselaevad, mis lendavad valguskiirusel ning nii on meil võimalik siseneda teistesse galaktikatesse, kus usutakse, et on elu inimestele võimalik. Mõne jaoks võib kõlada see kui fantaasiajutt aga selle idee kohta otsitakse rakendusi. Kuulates erinevaid teooriaid maailma tunnetamisest, kujundasid ja mõjutasid need ka minu isiklikku ehk subjektiivset maailmatunetust. Ma tundsin, et Universum on nii lai ja lõpmatu ja meie oleme vaid üks väike osa sellest. Seega ma saan väita, et objektiivne ja subjektiivne maailmatunnetused mõjutavad teineteist.
triljoni kilomeetri ehk 39,9 Pm (petameetri) ehk 4,2 valgusaasta kaugusel. Seega kulub valgusel Proxima Centauri'lt meieni jõudmiseks 4,2 aastat. Astronoomide hinnangul on universumi meile tuntud osas vähemalt 70 sekstiljonit ehk 7×1022 ehk 70 000 000 000 000 000 000 000 tähte, seega 230 miljardit korda rohkem kui meie Galaktikas (Linnuteel), kus on 300 miljardit tähte. Tähed ei jaotu universumis ühtlaselt, vaid on tavaliselt grupeerunud galaktikatesse. Tüüpilises galaktikas on sadu miljardeid tähti. Paljud tähed on gravitatsiooniliselt seotud teiste tähtedega, moodustades kaksiktähti. On ka suuremaid täheparvi. 4 The Pleiades Star Cluster Paljude tähtede vanus on miljard kuni 10 miljardit aastat. Mõnede tähtede vanus võib isegi ulatuda 13,7 miljardi aastani (universumi arvatav vanus).
Galaktikad oma arengu käigus kasvavad oluliselt. Suured galaktikad tekivad väiksemate galaktikate ühinemisel suuremate galaktikatega. Selliste liitumiste käigus nad jätavad maha osa oma tähti ning nendest tähtedest moodustub galaktikate nõrk halo. Astrofüüsikas nimetatakse metallideks kõiki vesinikust ja heeliumist raskemaid elemente. Üheks põrgetele alternatiivseks teeks on pakutud külma gaasi langemist noortesse galaktikatesse varajases Universumis Galaktikaid jagatakse kuju poolest: *spiraal- ehk ketasgalaktikad, mille domineerivaks komponendiks on galaktika ketas *elliptiline *elliptiliste ja ketasgalaktikate vahepealset *leidub veel täiesti korrapäratuid galaktikaid Spiraalgalaktikad tekivad enamasti rahulikuma arengu käigus, kus ühinemisi on vähem ning juba tekkinud galaktikaga liituvad väiksemad süsteemid ja mille domineerivaks komponendiks on galaktika ketas.
Tähed kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile. See on mitmeid miljoneidkraade Kelvini järgi. Tähed toodavad energiat tuumasünteesiprotsessi abil. Stellaarastronoomia uurib tähti ja nende erinevate arengujärkudega kaasnevaid nähtusi. Paljud tähed on gravitatsiooniliselt seotud teiste tähtedega, moodustades kaksiktähti või üldisemalt mitmiktähti. Tähed ei jaotu universumis ühtlaselt, vaid on tavaliselt grupeerunud galaktikatesse. Tüüpilises galaktikas on sadu miljardeid tähti. Tähed tekivad kosmoses leiduva n.ö. tähtaine kokkutõmbumisel. Et täht hakkaks tööle termotuumakatlana, on vaja piisavas koguses seda ainet. Seejärel, kui termotuumareaktsioon on alanud, tekibki uus täht. Tähtede elukäigus võib eristada erinevaid staadiume. Toon näite Päikese varal. Tema elukäigus võib eristada nelja staadiumi : 1. gaasipilve kokkutõmbumine 2. vesiniku põlemine heeliumiks (10 mld
Paljud tähed on gravitatsiooniliselt seotud teiste tähtedega, moodustades kaksiktähti või üldisemalt mitmiktähti. Kaksikute tähtkuju heledaim täht Kastor on kuuiktäht. Kastori süsteemi keskme moodustavad kaks kuumadest tähtedest koosnevat kaksiktähte, kaugemal tiirleb tihe jahedate kääbustähtede paar. Tähed tekivad reeglina gruppidena, mida nimetatakse täheparvedeks. Tähed ei jaotu universumis ühtlaselt, vaid on tavaliselt grupeerunud galaktikatesse. Tüüpilises galaktikas on sadu miljardeid tähti. Kaua tähed elavad ? Tähtede eluiga sõltub suuresti nende massist. Raskemad tähed on kuumemad ning heledamad, mis põhjustab tuumakütuse kiiremat tarbimist. Suurimad tähed (umbes sada korda Päikesest raskemad) kulutavad oma kütuse ära pelgalt mõne miljoni aastaga, väikseimad tähed aga (nii umbes kümme protsenti Päikese massist) võivad tänu oma kesisele tarbimisvõimele särada (küll üsna tuhmilt) lausa triljoneid aastaid
toodavad ise energiat tuumasünteesiprotsessi abil. Tähed kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile. See on mitmeid miljoneid kraade Kelvini järgi. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad, mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Tähed toodavad energiat tuumareaktsioonide abil ning nende eluiga sõltub suuresti massist: mida suurem on mass, seda lühem on tähe eluiga. Tähed ei jaotu universumis ühtlaselt, vaid on tavaliselt grupeerunud galaktikatesse. Tüüpilises galaktikas on sadu miljardeid tähti. Paljud tähed on gravitatsiooniliselt seotud teiste tähtedega, moodustades kaksiktähti. On ka suuremaid täheparvi. 2.2 TÄHTEDE ELUKÄIK Tähed tekivad kosmoses leiduva n.ö. tähtaine kokkutõmbumisel, mille tulemisel täht hakkaks tööle termotuumakatlana. Seejärel, kui termotuumareaktsioon on alanud, tekibki uus täht. Tähtede elukäigus võib eristada erinevaid staadiume. Kui võtta näide Päikese põhjal. Tema
See, et need udukogud tõepoolest tähtedest koosnevad, selgus pärast suurte peegelteleskoopide kasutuselevõttu. Tänapäeval on lähemate galaktikate tähti ja täheparvi uuritud kõigi eespool kirjeldatud meetoditega; mingeid olulisi erinevusi kohalikest Linnutee süsteemi kuuluvatest tähtedest pole leitud. Niisiis asendus sajandivahetusel varasem ettekujutus lõpmatust, Päikese-sarnaste tähtedega täidetud ruumist pildiga, kus tähed on koondunud kindla ehitusega tähesüsteemidesse -- galaktikatesse, mida eraldab ruumis süsteemide endi mõõtmetega võrreldes sada korda suurem vahekaugus. See on mõnevõrra vähem, kui on tähtedevaheline kaugus planeedisüsteemi(de) ulatusega võrreldes (1:5000) või siis planeetide vaheline kaugus planeetide mõõtmetega võrreldes (1:3000). Aga ka sajakordne erinevus mõõtmetes on suur, see tähendab, et tühja ruumi on Universumis miljon korda rohkem kui tähtedega täidetut. ( 5 ) GALAKTIKA TEKKIMINE
See, et need udukogud tõepoolest tähtedest koosnevad, selgus pärast suurte peegelteleskoopide kasutuselevõttu. Tänapäeval on lähemate galaktikate tähti ja täheparvi uuritud kõigi eespool nimetatud meetoditega. Mingeid olulisi erinevusi kohalikest Linnutee süsteemi kuuluvatest tähtedest pole leitud. Sajandivahetusel varasem ettekujutus lõpmatusest asendus Päikese sarnaste tähtedega täidetud ruumis pildiga, kus tähed on koondunud kindla ehitusega tähesüsteemidesse-galaktikatesse, mida eraldab ruumis süsteemide endi mõõtmetega võrreldes sada korda suurem vahekaugus. See on mõnevõrra vähem, kui on tähtede vaheline kaugus planeedisüsteemi ulatusega võrreldes või siis planeetidevaheline kaugus planeetide mõõtmetega võrreldes. Ka sajakordne erinevus mõõtmetes on suur- see tähendab, et tühja ruumi on Universumis miljon korda rohkem kui tähtedega täidetud. 4 3. GALAKTIKATE KLASSIFIKATSIOON
Paljude tähtede vanuseks pakutakse miljard kuni 10 miljardit aastat. Tähti esineb varieeruvates suurustes. Näiteks võivad tähed olla paari kilomeetrise läbimõõduga neutrontähed või ka ülisuured hüperhiiud, mille läbimõõt on 1,6 miljardit kilomeetrit. Tähti uurib teadus stellaarastronoomia. Paljud tähed on gravitatsiooniliselt seotud teiste tähtedega, moodustades kaksiktähti või mitmiktähti. Universumis ei esine tähed üksi vaid nad on kogunenud galaktikatesse, nagu meie Linnuteesse. Tavaliselt on galaktikates sadu miljardeid tähti. Oma arengu lõppjärku jõudnud tähti nimetatakse supernoovadeks. [9] Supernoova Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel kasvab tähe heledus mitmeid kordi. Supernoova tulemuseks võib tekkida must auk või muu ülitihe objekt, nagu näiteks neutrontäht. Eraldunud energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema elu jooksul
peegelteleskoopide kasutuselevõttu. Tänapäeval on lähemate galaktikate tähti ja täheparvi uuritud kõikvõimalike olemasolevate meetoditega; mingeid olulisi erinevusi kohalikest Linnutee süsteemi kuuluvatest tähtedest pole leitud. PILDIL: Meie naabergalaktika - Andromeeda Udukogu. Niisiis asendus sajandivahetusel varasem ettekujutus lõpmatust, Päikese- sarnaste tähtedega täidetud ruumist pildiga, kus tähed on koondunud kindla ehitusega tähesüsteemidesse -- galaktikatesse, mida eraldab ruumis süsteemide endi mõõtmetega võrreldes sada korda suurem vahekaugus. See on mõnevõrra vähem, kui on tähtedevaheline kaugus planeedisüsteemi(de) ulatusega võrreldes (1:5000) või siis planeetide vaheline kaugus planeetide mõõtmetega võrreldes (1:3000). Aga ka sajakordne erinevus mõõtmetes on suur - see tähendab, et tühja ruuUniversumis miljon korda rohkem kui tähtedega täidetut. (nr 5) Kasutatud kirjandus 1. Rein Veskimäe "Universum" Tallinn 1997 2
Ajalooline ülevaade 1. Primitiivne kosmoloogia Maa lame ja taevakehad seletamatud/jumalad. 2.Klassikaline maailmapilt Kerakujuline maa ja universum ümber ümmargune ja koosneb sfääridest. Maa universumi keskel.(Vana-Kreeka) 3.Koperniku vaatepilt- Päike keskel ja tähtede sfäärid ümber 4. Lõpmatu maailm- Oletuse lõpmatust maailmast tõi G. Bruno. Ta oletas et tähed on päikesesarnased. Hiljem avastas W. Herschel et tähed on kogunenud galaktikatesse ja galaktikast väljaspool neid ei esine. Lõpmatult palju täheparvi (galaktikaid) maailmas. 5. Relativistlik kosmoloogia- sai alguse A. Einsteini üldrelatiivsusteeriast ja hiljem leidis vene matemaatik A. Friedmann, et universum paisub või tõmbub kokku. E. Hubble avastas galaktikate laialipaisumise. Seda teooriat täiustati hiljem soojusenergia sissetoomisega. Astronoomia liigendus 1.Astromeeria-taevakehade asukoha määramine ning taevakaartide
..150 korda suurem. Paljud tähed on gravitatsiooniliselt seotud teiste tähtedega, moodustades kaksiktähti või üldisemalt mitmiktähti. Kaksikute tähtkuju heledaim täht Kastor on kuuiktäht. Kastori süsteemi keskme moodustavad kaks kuumadest tähtedest koosnevat kaksiktähte, kaugemal tiirleb tihe jahedate kääbustähtede paar. Tähed tekivad reeglina gruppidena, mida nimetatakse täheparvedeks. Tähed ei jaotu universumis ühtlaselt, vaid on tavaliselt grupeerunud galaktikatesse. Tüüpilises galaktikas on sadu miljardeid tähti. Hüperhiid Hüperhiidudeks nimetatakse kõige suurema absoluutse heledusega tähti, mida tähistatakse harilikult heledusklassiga 0. Hüperhiiud tekivad väga harva, kui nende tekkeks on olemas väga suur kogus küllalt tihedat gaasi või sulab tähetekkepiirkonnas kokku mitmeid väga massiivseid just sündinud tähti. Meie Galaktikas on neid teada kümne ringis, lähemates galaktikates kokku veidi rohkem.
Paljud tähed on gravitatsiooniliselt seotud teiste tähtedega, moodustades kaksiktähti. Kaksikute tähtkuju heledaim täht Kastor on kuuiktäht. Kastori süsteemi keskme moodustavad kaks kuumadest tähtedest koosnevat kaksiktähte, kaugemal tiirleb tihe jahedate kääbustähtede paar. Tähed tekivad reeglina gruppidena, mida nimetatakse täheparvedeks. Tähed ei jaotu universumis ühtlaselt, vaid on tavaliselt grupeerunud galaktikatesse. Tüüpilises galaktikas on sadu miljardeid tähti. Tähtede elu viimased hetked Moodsa käsituse järgi sünnivad tähed tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilvede tihenemise teel. Alguses saab täht energiat ainult sellest , et tõmbub raskusjõu toimel kokku. Tihenemisperiood kestab sõltuvalt pilve massist kümneid tuhandeid kuni sadu miljoneid aastaid. Kokkutõmbumisel tähe sisemuse temperatuur tõuseb, kuni on lõpuks küllalt suur tuumareaktsioonide algamiseks.
kiiremini kui galaktika sabad. Meie galaktika pöörlemiskiirus on kuskil keskmiselt 300 km/sek ja teeks ära täisringi umbes 200 miljoni aastaga. Meie galaktika horisontaal pind keskelt on täidetud nn kosmilise tolmuga seetõttu on nähtav tume triip ka taevas ning osasid tähti me tolmu tõttu ei näe. Joonised lehel, mis on läpsi kotis. GALAKTIKAD Enamus tähti kuuluvad mingitesse galaktikatesse. Jaotatakse nad kolme tüüpi: 1. Spiraalsed galaktikad kõige levinumad nt, Linnutee galaktika. 2. Ellipsilised galaktikad - nagu muna 3. Mittekorrapärased galaktikad Tavaliselt galaktikad pöörlevad mingi telje ümber. Galaktikate vahele jäävad üksikud tähed ning küllalt palju kosmilist tolmu udukogud.( tuntum neist Andromeeda udukogu) UNIVERSUM Kogu meie ümbritsevat ruumi nimetatase universumiks
Paljud tähed on gravitatsiooniliselt seotud teiste tähtedega, moodustades kaksiktähti või üldisemalt mitmiktähti. Kaksikute tähtkuju heledaim täht Kastor on kuuiktäht. Kastori süsteemi keskme moodustavad kaks kuumadest tähtedest koosnevat kaksiktähte, kaugemal tiirleb tihe jahedate kääbustähtede paar. Tähed tekivad reeglina gruppidena, mida nimetataksetäheparvedeks. Tähed ei jaotu universumis ühtlaselt, vaid on tavaliselt grupeerunud galaktikatesse. Tüüpilises galaktikas on sadu miljardeid tähti. Galaktika ja Universum 1) Universum Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. 21. sajandi alguses valitseb seisukoht, et Universum tekkis Suure Pauguga ning sestsaadik jätkab laienemist. Kindlat dateeringut Suurel Paugul ei ole
annaabi.ee 
