päästmiseks raha. Ainus väljapääs oleks Lopahhini idee: kirsiaed, mis on ilusaim vaatamisväärsus ümbruskonnas, maha raiuda ja see maaala suvitajatele välja rentida. Rentnikelt saaks piisavalt raha mõisa võlgadest päästmiseks. Sellega pole Ranevskaja ega ta vend nõus, kuid nad ei saa ka aru, et vastasel juhul jäävad nad oma mõisast ilma. Nad mõlemad on tohutult kiindunud kirsiaeda. Gajevil on plaane kuidas mõisa päästa Näiteks laenata raha rikkalt vanatädilt, kuid Gajev ei mõista tegelikult probleemi suurust ja tema pingutustest jääb väheks. Ranevskaja, Gajev ja teised kõrgkihi tegelased elavad tavalist elu edasi: korraldavad balle, kutsuvad orkestri esinema. Mõisa probleemist aga justkui hoitakse kõrvale, mõeldes, et ehk see asi laheneb kuidagi ise ära. Mõisas käib parasjagu ball, kui äsja toimunud oksjonilt jõuab tagasi Lopahhin, kes teatab, et tema ostis mõisa ära. Ta pakkus hinda koos ühe teise ärimehega, kellest ta lõpuks üle pakkus
3. Novelli kui zanri tunnused ja kuidas need avalduvad teose sündmustikus. Novell ,,Kirsiaed" 1. Tsehhovi novell Kirsiaed on leseks jäänud mõisaomanikust Ranevskajast kellel oli nõrkus raha laristada ning ta ei suutnud enam mõisa võlga ära maksta. Kuigi teades, et rahaga on probleeme pidutsesid nad endist viisi edasi, kuni jõudis kätte aeg mil asjad kokku pakkida ja välja kolida. Tegelasteks on Ranevskaja, tütar Anja, kasutütar Varja ja Ranevskaja vend Gajev. Teisteks tegelasteks on veel kaupmees Lopahhin ning kontorikirjutaja Jepihhodov. 2. Ranevskajast oli kergeusklik ja andis kergesti laenu. Nii langes ta Pariisis olles pettuse ohvriks ja rööviti paljaks. Tulles tagasi kodumaale sai ta teada, et mõisaga on kehvad lood. Kuna tal raha ei olnud tuli mõis oksjonile panna. Lopahhin tahtis mõisa ära osta, siis lammutada ja kirsiaia maha raiuda, et see maa-ala suvitajatele välja rentida
KIRSIAED KOMÖÖDIA NELJAS VAATUSES TEGELASED: LJUBOV ANDREJEVNA RANEVSKAJA mõisaproua ANJA tema tütar, 17 aastane VARJA tema kasutütar, 24 aastane LEONID ANDREJEVIT GAJEV Ranevskaja vend JERMOLAI ALEKSEJEVIT LOPAHHIN kaupmees PJOTR SERGEJEVIT TROFIMOV üliõpilane BORISS BORISSOVIT SIMEONOV PITIK mõisnik ARLOTTA IVANOVNA guvernant SEMJON PANTELEJEVIT JEPOHHODOV kontorist DUNJAA toatüdruk FIRSS toapoiss, 87 aastane vanamees JAA noor poiss TEEKÄIA JAAMAÜLEM POSTIAMETNIK KÜLALILI, TEENIJAID Tegevus toimub L. A. Ranevskaja mõisas. Lugu siis sellest, kuidas mõisaproua tuli pikalt reisilt tagasi oma armsasse kirsiaeda
Ka Peategelase iseloomustus proua ise oli suur raiskaja. Nii oli Kirsiaed sattunud võlgadesse. Mõisaproua Ranevskaja proua Ranevskaja oli kuus aastat tagasi Lopahhin pakkus küll välja varianti üürida maa välja suvilate tarbeks kaotanud nii oma poja kui mehe. Sellest traagilisest õnnetusest ning võtta kirsipuud maha, kuid proua ja tema vend Gajev polnud ta siiani veel täielikult taastunud. Üliõpilast Trofimovit nähes keelduvad sellest. tuli naisele kõik meelde ja ta kaotas enesevalitsuse. Seega võib Raamatus leoavad aset ka mitmed sümpaatiad Ranevskaja öelda, et Ranevskaja oli küllaltki nõrva närvisüsteemiga. kasutütar Varja ja Lopahhin tunnevad üksteise suhtes tõmmet, Anja Samuti võib tema puhul täheldada teatavat naiivsust
Natalja tunne. kannatame..." Prozorov ,,KIRSIAED" Ranevskaja, üks mõisa valdajaid, on Ilusa eluni jääb Üliõpilane pärisorjuse pooldaja, kuid siiski helduse ja vaid üks samm, ja Trofimov, headuse kehastus. Armuke aga kooris ta kui inimene seda Ranevskaja, paljaks, juhuslikud inimesed nuruvad temalt nüüd ei astu, siis Gajev, kopika. Lopahhin on teistsuguse eluhoiaku pole see üksnes Lopahhin, kehastaja. Tema korraldusel raiutakse tema õnnetus, Anja kirsiaed maha, ehitatakse suvilad. Teda vaid ka süü tõmbab Ranevskaja poole. Tulevikumotiivi passiivsus ja kannavad Trofimov ja Anja(Ranevskaja eluargus. tütar). Nende jaoks on ka kogu Venemaa Aadli intelligentsi
Rentnikelt saaks piisavalt raha mõisa võlgadest päästmiseks. Sellega pole Ranevskaja ega ta vend nõus, kuid nad ei saa ka aru, et vastasel juhul jäävad nad oma mõisast ilma. Nad mõlemad on tohutult kiindunud kirsiaeda. Gajevil on plaane kuidas mõisa päästa Näiteks laenata raha rikkalt vanatädilt, kuid Gajev ei mõista tegelikult probleemi suurust ja tema pingutustest jääb väheks. Ranevskaja, Gajev ja teised kõrgkihi tegelased elavad tavalist elu edasi: korraldavad balle, kutsuvad orkestri esinema. Mõisa probleemist aga justkui hoitakse kõrvale, mõeldes, et ehk see asi laheneb kuidagi ise ära. Mõisas käib parasjagu ball, kui äsja toimunud oksjonilt jõuab tagasi Lopahhin, kes teatab, et tema ostis mõisa
rentida, et päästa mõis. Kuid kumbki mõisa omanik pole mõisast ilma jäävad. sellega nõus, nad on mõlemad kiindunud kirsiaeda. Ahastus saabub alles siis, Mõis müüdi maha kaupmees Lopahhinile, kes teostab oma kui mõisast peab lahkuma idee kirsiaed maha raiuda. Ranevskaja ja tema vend Gajev on õnnetud. Dostojevski ,,Kuritöö ja Tudeng Raskilnikov otsustab tappa liigkasuvõtja, et Inimese karistus pole mitte karistus" lahendada oma rahaprobleemid ja vabastada maailm ainult füüsiline, vaid ka kurjusest. Tal oli kõik ette plaanitud ja ta tegi kõike emotsionaalne. Tehes
arenenud, mistõttu on lihtsam pettusi korda saata. Uue arvutiprogrammi kirjutamine ei nõua enam erilist geniaalsust. 6) Kavapunktid: 1. Ravenskaja tuleb oma tütre ja teenijatega Pariisist tagasi, kuhu ta oma murede eest aastaid tagasi põgenenud oli: tema abikaasa ja poeg olid traagiliselt hukkunud. 2. Pere on võlgades. Mõis pannakse koos kirsiaiaga oksjonile. 3. Ainus viis mõisa päästa oleks Lopahhini idee, kuid keegi ei kuula teda. 4. Gajev laenab rikkalt vanaemalt raha, kuid ta ei mõista probleemi suurust ja sellest jääb väheks. 5. Ball. Selgub, et mõis müüdi Lopahhinile maha. Kõik on kurvad, et Gajev mõisa vanaema raha eest osta ei saanud. Lopahhin tahab kirsiaia maha raiuda ja selle suvitajatele välja rentida. 6. Mõisapere jätab mõisaga hüvasti. Nad lähevad Pariisi. Lopahhin sõidab ka ära. Toatüdruk Varja läheb teise perre tööle. Majja jääb Jepihhodov. Nad unustavad Firssi maha.
arenenud, mistõttu on lihtsam pettusi korda saata. Uue arvutiprogrammi kirjutamine ei nõua enam erilist geniaalsust. 6) Kavapunktid: 1. Ravenskaja tuleb oma tütre ja teenijatega Pariisist tagasi, kuhu ta oma murede eest aastaid tagasi põgenenud oli: tema abikaasa ja poeg olid traagiliselt hukkunud. 2. Pere on võlgades. Mõis pannakse koos kirsiaiaga oksjonile. 3. Ainus viis mõisa päästa oleks Lopahhini idee, kuid keegi ei kuula teda. 4. Gajev laenab rikkalt vanaemalt raha, kuid ta ei mõista probleemi suurust ja sellest jääb väheks. 5. Ball. Selgub, et mõis müüdi Lopahhinile maha. Kõik on kurvad, et Gajev mõisa vanaema raha eest osta ei saanud. Lopahhin tahab kirsiaia maha raiuda ja selle suvitajatele välja rentida. 6. Mõisapere jätab mõisaga hüvasti. Nad lähevad Pariisi. Lopahhin sõidab ka ära. Toatüdruk Varja läheb teise perre tööle. Majja jääb Jepihhodov. Nad unustavad Firssi maha.
Kriitika inimeste suhtes, kes ei tee oma unistuste realiseerimiseks midagi. ,,Kirsiaed" mõisaproua Ranevskaja pöördub koos tütre Anjaga Pariisist tagasi oma mõisa Venemaal. Mõis on aga suurtes majanduslikes raskustes ning see pandi koos ümbritseva hiiglasliku kirsiaiaga oksjonile. Võlgadest, oksjonist pääsemiseks teeb kaupmees Lopahhin ettepaneku hooned lammutada, aed maha raiuda ning krunt tükk haaval suvitajatele müüa. Nii oleks Ranevkaja päästetud. Kuid tema ja ta vend Gajev ei taha sellest lollusest midagi kuulda. Lõppkokkuvõttes ostab Lopahhin mõisa ära ja muudab selle suvitusrajooniks. Ranevskja, kellele see hinge ei mahu, kuna L oli pärisorja järeltulija, on sunnitud linna kolima. Ranevskaja pole uuenevas maailmas kohanenud (Vm ilu ja kõik tema metsad ja aiad lähevad kodanluse kätte aadlimaailm on hukkumisele määratud), harjunud elama ,,võlgu võõral arvel". Samas helduse ja headuse kehastus, juhuslikud inimesed
· Lõpus lasi Treplev ennast maha, sest Niina ei armastanud teda · Kajakas sümboliseerib vabadust · Treplevi kaudu näidati tolle aja venemaa olustik. Ta peab kunsti vormi olulisemaks kui sisu, seepärast teda ei mõisteta. Ta ei tea mis on tõeline kutsumus. · Niina on nõus kunsti eest kannatama. Tsehhovi arvates on ta tõeline kunstnik ,,Kirsiaed" Tegelased: Toapoiss Jasa Toatüdruk Dunjasa Ljubov Andrejevna Gajev Toapoiss Friss Kaupmees Lopahhin Üliõpilane Trofimov Varja Anja · Tegevus toimub maikuus · Kirsiaed sümboliseerib Venemaa ilu Sõnum: Sentimentaalsetel põhjustel ei saa kogu elu seisma jääda ,,Kolm Õde" Tegelased: Masa, Irina, Olga Vend Andrei Natasa vennanaine · Kolm haritud õde soovivad sõita Moskvasse, sest väikses provintsis pole nende andele rakendust
Kirsiaed mõisaproua Ranevskaja pöördub koos tütre Anjaga Pariisist tagasi oma mõisa Venemaal. Mõis on aga suurtes majanduslikes raskustes ning see pandi koos ümbritseva hiiglasliku kirsiaiaga oksjonile. Võlgadest, oksjonist pääsemiseks teeb kaupmees Lopahhin ettepaneku hooned lammutada, aed maha raiuda ning krunt tükk haaval suvitajatele müüa. Nii oleks Ranevkaja päästetud. Kuid tema ja ta vend Gajev ei taha sellest lollusest midagi kuulda. Lõppkokkuvõttes ostab Lopahhin mõisa ära ja muudab selle suvitusrajooniks. Ranevskja, kellele see hinge ei mahu, kuna L oli pärisorja järeltulija, on sunnitud linna kolima. Ranevskaja ja Gajev on kirsiaia kaotus katastroof, Anjale ja Trofimovile on kogu Vm ,,meie aed" nad lahkuvad ,,väikesest kirsiaiast", et minna rõõmsal meelel ja õnne elevil sellesse suurde aeda
psühholoogilise teatri elujõudu ja paindlikkust. „Kirsiaia” puhul võlus lava- atmosfääri elektriseeritus, 37 kirkus ja vaheldusrikkus; selles veikles nii absurdi kui ka irooniat. „Kolme õde” väärtustas koomilise ja traagilise süntees, absurd kõrvuti tõsielurealismiga, värsked ja ootamatud lavakujundid, veenvad rollisooritused. Näitlejatena on Šapiro Tšehhovilavastustes end teatrilukku mänginud Mikk Mikiver (Lopahhin ja Veršinin), Ants Eskola (Gajev ja Kulõgin), Jüri Järvet (Firss ja Tšebutõkin), Velda Otsus (Šarlotta), Linda Rummo (Ranevskaja), Ita Ever (Maša), Mari Lill (Anja ja Irina), Juhan Viiding (Tusenbach) jt. Retooriliselt on küsitud, kas ei alanud Šapiroga uus, „ebakindla, enesest ja maailmast kummastavalt distantseeruva inimese hingeelu peentöötluse etapp” eesti teatris (Vellerand 2003: 245). Peenetundeliste Tšehhovi-rollide loojatena kerkisid esile
annaabi.ee 
