Probleemlaboratoorium Tegevusaeg 1964 1993 Tegevuskoht Tartu Staatus Tartu Ülikool Struktuur TRÜ rektori käskkirjaga 19. septembrist 1974. a. määrati AEL teaduslikuks juhendajaks dotsent Kalju Kudu ning moodustati laboratooriumi neli sektorit: aeroioonide spektromeetria, aerosoolide, gaaslahenduse ja elektromeetria sektor. Rektori käskkirjaga 31. jaanuarist 1983 jaotati AEL 1. veebruarist kaheks iseseisvaks laboratooriumiks: aeroelektrilaboratoorium (AEL) ja keskkonnakaitse füüsika laboratoorium (KKFL). Pärast Eesti iseseisvumist algasid Tartu Ülikoolis põhjalikud struktuurireformid 1992 aastal. Pikaajaliste
(voolu jätkamise põhjuseks on elektronide termoemissioon, sekundaaremissioon) 5. Elektrolüüsiks nimetatakse vaba aine ladestumist katoodile elektrolüüdi lahusest. Kasutamine: 1) ühe metallipinna katmisel teise kihiga (nt. Kuldamine, hõbetamine) 2) Vase rafineerimine ehk vase puhastamine lisanditest 3) alumiiniumi tootmisel 4) Galvanoplastika matriitside ehk tõmmiste valmistamine, monumentide valmistamine 6. Sõltumatu gaaslahenduse liigid: 1. Huumlahendustekib hõrendatud gaasides. nt. Virmalised. Huumlahendust kasutatakse päevavalguslampides. 2. koroonalahendus nt. Püha Elmo tuled. Tekivad teravike ümber, sest seal on laengute tihedus kõige surem. 3. kaarlahendus (elektrikaar) tekib kahe hõõguva süsi või metallelektroodi vahel kõrgel pingel. Kasutatakse keevitamisel. 4. Sädelahendus tekib siis, kui vooluallika võimsusest ei piisa püsiva kaar või huumlahenduse tekitamiseks. Nt välk. 7
Gaasilised ained on normaaltingimustel mittejuhid, kuna nad sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid. Gaas hakkab elektrit juhtima siis, kui ta ioniseeritakse. See tähendab, et aaotmitest või molekulidest lüüakse välja elektrone nõnda tekivad vabad lektronid ja positiivsed iooonid. Ionisaatorina võib toimida suure energiaga osakeste voog või kõrge temeperattur, kui elekrtivool ionisaatroi toime lakkamisel katkeb on tegemist sõltuva gaaslahendusega. Võib aga tekitada ka sõltumatu gaaslahenduse, mis ei vaja ionisaatorit. Sel juhul omandavad laengukandjad elektriväljas kiirenevalt liikudes kineetilise energia, mis on piisav gaasi aatomite ioniseerimiseks. Niisusgust nähtust nimetatakse põrkeioonisatsiooniks. Õhu ja elektrijuhtivuse põhjuseks on kosmosest pärinev ning ka aatomi tuumade lagunemisel vabanev kiirgus, See tekitab saastamata õhu igas kuupsentimeetris ligikaudu 10 vaba elektroni ning 10 positiivset iooni sekundis
· Elektrolüüt keemiline ühend, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid või keemilised rühmad. · Huumlahendus - nähtus, mis seisneb laetud osakeste pidurdamises hõreda gaasi poolt · Sädelahendus - ebapüsiv sõltumatu gaaslahendus, mis toimib kõrgel rõhul · Kaarlahendus tekib normaalrõhul teineteisest kuni mõne cm kaugusel paiknevate süsi-või metallelektroodide vahel · Koroonalahendus - gaaslahenduse eriliik, mis tekib tugevasti mitteühtlases elektriväljas 2) Laengukandjate konsentratsioon + valem · Laengukandjate konsentratsiooni nimetatakse laengukandjate arvu ruumala ühikus 3) Defineeri juhtivus + valem 4) Ohmi seadus 1 + valem · Voolutugevus juhis on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega 5) Voolutugevus, pinge, takistus jadaühendusel? · Voolutugevus kõikjal sama · Pinge on võrdne üksikute pingete summaga
valguseks). Luminestentsi oluliseks tunnuseks on asjaolu, et väljakiiratav energia on luminofooris mingiks ajaks salvestunud kõrgemate elektronseisundite energiana Luminestsentsi saamine : Erinev sõltuvalt struktuurist ja koostisest. Kuigi luminestsentsi ilmutavad ka mõned looduslikud mineraalid, saadakse rakendustes olulisi luminofoore keemilise süntees abil. Luminestsentsi rakendused. Valgusallikates, sh nn luminestsentslampides transformeerimaks gaaslahenduse kiirgust silmale sobiva spektriga valguseks. Luminestsentsvärvides pindade katmiseks kunstilis- dekoratiivsetel eesmärkidel. Orgaaniliste fluorofooride (rodamiinid, stilbeenid) lahuseid kasutatakse muudetava lainepikkusega laserikiirguse saamiseks värvilaserites. Turvaelementidena rahatähtedel ja muudel väärtpaberitel. Pinnapragude avastamiseks ja visualiseerimiseks materjalides. Stopp! Jäta Meelde! Kvantsiirde jooksul võngub elektron aatomis
kogu vooluringist. Emj. On suurim pinge, mida antud vooluallikas on üldse suuteline tekitama. Elektromotoorjõud on pinge välja lülitatud (tühijooksul) vooluallika klemmidel või avatud vooluringi katkestuskohas. Seetõttu võib elektromotoorjõudu nimetada tühipingeks. Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (Ohmi seadus kogu vooluringi kohta) I = E(epsilon)/R+r. Elektrivoolu gaasis nim. Gaaslahenduseks. Gaaslahenduse põhiliikideks on huum-, kaar-, säde- ja koroonalahendus. Plasmaks nim. Gaasi, milles laengukandjate arv on võrreldav molekulide või aatomite üldarvudega.
Luminestentsi oluliseks tunnuseks on asjaolu, et väljakiiratav energia on luminofooris mingiks ajaks salvestunud kõrgemate elektronseisundite energiana Luminestsentsi saamine : Erinev sõltuvalt struktuurist ja koostisest. Kuigi luminestsentsi ilmutavad ka mõned looduslikud mineraalid, saadakse rakendustes olulisi luminofoore keemilise süntees abil. Luminestsentsi rakendused Valgusallikates, sh nn luminestsentslampides transformeerimaks gaaslahenduse kiirgust silmale sobiva spektriga valguseks. Luminestsentsvärvides pindade katmiseks kunstilis- dekoratiivsetel eesmärkidel. Orgaaniliste fluorofooride (rodamiinid, stilbeenid) lahuseid kasutatakse muudetava lainepikkusega laserikiirguse saamiseks värvilaserites. Turvaelementidena rahatähtedel ja muudel väärtpaberitel. Pinnapragude avastamiseks ja visualiseerimiseks materjalides. Pildid luminestsentsist :
Faasisiire on aine üleminek ühelt faasilt teisele. Näiteks vesi jääaur või jää aur(jäätunud pesu kuivamine) või aurjää(õhuniiskusest tekkinud jäälilled aknal) Mõnikord loetakse omaette agregaatolekusk plasma olekut. Plasma Plasma on osaliselt või täielikult ioniseerunud gaas.. Plasma koosneb ioonidest , neutraalsetest aatomitest, elektonidest jafootonitest.Ta tekib väga kõrgel temperatuuril ja ioniseeriva kiirguse mõjul.Laboratooriumis tekitatakse plasmat harilikult gaaslahenduse abil (huumlambis ja gaaslaseris jmt.)Päike ja teised kuumad tähed koosnevad täielikult ioniseerunud plasmast (aatomitest on lahkunud kõik molekulid. Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Gaas http://et.wikipedia.org/wiki/Vedelik http://et.wikipedia.org/wiki/Agregaatolek http://et.wikipedia.org/wiki/Aurumine Füüsika õpik kutsekoolidele. Enn Pärgmäe 2002 Tartu
jäljendite valmist.), Al tootmine, Cl tootmine. 14. Mis on gaasi ionisatsioon, kuidas ionisatsiooni tekitada, mis on gaaslahendus ? Gaasi ionisatsioon: normaaltingimustel gaas eletrivoolu ei juhi(puuduvad vabad laengu kandjad, gaas tuleb ioniseerida. Saab tekitada: temp.tõstmine, UV vi röntgenkiirgus, radioaktiivne kiirgus. Gaaslahendus: elektrivool gaasides. 15. Mis on sõltuv ja sõltumatu gaaslahendus? Sõltumatu gaaslahenduse liigid. Sõltuv: lakkab pärast välise ionisaatori mõju lõppemist. Sõltumatu: jätkub pärast ionisaatori mju lõppemist. Sõltumatu: Huumlahendus (hõrendatud gaasid, valgusreklaam, päevavalguslamp, JOONIS!!!), kaarlahendus(normaalrõhul, süsielektroodide vahel, valgustid, elektrikeevitus), Sädeluslahendus(lühiajaliselt tugevas elektriväljas, süüteküünlad, välk), koroonalahendus(laetud kehade teravike läheduses, Püha Elmu tuled) 16
panna põlema temperatuurivahemikus -40 kuni +85 kraadi; üle 60-kraadise temperatuuri juures lambi eluiga mõnevõrra lüheneb, kuid üldise pika eluea juures ei kujune see kuigi suureks probleemiks; 5. Erinevalt hõõglambist ja säästulambist on LED-lamp märksa vastupidavam põrutusele ja vibratsioonile; 6. Hõõglamp põleb tavaliselt läbi just süttimise hetkel, kuna sel hetkel läbib hõõgniiti märksa suurem elektrivool, kui stabiilsel põlemisel; säästulambis toimub gaaslahenduse käivitamiseks igal sisselülitamisel lambi elektroodide soojendamine elektrivooluga, mis võib olla üheks rikke põhjustajaks korduval lülitamisel, säästulambi süttimine ei toimu momentaanselt, vaid mingi aja jooksul, mis kulub lambi elektroodide soojendamiseks; LED-lamp ei karda sagedast lülitamist, tegelikult puudub vajadus LED-lampe pidevalt lülitada - tänu üliväikesele energiatarbimisele piisab, kui lamp hämardumisel sisse lülitada ja valges välja lülitada; 7
Katse 1. Metalli käitumine mikrolaineahjus. Katseks asetati küpsetuskambri keskele traadirull. Eesmärk oli vaadelda selle käitumist mikrolainete mõjul. Juba pärast esimesi sekundeid võis täheldada valgus- ning plasmaefekte traadirulli erinevate keerdude vahel. Peenikeses traadis võib metalli temperatuur tõusta väga kõrgeks ning võivad tekkida lokaalsed laengute kogunemised metalli pinnal olevatesse konarustele ning teravatele osadele. Kui tekkinud lokaalne elektriväli ületab gaaslahenduse potentsiaaliläve (õhus ~ 40 kV/cm), siis toimub laengu ülekandumine läbi õhu. Õhu molekulid ioniseeritakse ning tekib nn plasmakanal, mille abil saavad vabad elektronid liikuda kõrgema potentsiaaliga alalt madalamale. Kuna tekkiva plasma temperatuur on tuhandeid kraade, siis põhjustab see metalli aurustumise, mis andiski iseloomuliku struktuuri CD- plaadi pinnal. (Vollmer et al 2004: 501) Katse 2. Muna käitumine mikrolaineahjus.
Emj on suurim pinge, mida antud vooluallikas on üldse suuteline tekitama. · Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromootorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega(Ohmi seadus kogu vooluringi kohta) o Vedelikus on vabadeks laengukandjateks ioonid, mis tekivad elektrolüüdi (happe, aluse või soola) molekulide lagunemisel. o Elektrivooluga kaasnevat aine eraldumist elektroodidel nim. elektrolüüsiks. · Elektrivoolu gaasis nim. gaaslahenduseks. · Gaaslahenduse põhiliikideks on huum-, kaar-, säde- ja koroonlahendus. · Plasmaks nim. gaasi, milles laengukandjate arv on võrreldav molekulide või aatomite üldarvuga.
kanalisse, mille tekkeks: 1) Laviini peas olevad elektronid põrkuvad vastu vedeliku molekule, mis võob molekule lõhkuda. Vedeliku laguprodukti tulemus on gaas. SEE OLI ELEKTRILISE LÄBILÖÖGI TEOORIA. 2) Moodustunud sillakese juhtivus võib olla suur: suur vool temperatuuri tõus vedelik aurustub gaasiline kanal vedeliku aurust. SEE ON VEDELIKU SOOJUSLIKU LÄBILÖÖGI TEOORIA Suurte vahemike korral moodustuvad striimerid nagu gaaslahenduse korral. Ka tugevas elektriväljas võib lahendusele eelneda koroona. 16. Läbilöök barjääri puhul Läbilöök barjääri puhul toimub barjääri ja mähise vaheline läbilöök. Kõigepealt tekib koroona (pole ohtlik), mida nimetatakse algosalahenduseks. Kui toimub läbilöök barjääri ja mähise vahel nimetatakse kriitiliseks. 1 2 lahendust ei tee midagi, kuna läheb barjääri pinnal laiali (hajub). Kui sellist lahendust
Selle abil saab valgustäppi nihutada ükskõik millisesse ekraani punkti. 7. Mis on gaaslahendusseadis? Lk 60 Kui katoodi ja anoodi vahelises ruumis on lisaks elektronidele ka ioonid. Gaaslahendusega seadise kest on täidetud madala rõhu all mingi inertgaasi või elavhõbedaauruga. Voolu liigse suurenemise vältimiseks peab ioonseadistel olema alati lülitatud anoodringi voolu piirav takisti, et anoodvool ei ületaks seadmele lubatavat voolu. 8. Nimetage gaaslahenduse liigid. Lk 63 Elektrivoolu tekkimisel gaasis või aurus eristatakse sõltumatut ja sõltuvat lahendust. Sõltumatu jaguneb veel omakorda kolmeks liigiks: vaikne lahendus, huumlahendus ja kaarlahendus. 9. Millises gaaslahenduse piirkonnas töötab stabilitron? Lk 66 Normaalse huumlahenduse piirkonnas 10. Mis on pooljuht? Lk 86 Pooljuhid on kristallilise struktuuriga ja oma elektriliste omaduste poolest asuvad nad elektrijuhtide ja isolaatorite vahepeal. Neil on keelutsoon. (lk 87) 11
1.3 Päevavalguslamp Päevavalguslamp ehk säästulamp ehk luminestentslamp on oma olemuselt pikad torukujulised lambid, mida oleme harjunud nägema ametiasutustes ja kauplustes. Säästulambid on tehnilises mõttes samad lambid, aga toru on painutatud kõveraks ja paigutatud kompaktsel kujul tavalise hõõglambi pesasse keeratava E27 või E14 sokli külge. Sellisel lambil on sisseehitatud elektrooniline ballast ja starter. Päevavalguslambil hõõgniit puudub. Valgus tekib gaaslahenduse abil elektrivool läbib toru sees olevat spetsiaalset gaasisegu, mille üheks oluliseks komponendiks on elavhõbeda aurud. Elektrivoolu toimel hakkab gaas helendma ja kiirgab ultraviolettkiirgust. UV kiirgus langeb toru siseküljele kantud fluorestsentskihile, mis hakkab selle toimel helendama ja kiirgab nähtavat valgust. Säästulambi eluiga on 1200-2000 tundi. 1.4 LED-lamp LED-lamp ehk valgusdioodlamp on ühest või mitmest valgusdioodist koosnev lamp. LED on
Termoemissioon ja selle mittelineaarne volt- ampertunnusjoon. Termoelektrilised nähtused. Rakendusi: elektronlambid (diood, triood), fotoelement, fotokordisti, termopaar-termomeeter. Elektrivool pooljuhtides Voolukandjate liigid pooljuhtides; pn-siirde mittelineaarne volt-ampertunnusjoon. Rakendusi: pooljuht-diood, transistor, valgusdiood, dioodlaser. Elektrivool gaasides Sõltuv ja sõltumatu gaaslahendus. Ionisatsiooniprotsessid ja juhtivuse teke gaasides. Gaaslahenduse kui mitteoomilise juhi mittelineaarne volt-ampertunnusjoon. Huumlahendus. Kaarlahendus. Sädelahendus. Koroonalahendus. Rakendusi: ionisatsioonikambrid ja -loendurid, türatron, gasotron, elektrikaarkeevitus, gaaslaserid, valgustid. Elektrivool elektrolüütides Esimest ja teist liiki juhid. Dissotsiatsiooniprotsessid ja juhtivuse teke lahustes. Faraday kaks seadust elektolüüsi kohta. Rakendusi: galvaanika, happe- ja leelisakud, ainete saamine ja rikastamine elektrolüüsi abil.
Kiirendatakse laetud osakesi- elektrone ja prootoneid, vahel ka nende antiosakesi positrone ja antiprootoneid. Saab ju ainult elektrilaengut elektriväljaga kiirendada. Kiirendamine toimub kõrgvaakumis, et vältida põrkeid õhu osakestega. Seepärast on kiirendi põhiosaks pikk õhutühi toru, umbes 10 sentimeetrise läbimõõduga. Tavaliselt juhitakse osakesed läbi mitme kiirendi, sest raske on ehitada ühtset seadet laia energiapiirkonna jaoks. Osakesed tekitatakse gaaslahenduse abli. Kiirendamine toimub tugevas elektriväljas. Et alalisväljas saavutatav energia on piiratud, lülitatakse vajalik pinge kiirendavatele elektronidele vaid siis, kui osakeste kimp läbib just vastavat piirkonda. Moodne meetod on kiirendada osakesi kõrgsagedusväljas nii, et raadiolaine liigub osakestega sama kiirusega. Osakesed nagu ratsutaksid laine turjaljust selles piirkonnas, kus neile mõjub kiirendav väli
liigsed elektronid ja muutuvad samuti neutraalseteks aatomiteks. See tähendab, et elektroodidel eraldub ainet.Seda nähtust nimetatakse elektrolüüsiks. Elektrolüüsil põhineb galvanotehnika ehk esemete katmine õhukese metallikihiga. Gaasilised ained on tavaliselt isolaatorid (mittejuhid). Gaas hakkab elektrit juhtima vaid siis, kui seda ioniseeritakse. See juhtub siis, kui gaasi aatomitest või molekulidest lüüakse elektrone välja. Sõltuva gaaslahenduse korral tuleb elektrivoolu alalhoidmiseks gaasi pidevalt ioniseerida. Sõltumatu gaaslahendus ei vaja enam ionisaatorit, sest toimub põrkeionisatsioon. Põrkeionisatsioon on nähtus, mille korral laengukandjad omandavad elektriväljas kiirenevalt liikudes energia, mis on piisav neutraalosakeste ioniseerimiseks põrgetel nendega. Gaaslahenduse põhiliigid on huum-, kaar-, säde- ja koroonalahendus. Huumlahendust kasutatakse valgusreklaamis ja gaastäitega tänavavalgustuslampides
Faraday I seadus : elektrolüüsil eraldunud aine mass on vôrdeline elektrolüüti läbinud voolutugevuse ja voolu kestmise ajaga. m = k . I . t k - on aine elektrokeemiline ekvivalent, mis näitab kui suure aine massi eraldab elektroodile 1C suurune laeng. k = m / q (kg/C) Faraday II seadus : kôikide ainete elektrokeemilised ekvivalendid on vôrdelised nende keemiliste ekvivalentidega. k = M / ( F . n ) , siin F = e . Na = 96 500 C/mol on Faraday arv. Sôltuva gaaslahenduse püsimiseks peab pidevalt môjuma mingi ionisaator, mis vabu laenguid juurde tekitab, muidu gaaslahendus lakkaks. Sôltumatu gaaslahenduse puhul on pinge saavutanud nii suure väärtuse, et selle tagajärjel saavad laetud osakesed sedavôrd suure kineetilise energia, mis pôrgetel tekitab juba ise uusi ioone. Vabad laengud tekivad pôrkeionisatsiooni tulemusena. 1 Plasmat vôib vaadelda, kui aine neljandat agregaatolekut
Ekraani all on aadresselektroodid. Ekraani peal on läbipaistvad ekraanielektroodid. Konkreetse piksli sisselülitamiseks tuleb pingestada vastav aadresselektrood ja vastav ekraanielektrood. Gaaslahendus tekitatakse pingel ca 100-200V. MgO kiht kaitseb ekraanielektroode kulumise eest ning aitab alandada lahenduse süttimispingeid (need oleksid ilma MgO'ta mõne kV suurusjärgus). Gaaslahendust lülitatakse sisse/välja 500 kHz sagedusega. Heledust kontrollitakse gaaslahenduse sisse ja väljalülitamise kordade arvuga, mida on kokku 256 võimalikku olekut. Kui kõik 256 korda sisse lülitatud, saame kõige heledama värvi. Kui ainult üks kord sisse lülitatud, saame kõige tumedama värvi. Plasmakuvari puhul on positiivseteks külgedeks suuremad ekraanid, parem kontrastsus ja võime kuvada musti toone, parem värvikvaliteet (color accuracy and saturation), parem liikumise jälgimine. Halbadeks külgedeks on oht staatilise kujutise
aur (jäätanud pesu kuivamine ) või aur jää (õhuniiskusest tekkinud jäälilled aknal) Mõnikord loetakse omaette agregaatolekuks plasma olekut. Plasma on osaliselt või täielikult ioniseerunud gaas. Plasma koosneb ioonidest, neutraalsetest aatomitest, elektronidest ja footonitest (kiirguste üliväiksed osakesed). Ta tekib väga kõrgel temperatuuril ja ioniseeruva kiirguse mõjul. Laboratooriumis tekitatakse plasmat harilikult gaaslahenduse abil (huumlambis ja gaaslaseris jmt.). Päike ja teised kuumad tähed koosnevad täielikult ioniseerumud plasmast (aatomitest on lahkunud kõik elektronid). Plasma uurimine on tänapäeval väga oluline, sest just kõrgtemperatuurilises plasmas (üle 10 miljoni kraadi) saab põhimõtteliselt teostada juhitavat termotuumareaktsiooni (siiani pole see märkimisväärses koguses veel saavutatud). Plasmat püütaks rakendada ka plasmamootoris. Seni ehitatud
koroonalahendusseadiseid. Gaaslahendus on elektrivool gaasis elektrivälja toimel. Selle tekkimiseks ja säilitamiseks on vaja, et gaasis tekiks pidevalt laengukandjaid (vabu elektrone ja ioone). Kui gaasi elektrijuhtivust põhjustab ainult välise ionisaatori mõju, siis nimetatakse gaaslahendust sõltuvaks. Gaaslahendust, mis jätkub ka peale kõgi väliste ionisaatorite kõrvaldamist, nimetatakse sõltumatuks. Sõltumatu gaaslahenduse eriliigid on kaarlahendus, sädelahendus, koroonalahendus ja huumlahendus. Huumlahendus tekib madalal rõhul. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 19 (43) http://de.wikipedia.org/wiki/Glimmlampe Joonis 4.15. Neoonlambid NE-2 (klaaskolvi pikkus 19 mm) [12]. Lampidele on rakendatud erisugused pinged:
naaberaatomilt. Nii tekivad "triivivad augud", millele siis vastab aukjuhtivusega e. p- pooljuht. n - pooljuht (elektronjuhtivusega pooljuht). Kristallvõresse viidud nn. doonorlisandi fosfori aatomil on üks elektron rohkem, see ülearune elektron jääbki kristallis vabalt liikuma. Pooljuhtide elektriliste omaduste mitmekesisus ning terav sõltuvus välistingimustest teeb neist ideaalse materjali elektrooniliste seadmete konstrueerimisel. · Gaaslahenduse liigid: olemus ja seletus. Definitsiooni järgi koosneb gaas vabadest molekulidest; et need peavad olema elektriliselt neutraalsed, ei saa gaas elektrit juhtida. Et gaasilises keskkonnas tekiks vool, tuleb seal kõigepealt tekitada laengukandjaid. Voolu gaasides nimetatakse elektrilahenduseks (gaaslahenduseks). See lahendus võib olla kaht tüüpi: 1. Sõltuv lahendus, kui laengukandjaid (ioone, elektrone) tekitab mingi kõrvaline allikas (soojus, valgus, radioaktiivne kiirgus).
naaberaatomilt. Nii tekivad "triivivad augud", millele siis vastab aukjuhtivusega e. p- pooljuht. n - pooljuht (elektronjuhtivusega pooljuht). Kristallvõresse viidud nn. doonorlisandi fosfori aatomil on üks elektron rohkem, see ülearune elektron jääbki kristallis vabalt liikuma. Pooljuhtide elektriliste omaduste mitmekesisus ning terav sõltuvus välistingimustest teeb neist ideaalse materjali elektrooniliste seadmete konstrueerimisel. · Gaaslahenduse liigid: olemus ja seletus. Definitsiooni järgi koosneb gaas vabadest molekulidest; et need peavad olema elektriliselt neutraalsed, ei saa gaas elektrit juhtida. Et gaasilises keskkonnas tekiks vool, tuleb seal kõigepealt tekitada laengukandjaid. Voolu gaasides nimetatakse elektrilahenduseks (gaaslahenduseks). See lahendus võib olla kaht tüüpi: 1. Sõltuv lahendus, kui laengukandjaid (ioone, elektrone) tekitab mingi kõrvaline allikas (soojus, valgus, radioaktiivne kiirgus).
esemete katmine õhukese metallikihiga. Elektrivool gaasides Gaasilised ained on tavaliselt isolaatorid (mittejuhid). Gaas hakkab elektrit juhtima vaid siis, kui seda ioniseeritakse. See juhtub siis, kui gaasi aatomitest või molekulidest lüüakse elektrone välja. Liikuvateks laengukandjateks on erimärgilised ioonid ja vabad elektronid. Gaasis esinevat elektrivoolu nimetatakse gaaslahenduseks. Gaaslahendust jaotatakse sõltuvaks ja sõltumatuks. Sõltuva gaaslahenduse korral tuleb elektrivoolu alalhoidmiseks gaasi pidevalt ioniseerida. Sõltumatu gaaslahendus ei vaja ionisaatorit, sest toimub põrkeionisatsioon. 45 Põrkeionisatsioon on nähtus, mille korral laengukandjad omandavad elektriväljas kiirenevalt liikudes energia, mis on piisav neutraalosakeste ioniseerimiseks põrgetel nendega. Gaaslahenduse põhiliigid on huum-, kaar-, säde- ja koroonalahendus
annaabi.ee 
