• Tüüpiline protuberants ulatub välja mitmed tuhandeid kilomeetreid päikese pinnalt • Protuberants tekib umbes ühe päevaga ja võib püsida seal ühest nädalast kuni mitme kuuni Pilt 4 – Päikese protuberants Päikese aktiivus: Loited, faklid ja flokkulid • Päikeseloide on kuuma aine väljapaiskumine Päikesest • Loited tekivad siis, kui protuberantsi põhjustatud gaasijuga on moondunud nii, et nad lagunevad ja taasühinevad teistes punktides. • Fakkel on päikese laikude ümber olev, taustast heledam kiudja struktuuriga moodustis. • Flokkul on faklite mõjul helendav Pilt 5 - Päikese kihid piirkond Päikese kromosfääris Tänan kuulamast! Kasutatud allikad • https://www.spaceweatherlive.com/et/abi/paikesetuul.html • http://parsek.yf.ttu.ee/~mars/ttg/P2ikesetuul.pdf • https://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/5054#/section/5054
Tegijapoiss Aerodünaamika 1. KT konspekt ( Oma konspekti ja "Õpime lendame" põhjal) Dünaamiline rõhk on rõhk , mis tekib voolu liikumiskiiruse pidurdamise tulemusena . Õhuliikumine on gaaside ja kehade vastastikmõju uurimine. Staatiline rõhk on rõhk mis mõjub voolus ilma liikumis kiirust pidurdamata ühtlaselt igas suunas. Õhuhulga jäävuse seadus ühes ajaühikus gaasijuga läbiva gaasi hulk on konstante sõltumata joa läbimõõdust. Lennuki õhus püsimiseks on vajalik õhu liikumine . Bernoulli seadus - Kui õhk liigub mõne pinna kõrval siis mõjub sellele pinnale väiksem rõhk kui seisva õhu korral. Õhuhulga jäävuse seadus ühes ajaühikus gaasijuga läbiva gaasi hulk on konstantne sõltumatta joa läbimõõdust. Kui voolutoru väheneb kaks korda siis voolukiirus suureneb neli korda.
sealset loodust. 2) Vulkaanipursetega võivad kaasneda ka ulatuslikud mudavoolud ehk lahaarid, mis võivad olla väga laastavad. Need tekivad suurte veemasside äkilisel vallandumisel ning segunemisel purskematerjali ja nõlvapinnasega. 3) Maavärinad, mille tekitab aktiivse vulkaani sisemuses liikuv magma. 4) Fumaroolid ehk vulkaanilistele aladele iseloomulikud avad või lõhed maapinnas, kust väljub kuum, kollast väävlit sadestav gaasijuga. 5. maavärinate piirkondi, Enamik maavärinaid leiavad aste laamade piirialadel. Kõige rohkem maavärinaid toimub Vaikse ookeani ,,tulerõngas’’. tekkepõhjusi, Maavärinad tekivad vahevöös konvektsioonivooludena toimuva kivimainese plastiline ümberpaiknemise tõttu. Liikuvates litosfäärilaamades, ennekõike nende piirilaade ümbruses, kuhjuvad laamade vastastikmõju tulemusena pinged. Teatud
umbes triljon tähte. Galaktika on natukene suurem kui Linnutee. Andromeeda galaktika mass on 1,76 korda suurem kui Linnutee mass. Andromeedal on vähemalt neliteist kaaslast. Kaks heledaimat on M32 ja M110. Teised kääbusgalaktikad on tuhmimad ning raskemini leitavad. Messier 87 on suur elliptiline galaktika, mis asub meist 52 miljoni valgusaasta kaugusel. M87 on üks suurimaid galaktikaid Kohalikus Galaktikarühmas. Tema keskel asub ülisuur must auk. Mustast august väljub ülikiire gaasijuga. M87 koosneb miljarditest tähtedest, millest enamus on uurimiseks liiga tuhmid. Need miljardid tähed kaaluvad kokku rohkem kui miljon miljonit Päikest ehk üle 10 Linnutee massi. Messier 33 ehk Kolmnurga galaktika asub Maast 2,3 miljoni valgusaasta kaugusel. See galaktika on spiraalgalaktika. Galaktika läbimõõt on 46 000 valgusaastat. Usutakse, et tegemist võib olla Andromeeda kaaslasega. Suuruselt on Messier 33 kolmas Kohalikus Galaktikarühmast
O ja o laam põrkuvad- Vaikne ja Filipiini. Sukeldub, üks hävib, tekib süvik, tekivad vulkaanilised saared, maavärinad. Mandiline ja mandiline põrkuvad- Euraasia ja India. Tekib mäestik, maavärinad. Vulkaanid jaotused: seiskunud(saint Helena) Aktiivsed(Vesuuw, Kourpetist) Kustunud (Kilimamdzaza). Ehitus kuju:kilpvulkaanid(Mauna Loa) Kihtvulkaan(koonus)(Vesuw) Lõõrvulkaan( Hawai). Kaasnähtused- suits, lõõmpilved-tuhk, mudavoolud, maavärinad, kuumavee allikad, kuum gaasijuga. Kasulikkus- viljakas maa, kuumaveeallikad, hõbe, vask, kuld. Kaitsemeetodid- räbukooriku pommitamine, laava kõrvale juhtimine, külmaveejugadega jahutamine. Etteennustamine- pinnase temp. Sogane vesi, loomade käitumine, kerged maavärinad, miks purskavad?- lamade põrkumine, lahknemine. Maavärinad põhjused- laamade liikumine( lahknemine, pukslevad laamad, O+O, Man+O, man+man), vulkaanipurske eel, pinged maakoores, veehoidlad.
hullemaks. · Üritage kustutusainet sisse lasta läbi iluvõre, alt karterikaitse juurest või siis mootorikatet veidike paotades. · Kustutuspulber täidab mootoriruumi, laguneb lämmatavateks gaasideks, isoleerib hapniku juurdepääsu ja moodustab põlevale pinnale ladestuva sulami. · Kuiva pulbri graanulid ammutavad soojusenergiat ja toimivad jahutavalt. Ka süsihappekustuti gaasijuga lämmatab põlengu ja jahutab kuumi pindu takistamaks taassüttimist. Põlemise lõppemisest annab märku valgeks muutunud suits. · Et tuli uuesti ei süttiks, ärge mootorikatet kohe avage. Laske kustutusainel veel mõnda aega mõjuda. Kui auto all on kütuseloik: · Kui autost on kütus välja voolanud ja auto all põlema läinud, kustutage see ohuallikas ära esmajärjekorras. · Auto võib loigu kohalt ka eemale lükata.
Eelseadistatud leekimise kaotusele järgneb kummutamine, mille tulemuseks on ebaregulaarne "uim", mis koosneb sulanud ja oksüdeerunud materjalist kummutatud metalli pinnal. Näited põkk-keevitatavate toodete kohta: metallkangid, ketid, rööpad ja torud PAW (Plasma kaarkeevitus) on protsess, mis sarnaneb paljuski TIG keevitusele. See on TIG meetodi edasiarendus, mis on mõeldud tootlikkuse suurendamiseks. PAW keevituse puhul on kaks eraldi gaasijuga, plasmagaas, mis voolab volframeletroodi ümber ja seejärel moodustab plasmakaare tuumiku ja kaitsegaasi, mis kaitseb sulametalli lompi.. Kolm PAW kasutusviisi: 1. Mikroplasma keevitus, keevitusvool alates 0,1A kuni 20A. 2. Meedium-plasmakeevitus, keevitusvool alates 20A kuni 100A. 3. Punktkeevitus, üle 100A, plasmakaar läbistab seina paksuse. Seda kasutatakse sageli kõrgkvaliteetseteks liideteks lennunduses/kosmoses, protsessi, keemia ja petrooleumitööstustes.
süvend. lõõmpilv-kuumadest gaasidest ja tuhast koosnev vulkaanipurske pilv, mis rullub mööda vulkaani nõlvu alla. mudavool-vulkaani tipus plahvatusliku purske käigus silmapilkselt sulava lume ja liustike vee ning mitmesuguste kivimmaterjali segu, mis vulkaani nõlvu mööda alla valgub. fumarool-vulkaanilisele alale iseloomulik ava või lõhe maapinnas, kust väljub kuum, kollast värvi sadestav gaasijuga. kuumaveeallikas- allikas, mille vee temperatuur on üle +20 °C või ületab asumispiirkonna aasta keskmist õhutemperatuuri. geiser-perioodiliselt purskav kuumaveeallikas. laamtektoonika-geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi. laam- litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega. vulkaaniline saar-tipuga üle merepinna ulatuvate vulkaanide kaarjas rida, mis on tekkinud
vagonettidega, mida tõukas inimene või hobune. 17. saj. pakuti Nürnbergis välja mõte panna kaevandusvagonett liikuma tänapäeva käsidresiini meenutava seadme abil. Rohkesti oli liikvel ideid, mida tollane tehnika ei suutnud elu viia: sõukruvi (1430), propeller (Leonardo da Vinci, 1488). 1420 prooviti Itaalias, araablased olid selleni jõudnud juba 1285, kasutada püssirohu põlemisel düüsist väljapaiskuvat gaasijuga rulliksõiduki liikumapanemiseks. Huvitavaid mõtteid tehnika täiustamiseks sisaldavad säilinud Theophiluse (10. saj.) ja mitmed 15. saj. pärinevad anonüümsed käsikirjad. Laevad Läänemerel Sveaviikingite ja Läänemere idarannikul elanud hõimude vahel valitsesid ammused sidemed. Laevakujutised Gotlandi pildikividel 8. aastasajast langevad ajaliselt ühte Gotlandi ja Kuramaa ranniku asukate kokkupuutega
Ener- gia suure tiheduse tõttu materjal sulab ja aurustub. Meetodit kasutatakse väikese läbimõõduga (10 µm...1 mm) avade tegemisel ja keeruka kontuuri lõikamisel metallist või mittemetallist detaili. Laser- töötlus põhineb kontsentreeritud ja võimendatud valguskiire energia soojuslikul toimel. Seda meetodit kasutatakse väikeste avade tegemisel ja materjali tükeldamisel. Plasmajugatöötlusel suunatakse kõrge temperatuuriga (10 000...30 000 °C) ioniseeritud gaasijuga (plasma) tooriku pinnale. Seda viisi kasu- tatakse metallilõikamisel näiteks materjali tükelda- miseks ja valuplokkide defektse pinnakihi eemalda- miseks. Sele 2.53. Pulbermaterjalide tehnoloogia Pulbrite tootmisel rakendatakse peamiselt vedelmetalli pihustamist ja taandamist oksiidsetest
annaabi.ee 
